Priit Põhjala.

Sõnal sabast: Some

Priit Põhjala.
2 minutit
267 vaatamist

Seoses peaministrit puudutava skandaaliga avaldas Tiit Hennoste hiljuti arvamusartikli „Siirast vabandamist Eesti poliitikute suust ei kuule“ (Postimees, 31.08.2023), kus kasutas mitu korda sõna „some“. See sõna pole eesti keeles veel kuigi levinud, ja küllap sellepärast pidaski keele- ja kirjandusteadlane tarvilikuks lisada esimesel mainimisel sulgudes selgituse: „sotsiaalmeedia“. Kasutamise tõik ise – mitte ainult nimetatud artiklis, vaid mujalgi – näitab aga selgelt Hennoste soovi „some“ pruukimist soodustada.

Lühikese ja suupärase, eesti keelde hästi sobiva silplühendi pruukimine kohmaka lohiseva „sotsiaalmeedia“ asendusena ongi soodustamist väärt. Liiatigi on eesti keeles juba üksjagu sarnaseid sulandsõnu, mis on oma olemasolu igakülgselt õigustanud. Mõnest sellisest on siinses veerus ka juttu olnud: „selmet“, „kulka“, „rula“, „sudu“ … Paljud sääraseist sõnust on küll kõnekeelsed, ja sellele stiilitasandile paigutab „Sõnaveeb“ praegu ka „some“, kuid pole näha põhjust, miks sellest ei võiks peagi saada kirjakeele sõna – ehk juba 2025. aastal, kui ilmub õigekeelsussõnaraamatu uus väljaanne.

„Some“ on „pere“ eeskujul käänduv tehissõna, mis pakuti välja lasteajakirjade Täheke ja Hea Laps 2019. aasta sõnavõistlusel – selsamal, kust on pärit „suunamudija“ (influencer), „tujukuju“ („emotikon“) ja „välevorst“ (hot dog). „Some“ pakkusid välja koguni neli eri kooli last ning üks klassi- ja üks koolikollektiiv, mida võib muu hulgas seletada ehk asjaoluga, et soome keeles oli sama sõna (some < sosiaalinen media) käibinud juba mõnda aega ning polnud enne sõnavõistlust enam eesti keeleski täiesti võõras.

„Eesti õigekeelsuskäsiraamatu“ järgi ei olegi „some“ algupärane, vaid soome keelest laenatud sulandsõna. Samas on lisatud, et „kui eesti võõrsõnades ja võõrkeele sõnades langevad tähed kokku, on raske kindlalt määrata, kas suland on laenatud tervikuna või moodustatud tõlkelaenuna; „some“ on just üks säärastest sõnadest.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Veel on aega päästa noored hinged*

Õpetajate tagasiside 2025. aasta põhikooli lõpueksamite uuele korrale näitas, et põhikooli riiklikke eksameid ei saa korraldada teadmiste, oskuste ja…

5 minutit

Kui uuendada, siis lõpuni

Kui peret tabab haigus nimega lapse sünd, ei ole kool selle raviks õige koht. Mida kaugemale jääb mu enda kooliaeg, seda…

6 minutit

Käitumise ja hoolsuse asemel võiks koolis hinnata üldpädevusi

Paljud koolid seisavad valiku ees: kas hinnata edasi käitumist ja hoolsust või hoopis üldpädevusi. Küsimus…

6 minutit
Õpetajate Leht