Priit Põhjala.
7. klassi õpilaste sagedus erinevatel tasemetel loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) ja selle erinevate tunnuste (T1–T10) osas.

Sõnal sabast: Some

Priit Põhjala.
7. klassi õpilaste sagedus erinevatel tasemetel loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) ja selle erinevate tunnuste (T1–T10) osas.
2 minutit
200 vaatamist

Seoses peaministrit puudutava skandaaliga avaldas Tiit Hennoste hiljuti arvamusartikli „Siirast vabandamist Eesti poliitikute suust ei kuule“ (Postimees, 31.08.2023), kus kasutas mitu korda sõna „some“. See sõna pole eesti keeles veel kuigi levinud, ja küllap sellepärast pidaski keele- ja kirjandusteadlane tarvilikuks lisada esimesel mainimisel sulgudes selgituse: „sotsiaalmeedia“. Kasutamise tõik ise – mitte ainult nimetatud artiklis, vaid mujalgi – näitab aga selgelt Hennoste soovi „some“ pruukimist soodustada.

Lühikese ja suupärase, eesti keelde hästi sobiva silplühendi pruukimine kohmaka lohiseva „sotsiaalmeedia“ asendusena ongi soodustamist väärt. Liiatigi on eesti keeles juba üksjagu sarnaseid sulandsõnu, mis on oma olemasolu igakülgselt õigustanud. Mõnest sellisest on siinses veerus ka juttu olnud: „selmet“, „kulka“, „rula“, „sudu“ … Paljud sääraseist sõnust on küll kõnekeelsed, ja sellele stiilitasandile paigutab „Sõnaveeb“ praegu ka „some“, kuid pole näha põhjust, miks sellest ei võiks peagi saada kirjakeele sõna – ehk juba 2025. aastal, kui ilmub õigekeelsussõnaraamatu uus väljaanne.

„Some“ on „pere“ eeskujul käänduv tehissõna, mis pakuti välja lasteajakirjade Täheke ja Hea Laps 2019. aasta sõnavõistlusel – selsamal, kust on pärit „suunamudija“ (influencer), „tujukuju“ („emotikon“) ja „välevorst“ (hot dog). „Some“ pakkusid välja koguni neli eri kooli last ning üks klassi- ja üks koolikollektiiv, mida võib muu hulgas seletada ehk asjaoluga, et soome keeles oli sama sõna (some < sosiaalinen media) käibinud juba mõnda aega ning polnud enne sõnavõistlust enam eesti keeleski täiesti võõras.

„Eesti õigekeelsuskäsiraamatu“ järgi ei olegi „some“ algupärane, vaid soome keelest laenatud sulandsõna. Samas on lisatud, et „kui eesti võõrsõnades ja võõrkeele sõnades langevad tähed kokku, on raske kindlalt määrata, kas suland on laenatud tervikuna või moodustatud tõlkelaenuna; „some“ on just üks säärastest sõnadest.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Koolitus ees, õnnetus taga

Olgu see uute tehnoloogiate juurutamine, kogukondade lõimimine, tervislike eluviiside kujundamine või mis iganes ühiskondlike probleemidega tegelemine, lahendust nähakse kooli õppekavade täiendamises…

10 minutit
3 kommentaari

TI kasutamise paradoks

Kuna ChatGPT-l pole üldist universaalset ja kõigile ühtmoodi nähtavat väljundit, on raske avalikult hinnata, mida ta meie õpilastele pähe hakkab ajama. Kuidas…

6 minutit
Õpetajate Leht