Rannamõisa Lasteaias tekkis viimase aasta jooksul terav vastasseis lasteaia juhi ja hoolekogu vahel, mis levis sotsiaalmeedia kaudu ka lasteaiast väljapoole. Oktoobri alguses jõudsid vallajuhid ja direktor kokkuleppele, et 31. oktoobril on direktoril viimane tööpäev. Margit Toomlaid juhtis Rannamõisa Lasteaeda selle loomisest peale, kokku 18 aastat. Vallajuhtide sõnul oli muudatuse tegemise eesmärk tagada lasteaias töörahu.

Õpetajate Lehe poole pöördusid Rannamõisa Lasteaia õpetajad, kes leiavad, et direktoriga käituti ebaõiglaselt, ning soovivad lasteaias toimunu avalikkuse ette tuua. Kuna sarnaseid juhtumeid võib ette tulla ka teistes asutustes, tahavad õpetajad loo südamelt ära rääkida lootuses, et see kedagi aitab. „Paljude kõrvalseisjate arvates läks direktor õpetajatega tülli, mis pole tõsi. Võime enamiku oma kolleegide nimel kinnitada, et meie suhted lasteaia juhiga on kõik need aastad olnud sõbralikud ja koostöö hea. Lasteaias valitsev meeleolu on praegu loodetud töörahust väga kaugel, vastupidi, otsusega, et direktor peab lahkuma, kadus viimanegi töörahu,“ ütlevad õpetajad. Kuna ükski konflikt pole kunagi ühepoolne, saavad selles loos sõna kõik osapooled. Leppisime kokku, et nii õpetajad, hoolekogu liige kui ka lastevanemate esindaja jagavad oma mõtteid anonüümselt.  

Omanäoline ja uuendusmeelne lasteaed

2005. aastal avatud Rannamõisa Lasteaed on töötanud ühe juhi käe all 18 aastat. Kollektiiv on olnud püsiv, keskmiselt on pedagoog töötanud lasteaias 12,9 aastat. Ajavahemikul 2018–2023 lahkus töölt ainult üks õpetaja, mitu õpetajat on ametis lasteaia loomisest peale. Lasteaed on algusest peale olnud omanäoline ja uuendusmeelne ning aastate jooksul saadud saavutustest ja tunnustusest võib kokku panna pika nimekirja. Paljudes asjades on Rannamõisa Lasteaed olnud Eestis esimeste seas: lasteaeda võeti loomad, lapsed hakkasid õues sööma ja magama. Väga palju kasutatakse projektõpet ja tegutsetakse looduses. Õppeprotsessi lahutamatu osa on metsapäevad ja vabade valikute päevad. Viimased on lapse andekust toetavad päevad, mis tähendab, et igal teisipäeval ja kolmapäeval on päeva esimeses pooles kõigisse kümnesse rühma loodud tegevuskeskus ning laps saab ise valida, kas tegeleb sel päeval savi voolimise, robootika, puutöö, söögitegemise, muusika, liikumise või millegi muuga. „Igasse tegevusse on lõimitud vastavalt lapse eale ja võimetele riiklikus õppekavas nõutu ning see arendab laste silmaringi ja annab suhtlemisjulgust,“ kinnitavad õpetajad. „Teiste lasteaedade õpetajad käivad meie juures tegevusi vaatlemas ja õppimas. Meie õpetajad on ise koolitajad. Oleme jõudnud selleni tänu oma direktorile, kes on inspireerinud meid tegema lastega rohkem, kui peab.“ 

Õpetajate sõnul on Rannamõisa Lasteaia ülesehitamine olnud direktori elutöö ning lasteaed on tema nägu. Sel aastal oli Margit Toomlaid Harjumaa aasta õppeasutuse juhi valimisel finalist ja pälvis haridusministri tänukirja. Kuidas saab siis öelda, et ta ei saa oma tööga hakkama? 

