Kodutööde tegemine on lastele enamasti tüütu ja ebameeldiv kohustus. Õnnepäevad on need, mil kodus „mitte midagi teha ei jäetud“. Nädalavahetusi ning koolivaheaega oodatakse suure igatsusega, sest siis saab ometigi põlve natukeseks lõnksu lasta. Kui saab. Sest leidub koole, kus ka vaheajaks õppida jäetakse.

Pole imestada, et õpilastel ja ka paljudel lastevanematel on tõsine vastumeelsus kodutööde suhtes. Koolipäevad algavad üldjuhul kl 8 või 8.30 ning alates kolmandast kooliastmest kestavad kuni kl 15–16. Pärast tunde osaletakse trennis ja huviringides ning koju jõutakse alles õhtul pimedas. Ja siis, selle asemel et enne magamaminekut pisutki hinge tõmmata, tuleb veel õppima hakata. Hea, kui asjad tunniga tehtud saab, sageli aga kulub kodutööde tegemiseks lausa 2–3 tundi. Teinekord tundub, et ootame lastelt rohkem, kui ise suudame. Mu üks sõber, kellel on teismelised lapsed, rääkis, et tal on paha tunne pärast õhtusööki mõnusasti diivanil pikutada, raamatut lugeda või filmi vaadata, kui väsinud ja unised lapsed samal ajal oma tubades kodutöid teha punnitavad.  

Lisaks liiga pikale tööpäevale kisub motivatsiooni alla ka see, et tihtipeale ei saada aru, miks üks või teine kodutöö jäeti. 

Kodus õppimise muudab raskeks ka oskamatus aega planeerida ja iseseisvalt efektiivselt tööd teha. Kas ja kuidas seda lastele õpetatakse? Kui paljud täiskasvanud seda isegi hästi oskavad?

On suur rõõm, et Eestis on juba palju koole, kus mõeldakse sellele, kuidas muuta õppimine klassiruumis efektiivsemaks ning vähendada kodutöödeks kuluvat aega. Mõeldakse, milliseid kodutöid on mõistlik anda ning mis peaks saama tehtud koolipäeva jooksul. Samuti on koole, mis on võtnud fookusesse õpilaste õpioskuste arendamise. Oskus efektiivselt õppida on võtmeoskus. 

Õpetajad võiksid püüda arvestada, kui palju õpilastel kodutööde tegemiseks päriselt aega kulub. Ja mitte kärmetel ja nutikatel, vaid just aeglasematel. Nendel, kel kodus õppimine aitab koolitunnis materjali lennult omandanud õpilastele järele jõuda. Kas neil jääb piisavalt aega puhata? Mõni aasta tagasi tegi üks õpetaja katse ning andis tunnis lahendada kolm ülesannet, mida ta varem kodutööks jättis – ja nägi, kui uskumatult palju see lastel aega võttis. 

Õpetajatelt, kes koolivaheajaks õppida jätavad, ootaks sutsuke rohkem empaatiat. Proovige näiteks ette kujutada, et direktor annab teile puhkusele minnes kaasa portsu tööd, nii enesearenduse mõttes.