Esmaspäeval võttis riiklik lepitaja menetlusse õpetajate ja haridusministeeriumi vahelise töötüli. Järgnevalt üritab riiklik lepitaja leida õpetajate madala töötasu probleemile lahendust, millega saaks streigi siiski ära hoida. Õpetajate kinnitusel ei oota nad valitsuselt muud kui koalitsioonilepingu täitmist.

Esmaspäeval andis riiklik lepitaja osapooltele teada, et võttis menetlusse Eesti Haridustöötajate Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelise kollektiivse töötüli õpetajate 2024. aasta töötasu alammäära osas. Riiklik lepitaja kohtub töötüli lahendamise esimeses etapis osapooltega eraldi ning arvestades kohtumiste tulemusi, kavandab edasise lepitustegevuse.

Eesti ligi 30 000 õpetajat esindava Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhi Reemo Voltri sõnul ei oleks olukord üldse tohtinud streigivõimaluseni jõuda, sest õpetajate madal töötasu seab ohtu Eesti riigi põhilised funktsioonid ning on arusaamatu, et valitsus hariduskriisi niimoodi ignoreerib. „Tööandjad räägivad aastaid, et õpetajate madal palk on toonud kaasa inseneride põua, mistõttu on eestlaste sissetulekud väiksed ja riigi maksutulust miljard puudu. Eesti koolidest on juba praegu puudu tuhandeid kvalifitseeritud õpetajaid. Eesti riigi jaoks on niimoodi jätkates määratud piinlikult läbi kukkuma ka üleminek eestikeelsele haridusele. Hariduskriis on üle kasvamas ühiskonna kriisiks,“ sõnas Voltri.

EHL-i juht selgitas, et rahvalt kevadel mandaati küsides nentisid kõik praegused koalitsioonierakonnad, et õpetajate töötasu, mis on teistest kõrgharidusega töötajatest 25% madalam, tuleb järele tuua. „Koalitsioonilepingus fikseeriti mustvalgel kokkulepe, et õpetajate palk tuleb sel moel normaliseerida. See on absoluutne miinimum – vastasel korral kaotame jätkuvalt mitusada kvalifitseeritud õpetajat aastas, uusi ei tule ja pooled õpetajad on varsti puudu,“ ütles Voltri.

„Eesti õpetajad on mõistvad ja paindlikud ning oleme välja pakkunud mitmeid lahendusi, kuidas nelja aasta jooksul võrdsete sammudega eesmärgini jõuda. Loodame, et mõistus võidab. Aga kui valitsus ikkagi kavatseb sõna murda, siis nähtavasti peame hariduskriisi teadvustamiseks ka streikima,“ lisas Eesti Haridustöötajate Liidu juht.

Hiljutises MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud ja Norstat Eesti AS-i korraldatud küsitlusega uuriti Eesti inimestelt, kuidas nad suhtuvad võimalikku õpetajate streiki ning milline peaks olema õpetaja palk. 63% toetas võimaliku streiki ning 92% vastanutest avaldas arvamust, et õpetajad peaksid saama vähemalt samaväärset palka teiste kõrgharidusega spetsialistidega või isegi kõrgemat.