Hoolekogu etteheited ja ettepanekud

Õpetajate arvates algasid erimeelsused eelmisel sügisel valitud hoolekoguga pealtnäha tühistest asjadest. Näiteks vaidlustasid hoolekogu liikmed direktori ja õpetajate otsuse, et leiba pakutakse lõunasöögi ajal üksnes supi, mitte prae kõrvale, põhjusel, et lapsed paremini põhitoitu sööksid. Samuti tegi hoolekogu ettepaneku vahetada vanad polükarbonaadist söögi- ja jooginõud kiiremas korras tervisesõbralikumate portselannõude vastu ning paigaldada igasse rühma nõudepesumasin, et õpetajatel jääks rohkem aega ja tähelepanu laste jaoks.

Õpetajate sõnul selgitas ja põhjendas direktor kõiki oma otsuseid, tuginedes kehtivatele määrustele ja seadustele. Terviseameti määruse järgi peab leib olema lasteaia menüüs iga päev, kuid lasteaial on õigus ise otsustada, millise söögikorra juurde seda pakkuda. „Tervist edendava lasteaiana lähtume tervislikest põhimõtetest ja lapsed ongi tänu sellele hakanud paremini sööma. Leib on igas rühmas olemas ja lapsele, kes muud toitu söömast keeldub, seda ka antakse. Samuti saab laps soovi korral alati lisaportsu,“ kinnitavad õpetajad. Plastikust toidunõude kohta on terviseamet korduvalt kinnitanud, et need sobivad nii lasteaedades, koolides kui ka haiglates kasutamiseks. Õpetajad eelistavad rasketele portselanist nõudele kergeid plastnõusid, kuna Rannamõisa Lasteaia lapsed söövad sageli õues. Samamoodi on direktor hoolekogu liikmetele korduvalt aru andnud, miks ei soovita asjatundjad paigaldada nõudepesumasinat neisse viide rühma, kus see praegu puudub. Nimelt on lasteaias olemas tööstuslik masin, mis peseb kõik nõud korraga puhtaks kahe minutiga, ning keerulisi ja kulukaid ümberehitustöid ei ole mõistlik ette võtta.

Need selgitused aga hoolekogu liikmeid ei rahuldanud, tõdevad õpetajad. Vastupidi, samasid teemasid tõstatati ikka ja jälle, lisaks käidi välja üha uusi ideid, mida peab tegema või mis on puudu. Kui juhtkond pakkus välja võtta ette üks asi korraga ja teha see korralikult ära, tõlgendas hoolekogu seda vastutöötamisena.

Kevadel käisid lasteaeda korduvalt kontrollimas veterinaar- ja terviseamet. Pärast tavapärast käiku tuli veterinaaramet nädala pärast uuesti, põhjuseks neile saadetud kaebus ning teemaks ikka leib, toidunõud, nõudepesumasinad. Ei möödunud nädalatki, kui samu asju tuli üle vaatama terviseamet. Majandusjuhataja esitas kõik nõutud dokumendid ja sertifikaadid ning kontrollijad said rühmaruumides oma silmaga veenduda, et leib on kapis olemas ning seda jääb üle ka lasteaias elavatele loomadele kuivatamiseks. Võib arvata, kuidas selline kahtlustav õhkkond töötajate enesetundele ja töömeeleolule mõjus.

Hoolekogu ei olnud rahul ka õppetöö korraldusega. Leiti, et direktor ei ole suutnud kaks aastat tagasi lisandunud nelja moodulrühma töötajaid kollektiiviga liita ning suuremaks kasvanud lasteaeda tuleb tööle võtta õppejuht.

