Emotsioonid on meie igapäevaelu lahutamatu osa, need mõjutavad meie mõtlemist, käitumist ja suhtlemist. Kuid kas emotsioonid viivad tasakaalust välja või on hoopis tasakaaluks vajalikud? Tihti arvatakse, et emotsioonid võivad kesta pikka aega, eriti kui need on intensiivsed, kuid nii see pole – emotsioonide kestus on lühiajaline.
Emotsioonide lühiajaline kestus tähendab, et nendega seotud füsioloogiline reaktsioon tuleb ja läheb kiiresti. Näiteks võib äkilise ehmatuse korral süda hakata kiiremini lööma, käed higistavad ja adrenaliin voolab kehasse. Kui suudame selle hetke üle elada, taastub keha kiiresti normaalseks. Sellest tulenevalt ei pruugi emotsioonid tingimata tasakaalust välja viia, vaid on pigem reaktsioon olukorrale.
Emotsioonid aitavad meil reageerida ohtudele ja võimalustele ning kohandada end kiiresti muutuva keskkonnaga. Üllatuslikult kestavad paljud emotsionaalsed reaktsioonid vaid ligikaudu 90 sekundit. Neuroteadlane dr Jill Bolte Taylor on oma aastakümnete pikkuses uurimistöös rääkinud emotsioonide lühiajalisusest. Tema vaatepunkt rõhutab teadlikkuse tähtsust emotsioonidega tegelemisel.
Taylor rõhutab, et oma emotsioonidega tegelemine, sealhulgas nende märkamine ja tunnistamine võib aidata vähendada nende mõju ja vähendada amügdala (aju osa, mis mängib olulist rolli emotsionaalsetes reaktsioonides)aktiivsust. See võib aidata mõista, et emotsioonid on loomulikud ja mööduvad kogemused ning neil ei pruugi olla pikaajalist mõju meie heaolule.
Mahasurumine ei aita
Emotsioonide lühike kestus näitab ka seda, kui kiiresti võib inimene olukorrast taastuda ja igapäevaellu naasta. Kui püüame emotsioone maha suruda või ignoreerida, võib see viia meid tasakaalust välja ja tekitada pikaajalisi probleeme. Emotsioonide ignoreerimine või mahasurumine ei tähenda, et need kaoksid, pigem jäävad need peitu ja võivad kuhjuda.
Emotsioonid, mida me ei tunnista ega väljenda, võivad muutuda sügavamaks ja intensiivsemaks. See võib viia meid olukorda, kus kaotame ühenduse oma tunnetega ja muutume emotsionaalselt distantseerituks. Tervislik lähenemine emotsioonidele hõlmab nende tunnetamist, mõistmist ja aktsepteerimist. See ei tähenda, et peaksime iga emotsiooni koheselt väljendama, kuid on oluline, et me teaksime, mida tunneme, ja leiaksime viisi oma tunnetega toime tulla. See lähenemine võib aidata hallata stressi ja emotsionaalseid reaktsioone ning säilitada emotsionaalset tasakaalu.
Õpetajad on oma töös äärmiselt pühendunud ja panevad sageli õpilaste huvid esikohale. Nad innustavad õpilasi õppima ja arenema, pakuvad tuge, et aidata õpilastel realiseerida oma potentsiaali. Õpetajad saavad aidata õpilastel ka oma emotsioonidega toime tulla. Kui õpilane tundub olevat rõõmus, mures, ärritunud või kurb, võib õpetaja võtta aega, et kuulata ja mõista õpilase emotsioone. Ta võiks öelda näiteks: „Ma näen, et täna oled rõõmus selle ülesande lahendamise üle. Räägi mulle rohkem, mis sind nii õnnelikuks teeb.“ Õpetaja saab väljendada empaatiat: „Ma mõistan, et see võib olla raske olukord“ või „Ma saan aru, et see tekitab sinus muret“. Vahel sellest piisabki.
Samuti saab õpetaja aidata õpilasel oma emotsioone nimetada ja mõista, mis neid põhjustab. Näiteks võib ta küsida: „Kas sa tunned end praegu ärevana, sest eksam on lähedal?“ Selline lähenemine aitab õpilasel oma emotsioone teadvustada ja neist rääkida.
Emotsioonid õppeprotsessis
Emotsioonid ulatuvad lihtsatest meeleolumuutustest kaugemale. Nad mängivad meie igapäevategevustes olulist rolli ja suudavad mõjutada meie kognitiivseid funktsioone ning õppimisprotsessi. Näited aitavad seda selgitada.
Keskendumisraskused. Ärritus või viha võib mõjutada võimet keskenduda. Näiteks kui õpilane on läinud enne eksamit sõbraga tülli, võib halb emotsioon halvendada tema keskendumisvõimet ja ühtlasi eksamitulemust.
Õppimisvõime. Emotsioonidel võib olla märkimisväärne mõju õppimisele. Näiteks kui õppur tunneb end motiveeritu ja õnnelikuna, on tal tõenäoliselt parem õppida ja ta kogeb õpiprotsessi kui positiivset kogemust.
