Õpetajate tulevikuvajadust Eesti koolides mõjutavad erinevad muutujad, alates õpilaste arvust kuni haridustehnoloogia rakendamiseni. Eri tegurite mõju mõistmiseks on Arenguseire Keskus loonud õpetajate vajaduse kalkulaatori, millega saab tutvuda keskuse veebis.

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane tõi välja, et muutujate mõju on keeruline hinnata, sest mõjud ei avaldu päriselus isoleerituna ja ükshaaval. „Seetõttu oleme loonud kalkulaatori, mis võimaldab läbi mängida õpetajate vajadusega seotud tegurite kombinatsioone ning hinnata muudatuste ligikaudset mõju õpetajate nõudlusele ja pakkumisele,“ selgitas Varblane.

Kalkulaatori abil tehtud simulatsioonidele tuginedes toob Arenguseire Keskus värskes lühiraportis „Õpetajate vajaduse stsenaariumid aastani 2040“ välja, et seniste suundumuste jätkudes kaob õpetajate defitsiit väheneva õpilaste arvu tõttu aastaks 2037. „Samas tuleb arvestada, et õpilaste arv ei vähene ühtlaselt üle Eesti, vaid piirkonniti erinevalt, seega võib mitmetes paikades defitsiit oluliselt kauem püsida,“ lisas Varblane.

Näiteks võib õpetajate vajadust suurendada kooliealiste arvu aeglasem kahanemine kui Eurostati rahvastikuprognoosis eeldatud, näiteks suurema sisserände tõttu. Samuti suurendab õpetajate vajadust hariduslike erivajadustega, eriti tõhustatud ja erituge vajavate laste osakaalu kasv. Õpetajate vajadust võivad aga vähendada haridustehnoloogia edukas rakendamine või õppe ulatuslik efektiivistamine. Lisaks võimaldab kalkulaator võtta arvesse õpetajate pakkumist ehk teha eeldusi selle kohta, kui palju õpetajaid tööturule siseneb ning sealt lahkub.

Õpetajate nõudlus ehk vajalike täidetud ametikohtade arv kahaneb praeguste suundumuste jätkudes 15 000-lt ligikaudu 12 000 ametikohani aastal 2040. Kui haridustehnoloogia võimaldaks õpetajate aega vabastada 20% võrra, nagu on hinnanud uuringufirma McKinsey, kahaneks õpetajate vajadus umbes 10 000 ametikohani. Veelgi suurema vähenemisefekti vajalike ametikohtade arvus tooks ulatuslik efektiivistamine ehk olukord, kus õpilaste arvu ühe õpetaja kohta suurendatakse seniselt 11-lt 14-le, mis oleks sarnane Slovakkia ja Rumeeniaga, kuid pisut enam võrreldes Rootsi ja Soomega.

Kalkulaator käsitleb Eestit kui tervikut ega võta arvesse regioonide eripära, samuti õppeastmest tulenevaid aineõpetajate vajaduse erisusi. Muudatuste mõju kuvatakse iga aasta kohta kuni aastani 2040.

Õpetajate vajaduse kalkulaator tugineb Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Õpetajate järelkasvu tulevik“ raames välja töötatud simulatsioonidel. Uurimissuunas käsitletakse seniseid trende ja erinevaid võimalikke edasisi arengusuundi, samuti põhimõttelisi poliitilisi valikuid õpetajate järelkasvuga seotud küsimustes. Tuuakse esile kesksed määramatused ja võtmetegurid, millest sõltub õpetajate järelkasv Eestis aastani 2040.

Arenguseire Keskuse õpetajate vajaduse kalkulaator asub siin.