Lasteaias kuulutatigi õppejuhi leidmiseks välja avalik konkurss. Paraku ei vastanud keegi kandideerinuist oodatud nõuetele. Lasteaed otsustas rakendada n-ö laiendatud juhtkonna mudelit, kus õppejuhi tööülesanded on jagatud kolme õpetaja vahel, kellel kõigil on olemas selleks vajalik kvalifikatsioon. Direktor kooskõlastas uuendusliku töökorralduse mudeli ka haridusministeeriumi alushariduse valdkonna peaeksperdiga, kes selle heaks kiitis, räägivad õpetajad. Mis puutub kollektiivi kokkukasvamisse, siis tundsid moodulrühmade õpetajad end selleks ajaks juba üha enam tööpere osana, kusjuures sellele aitas palju kaasa ühine õppereis Itaaliasse. 

Õpetajad ütlevad, et kevadel hakkas aktiivsete hoolekogu liikmete pidev sekkumine lasteaia juhtimisse ületama mõistlikkuse piire ja muutus kiusu ajamiseks, mille eesmärk näis olevat direktorist lahti saada.

„Loomulikult on hoolekogul õigus ja kohustus oma arvamust avaldada ja ettepanekuid teha ning paljusid asju olemegi kuulda võtnud ja ühiselt teoks teinud. Samas, kui juht on oma otsuseid selgitanud ja põhjendanud, tuleks seda aktsepteerida ning lasta kõigil oma tööd teha. Lasteaeda juhib siiski direktor, mitte vanemad,“ leiavad õpetajad.

Meie suhted lasteaia juhiga on kõik need aastad olnud sõbralikud ja koostöö hea. Lasteaia personal on alati olnud otsuste tegemisse kaasatud ning meie arvamusega on arvestatud. Kogukonna kaasamisel peavad olema kindlad piirid, et me ei kaotaks fookust, milleks on laste kasvatamine ja õpetamine.  

Õpetajad

Koostöö jõuab tupikseisu

1. mail saatis lasteaia töökeskkonna volinik Harku valla abivallavanemale lasteaia personali allkirjadega pöördumise seoses nelja hoolekogu liikme ülemäära jõulise sekkumisega lasteaia töösse. „Leiame, et nende isikute nõudmised on läinud liiale. Nende poolt tõstatatud teemadele saadetud vastuskirjad on kooskõlastatud ametiasutustega ning Rannamõisa Lasteaed on oma tegevustes lähtunud seadustest. Kahjuks nad ei aktsepteetri vastuseid ning väidavad, et meie personal ei ole koostööaldis.

Lisaks käivad nimetatud hoolekogu liikmed isiklikult lasteaias personali survestamas. Otsitakse halvustavaid külgi nende töös ja isiksustes, kes ei nõustu nende nõudmistega, ja seeläbi õhutatakse töötajate omavahelisi konflikte. Selle tulemusel on häiritud Rannamõisa Lasteaia sisekliima,“ seisis kirjas.

Õpetajate pöördumisele vastuseks andsid hoolekogu esindajad 15. mail abivallavanemale saadetud kirjas teada, et hoolekogu kõigi kümne rühma esindajad astuvad 1. juunil tagasi ning teevad ettepaneku tagasi astuda ka lasteaia juhile. Tagasiastumise põhjuseks toodi õpetajate algatatud allkirjade kogumise aktsioon aktiivsete lastevanemate ja lasteaia hoolekogu tegevuse vastu. Hoolekogu sõnul viis see usalduskriisi ja väärtuskonfliktini, mistõttu igasugune koostöö lasteaia juhtkonnaga jõudis tupikseisu. „Me ei näe pärast seda alatut aktsiooni enam kohta ühisel koostööl ja dialoogil hoolekogu rühmade esindajate ja Rannamõisa Lasteaia praeguse juhtkonna vahel,“ teatas hoolekogu.

Mida arvab tekkinud olukorrast hoolekogu?

Rannamõisa Lasteaia eelmise aasta hoolekogu liige kinnitab, et hoolekogu tegutses üksnes perede ja laste huvidest lähtudes, seistes selle eest, et õppetegevus vastaks laste arengule ja huvidele, ning on üritanud teha selles osas koostööd lasteaia juhtkonna ja pedagoogilise nõukoguga.