Stress või mure võib aga takistada uut teavet tõhusalt omandamast.
Probleemide lahendamine. Emotsioonid mõjutavad meie võimet lahendada probleeme ja teha otsuseid. Positiivsed emotsioonid võivad suurendada loovust ja aidata leida uuenduslikke lahendusi, samas kui negatiivsed emotsioonid võivad takistada selget mõtlemist ja raskendada probleemide lahendamist.
Mälu ja õppimine. Emotsioonidel on tugev seos meie mäluga. Näiteks võivad emotsionaalselt laetud sündmused jääda paremini meelde kui neutraalsed. Intensiivset rõõmu või kurbust kogenu mälu võib töötada paremini. Intensiivne halva emotsiooni kogemine võib takistada varemõpitut meenutamast.
Emotsioonid on seega olulised kõigis eluvaldkondades, sealhulgas õppimisel ja igapäevategevuses. Nende mõistmine ja nendega toimetulek on võti, et olla nii koolis kui ka igapäevaelus edukas ja kogeda heaolu.
Emotsioonid on sageli seotud meie põhivajadustega, nagu kuuluvus, tunnustus, turvalisus ja autonoomia. Kui need vajadused on rahuldatud, kogeme tavaliselt positiivseid emotsioone. Vastupidisel juhul võivad tekkida ebameeldivad emotsioonid, nagu ärevus, stress ja frustratsioon.
Toon näiteks isikliku kogemuse, mis illustreerib vajaduste puudumise seost emotsioonidega. Minu õe regulaarne hilinemine tekitas minus frustratsiooni ja sundis mind olukorda süvenenult analüüsima. Jõudsin järeldusele, et õe hilinemine häirib mind eelkõige põhjusel, et tajun selles austuse puudumist enda vastu. Ma tundsin, et ta ei austa minu aega, mis tekitas minus ärritust. Kuigi ma suutsin pärast selle mõistmist jääda mõnikord rahulikuks, tekkis aeg-ajalt siiski ärritus, sest minu vajadused olid minu jaoks olulised ning ma soovisin, et neid austataks. Seetõttu alustasin enesega dialoogi, et leida võimalusi rahuldada oma vajadusi, ilma et need sõltuksid liialt teiste inimeste tegevusest. Lisaks pidasin avatud ja konstruktiivse vestlue oma õega, kus kuulasime üksteise seisukohti ning saime üksteisest paremini aru.
Emotsioonid on seotud meie enda vajadustega. Kui me õpime emotsioonidele tähelepanu pöörama ja nende sõnumit kuulama, võime paremini rahuldada oma vajadusi ja saavutada emotsionaalse tasakaalu. Emotsionaalse intelligentsuse arendamine on oluline nii õpetajatele kui ka õpilastele, aidates neil õppimise käigus oma emotsioone mõista ja juhtida. Emotsioonide mõistmine võib aidata luua tervislikumat ja toetavamat õpikeskkonda, vähendada stressi ja muuta õppimise efektiivsemaks nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks.
Enda vajadusi teadvustanud õpetaja suudab olla avameelselt õpilaste jaoks olemas. Näiteks kui ta on endale teadvustanud, et teatud olukorrad teda häirivad, saab ta hakata mõtlema, mis on neis olukordades ühist ning millised emotsioonid neis pinnale kerkivad. Seejärel saab mõelda, milliste vajadustega need tunded seotud on. Leides üles vajaduse, mis on parajasti rahuldamata, saab hakata looma olukordi, tegevusi ja hetki, mis aitavad seda vajadust rahuldada. Endalt saab küsida „Mida ma praegu vajan, et tunda end toetatuna?“ ning seejärel leida vajalikud tegevused ja hetked.
Õpetaja võib kasutada sarnaseid meetodeid õpilastega suheldes. Näiteks võib õpetaja uurida õpilaselt: „Kuidas sa end täna tunned?“, „Mida sa praegu vajaksid?“ ning „Mida saaksid sina teha, et end paremini tunda?“. Samuti saab uurida, mida õpetaja omalt poolt teha saab: „Kuidas ma saaksin sind toetada, et sa end paremini tunneksid?“
Kui õpilane on teadvustanud enda tunde ning sellega seotud vajadused, on tal lihtsam leida viise nende vajaduste rahuldamiseks.
Tuleb ette ka väga keerulisi olukordi, millega iseseisvalt toime tulla on raske. Sellistel juhtudel pakub olulist tuge koolipsühholoogide tugiliin 1226, kust saab professionaalset abi ja nõustamist igal tööpäeval kl 16–20.
Emotsioonid on seotud põhivajadustega. Emotsioonide mõistmine aitab neid vajadusi rahuldada ning tasakaalu saavutada. Emotsioonide ignoreerimine võib kaasa tuua probleeme, seega on oluline oma emotsioone mõista ja nendega tervislikult toime tulla. Emotsioonide teadvustamine aitab nende mõju vähendada ja hoida emotsionaalset tasakaalu. See oskus on oluline nii õpetajatele kui ka õpilastele, aidates luua toetavat õpikeskkonda ja vähendada stressi.
Lisa kommentaar