„Hoolekogu funktsioon ongi viia hoolekokku arutamiseks teemad ja küsimused, mille lastevanemad ja õpetajad on tõstatanud. Lisaks tegime töökorralduse parandamise ettepanekuid. Aga selle asemel et ühiselt maha istuda ja olulisi asju koos arutada, koguti lasteaia personalilt direktori nõusolekul allkirju hoolekogu liikmete vastu,“ tõdeb ta.

„Kõik meie ettepanekud johtusid vaid laste heaolust. Näiteks õppejuhi teema tõstatasime põhjusel, et lasteaed kasvas kuuelt rühmalt kümnele ning leidsime, et pedagoogilises töös läheb vaja seadusega nõutud õppejuhi (keda lasteaias seni polnud) abi. Eesmärk oli tagada koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava parem täitmine ja lõimida lasteaia vana ja uut maja.

Lastevanemad, kellel on lasteaia eri rühmades käinud mitu last, on märganud, et rühmade õppetase on hästi erinev. On rühmi, kus ettevalmistus kooliks on olnud põhjalikum kui teistes. Oleme mõnes rühmas kohanud ka suhtumist, et las lapsed mängivad, kooliks ettevalmistusega tegelegu eelkool. Õige ta ju on, et väikelapse kõige tähtsam töö on mäng, kuid järgida tuleb ka riiklikku õppekava ja lapsed kooliks ette valmistada. Seni on õpetajatele antud autonoomia korraldada rühmas õpet oma käe järgi, sealhulgas projektõpet, kuid õppe paremale koordineerimisele saaks õppejuht tugevalt kaasa aidata.

Ühelt poolt on õpetajatele autonoomia andmine õige, sest nii saab iga õpetaja luua oma rühma enda nägu. Samas peaks lasteaed tagama talle ka pedagoogilise toe.“

Veel toob hoolekogu esindaja välja tõsiasja, et lasteaiast on viimastel aastatel juhtimisvigade ja mittekoostöise suhtumise tõttu lahkunud mitmed armastatud õpetajad ja õpetaja abid.

„Peamine etteheide direktorile oligi juhtimine, kus otsuseid muudetakse ainuisikuliselt vastavalt emotsioonidele ning hoolekogu ettepanekuid ja otsuseid ignoreeritakse või ei võeta kuulda. Hoolekogu esindajatena hindame üle kõige avatud ja läbipaistvat suhtlemist ning kaasavat juhtimist. Üks tänapäevane haridusasutuse juht peaks ju ometi suutma olla koostöine ja kaasav.

Veel tundsime muret, et sellest õppeaastast lõpetas direktor lastevanemaid otsustamisse kaasamata ootamatult kogu senini edukalt toimunud õppetööjärgse huvihariduse lasteaias. Proovisime edutult jõuda direktoriga kompromissile, et lapsed saaksid jätkata armastatud huviringides lasteaias kohapeal, et mitte pikendada väikelapse päeva väljaspool lasteaeda huviringides käimisega.“

Peamine etteheide direktorile on ainuisikuline juhtimine, kus otsuseid muudetakse vastavalt emotsioonidele ning hoolekogu ettepanekuid ja otsuseid ignoreeritakse või ei võeta kuulda. Hoolekogu esindajatena hindame üle kõige avatud ja läbipaistvat suhtlemist ning kaasavat juhtimist.

Hoolekogu esindaja

Kas konflikti oleks saanud ennetada?

Õpetajate hinnangul tunneb kogu lasteaia personal, et nad on alati olnud otsuste tegemisse kaasatud ning nende arvamusega on arvestatud. Nad ütlevad, et kogukonna kaasamisel peavad olema kindlad piirid, et ei kaoks fookus, milleks on laste kasvatamine ja õpetamine. Ettepaneku peatada üheks aastaks huviringide tegevus tegid enne suvepuhkust erialaõpetajad. Nimelt on lasteaias sel õppeaastal üks kooliminejate ja neli 5–6-aastaste rühma ning saali, kus huviringe läbi viiakse, on vaja kasutada õppetegevusteks ka pärastlõunasel ajal. „Lasteaed on ikkagi haridusasutus, kus tehakse õppe-kasvatustööd, mitte tasulisi ringitunde pakkuv huvikool. Oluline on viia õppetegevusi läbi kvaliteetselt ja lapsi ajaliselt mitte survestades. Lastele tuleb anda ka mänguaega,“ on õpetajate seisukoht.  

Üks hoolekogusse mitte kuulunud lapsevanem, kes oli samuti nõus oma arvamust avaldama, nõustub, et direktori nõrk külg on olnud kommunikatsioon ning ta oleks pidanud oma otsuseid paremini põhjendama ja selgitama. Siiski ei olnud juhi vead lapsevanema hinnangul nii suured, et temaga tööleping lõpetada.

Õpetajate arvates oleks direktor pidanud neile hoolekoguga tekkinud konfliktist varem rääkima. Soovist õpetajaid säästa võttis juht paljud asjad ainult enda kanda ja jäi oma muredega üksi. Samas ei olnud probleemide lahendamine üksnes direktori võimuses. Miks vallajuhid lasteaias tekkinud olukorda varem ei sekkunud, kui oleks saanud veel midagi muuta?

„Mais, kui me vallajuhtidele kirja saatsime, oli see meie appikarje,“ tunnistavad õpetajad. „Soovisime töörahu tagasi saada ja vabaneda tundest, et peame kogu aeg tõestama, et teeme õiget asja. Oma pöördumisele me vastust ei saanud, ühegi õpetaja ega töötajaga ei ole vallajuhid rääkimas käinud ega küsinud, kuidas meil läheb ja mida meie asjast arvame. Selle asemel korraldati vanemate hulgas rahuloluküsitlus, millest selgus, et kui lasteaia ja õpetajatega on rahul 86%, siis direktori tööga umbes 30% vanematest, ja tehti selle põhjal järeldused. Paraku ei viidud küsitlust läbi korrektselt, kuna ankeedile sai igaüks vastata nii mitu korda, kui tahtis.

11. oktoobril toimus lasteaias erakorraline koosolek, kus osalesid ka vallavanem ja abivallavanem, kuid õpetajad ei saanud endiselt oma küsimustele vastuseid. „Tunneme, et vallajuhid ei ole olnud erapooletud. Jah, meile pakuti nüüd psühholoogilist abi, aga vald ei ole meie selja taga ega kaitse meid, vaid kõiges usutakse hoolekogu liikmeid. Kas me oleme tõesti vaid teenindussektori töötajad, kellele vanemad palka maksavad ja kelle nõudmisi me peame täitma, nagu abivallavanema sõnavõtust koosolekul mulje jäi?“ küsivad õpetajad. 

„Õpetajate päevad on pingelised ja me ei tulnud selle peale, et panna kirja kõik need korrad, mil hoolekogu liikmed üle piiri läksid. Me ju nägime, kuidas nad pidevalt õuel ja parklas kogunesid ning teiste vanemate hulgas selgitustööd tegid. Hea näide on uue hoolekogu valimine pärast vana tagasiastumist. Need aktiivsed vanemad kutsusid teisi oma rühma vanemaid üles hoolekogu valimisi boikoteerima, teades, et hoolekogu äravalimisest sõltub direktori ametisse jäämine. Alles siis, kui tuli teade, et direktor novembrist lahkub, oldi nõus hoolekogu valima.“

Õpetajate sõnul ei ole paljudel vanematel praegusel kiirel ajal aega või tahtmist asjadesse süveneda. Nii ongi raske toimuvast aru saada ja mõjutamisele mitte alluda. Hoolekogu konfliktsed liikmed tõmbasid ka teised kaasa.

Nüüd valisid õpetajad enda hulgast usaldusisiku, kes hakkab taolisi juhtumeid dokumenteerima. Siiski peab õpetajate arvates omavalitsusel olema kindel regulatsioon nii hoolekogu valimise kui ka selle kohta, kuidas saavad direktor ja õpetajad vanemate sekkumisele piiri panna, ilma et sellest konflikt tekiks.

Mis saab edasi? 

Õpetajate sõnul on nende jaoks praegu põhiküsimus, kuidas edasi minna. „Inimesed on kurvad, vihased ja hirmul ühekorraga, sest me ei tea, mis meid ees ootab. Meie suur ja tore kollektiiv on ära lõhutud ning palju häid ideid jääb teostamata. Vanemad peaksid mõtlema, kes nende lapsi varsti õpetama ja hoidma hakkab, kui nad mitte millegagi enam rahul ei ole. Kuhu me sellise suhtumisega lõpuks välja jõuame?“

---

KÜSIMUS JA VASTUS

Milline on teie hinnang Rannamõisa Lasteaias toimunule? Kui lasteaia juht kaitseb oma õpetajaid, siis kes toetab ja kaitseb juhti?

Katrin Krause, Harku vallavanem:

Keerulisse olukorda sattus Rannamõisa Lasteaed 2021. aasta sügisel, kui pikalt head tööd teinud lasteaed suurenes. Uue olukorraga kaasnes arusaadavalt veidi segadust: tuli hakata toimetama eri majades, lastevanemate hulk suurenes nelja rühma võrra ning sellest tulenevalt tekkis, eelkõige lastevanematel, palju uusi ootusi ja arvamusi. Selge on see, et kõigi uute nõudmistega ei saa ega pea arvestama ja kõigi ootustele ei pea vastama. Samuti on selge, et lasteaia direktor ja tema meeskond on alushariduse valdkonna eksperdid ning (üldjuhul) seega ka vanematest pädevamad otsustama, millised otsused on lasteaias toimuva õppe- ja kasvatustöö eesmärgipäraseks ja lapsekeskseks elluviimiseks mõistlikud. Aga direktori ja meeskonna professionaalsust näitab ka suutlikkus lapsevanemad ära kuulata, neid nõustada, otsuste ja seisukohtade põhjendatust selgitada, tagades seejuures vastastikusel lugupidamisel ja üksteisemõistmisel tugineva suhtluse ja koostöö jätkumise.

Ootame haridusasutuse juhilt, et ta juhib suhteid kogukonnaga, on kaasav ja arvestav. Hea juht selgitab, miks mingeid soove ei saa rahuldada või mingitele ootustele vastata, ja teeb seda nii, et tema otsused oleksid kõigile arusaadavad ja head suhted lapsevanematega säiliksid. Samuti ei toeta hea juht lasteaia ja lapsevanemate konflikte ega soodusta oma töötajate hulgas poolte valimist, vaid suunab neid lähtuma eelkõige oma töö eesmärkidest ning laste heaolust.

Robert Lippin, haridusvaldkonna abivallavanem:

Kahjuks ei saa ma laskuda detailidesse, sest olen tööandja rollis ning mul ei ole võimalik töösuhete kõiki aspekte avalikult arutada. Püüan siiski üldise ülevaate anda.

Rannamõisa Lasteaed töötas väga pikalt kuue rühmaga, aga 2021. aasta sügisel lisandus veel neli rühma, mis asusid eraldi majades. Lasteaia kollektiivis ja kogukonnas (sh suhtluses lastevanematega) tekkisid meeskonna märgataval suurenemisel sel ajal lahkarvamused ja pinged. Vallavalitsus on alates 2022. aasta sügisest saanud lastevanematelt märgukirju ja arutanud lasteaia juhiga, kuidas ta plaanib olukorra lahendada. Selge on see, et tekkinud suhtlus- ja väärtuskonflikti tõttu oli häiritud direktori, pedagoogide, hoolekogu ja lastevanemate koostöö. See on lasteaia edukaks ja lapse arengut toetavaks toimimiseks aga äärmiselt tähtis.

Rannamõisa Lasteaias toimuva õppe-kasvatustöö sisukust ja kvaliteeti ei ole keegi, ka vanemad, kahtluse alla seadnud. Ka 2023. aastal läbi viidud iga-aastase rahuloluküsitluse tulemused näitasid, et lastevanemad ja töötajad on lasteaia töö eri aspektidega üldiselt väga rahul. 

Madalama hinnangu andsid nii lastevanemad kui ka töötajad aga lasteaia üldjuhtimisega seonduvatele aspektidele, mis kuuluvad direktori vastutusalasse. Sisuliselt tekkiski suhtlus- ja koostöökultuuri teemaline konflikt. Arutasime lasteaia juhiga võimalikke parenduskohti. Paraku peame tõdema, et pinged ei leevenenud. Tõdesime pärast pikki arutelusid ja lahendusvariantide otsinguid, et kõiki asjaosalisi rahuldavaid lahendusi on keeruline leida, mistõttu otsustasime koos lasteaia direktoriga oktoobri alguses, et ta annab võimaluse uuele juhile.

See otsus ei tulnud kergekäeliselt, kuid muud võimalust keegi meist ei näinud. 

Direktori peamiseks toeks, nõuandjaks ja professionaalse arengu toetajaks on loomulikult lasteaiapidaja (vallavalitsuse) esindaja, kelle ülesanne tööandjana on juhi jaoks olemas olla, teda ära kuulata, anda talle võimalus valla hariduskorraldust puudutavates küsimustes kaasa rääkida ja leida vajadusel talle ka vajalik tugi (nt täiendõppe, mentori, lepitaja vms näol) tööülesannetega toimetulekuks. 

Meie lasteasutuste juhid on osa meie tööperest, oleme koostööpartnerid ning pean inimeste toetamist ja jõustamist oma töö osaks. Samal ajal on kõik lasteasutuste juhid minu silmis oma valdkonna professionaalid, kelle õigust autonoomiale oma asutuse juhtimisel mina riivama ei lähe ning seega asutuse juhtimisse ka ei sekku, välja arvatud juhul, kui juht seda soovib või kui seadusest tulenevad kohustused seda nõuavad. 

Kommenteerin lühidalt ka mulle omistatud tsitaati. Jah, kohtumisel hoolekogu ja lasteaia töötajatega jõudsime aruteluni, kust tuleb raha, ning paljudele osalejatele tuli üllatusena, et lastevanemad on maksumaksjad, kelle tulumaksust finantseeritakse lasteasutusi. Lasteaia töötajaid ei ole ma pidanud ega pea teenindajateks ning sellist seisukohta ei ole väljendanud. Küll aga soovin, et lasteaia töötajad saaksid keskenduda oma põhiülesandele – laste õpetamisele ja kasvatamisele – rahulikus ja turvalises töökeskkonnas.

Merlin Linde, vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees:

Vallavolikogu lasteasutuste juhtimisse ei sekku, kuid meie ootus on, et lapsevanemad oleksid vallas pakutava alusharidusega rahul. Ei tohi unustada, et lasteasutuse ülesanne on toetada lastevanemaid oma laste kasvatamisel, mistõttu on neil õigustatud ootus, et neisse suhtutakse kui väärtuslikesse koostööpartneritesse. Lasteaia juht on tippekspert ning seega ka kõige pädevam inimene juhtimisotsuseid vastu võtma, kuid see eeldab ka empaatilist suhtlust ja sisulist koostööd kõigi lastevanematega.