Õppejuhtide meistriklassis osalejad. Foto: Kadi-Ingel Kungla

Mis säriseb ühe koolijuhi pannil?

Õppejuhtide meistriklassis osalejad. Foto: Kadi-Ingel Kungla
4 minutit
207 vaatamist

On sinult keegi kunagi küsinud, kes sa oled ja kus sa oled oma organisatsioonis/koolis? Oled end ehk isegi leidnud sel teemal mõtisklemas, et kandideerida juhtimiskoolitusele, mille väärtus on arendav sisu, aga ka meisterlik seltskond, kelle kogemusest osa saamine on väärtus omaette. Üks sellistest oli Harno ja Fontese programm „Õppejuhtide meistriklass“, kus fookus oli kaasaegse juhi rolli mõtestamisel ja oskustel, kaasava koolikultuuri loomisel ja muutuste juhtimisel.

Kibekiirel kevadisel ajal alustasid ühist õpiteed 17 õppejuhti eriilmelistest koolidest üle Eesti. Esimese ülesandena seadsime õppimiseks isiklikke eesmärke ja jagasime omavahel vastust küsimusele „Mis parasjagu pannil säriseb?“. Klassiruum oli täis toetava hoiakuga, tulemustele orienteeritud, võimalusi otsivaid ja efektiivseid probleemilahendajaid ehk kaasaegsete oskustega, aga kestvale arengule suunatud koolijuhte. Jah, ka õppejuht on koolijuht!

Ootused juhtimisele on igas valdkonnas muutnud, ka Eesti õppejuht käib nende muutunud ootustega kaasas. Fontese koolitaja Piret Jamnes tutvustas tänapäevaseid juhtimisteooriaid, näiteks seda, et juhtimist nähakse kui teenust, aga ka seda, et juhtimine on väärtuste loomine. Viimase järgi aitavad juhid grupil inimestel teha asju, mida igaüks eraldi ei suudaks.

Kuidas juhtida koolis talente?

Kes on sinu koolis talent? Mis on tema tunnused? Tunneksid sa ta ära?

Talendid on säilenõtked ja kiired reageerijad, ennastjuhtivad ja kirglikud meeskonnaliikmed, kes panustavad, otsivad ise võimalusi ja leiavad lahendusi. Oluline on talendid ära tunda, võtmekohtadele värvata ja koolis hoida. Tihti on nad meie kolleegid, kes võivad olla üleliia julged ning ujuda vastuvoolu. Neile peaks lähenema personaliseeritult.

Kuidas muudatusi juhtida?

Koolitaja Ekke Sööt Change Partners OÜ-st tõi vaimuka näite juhtimise varjupoolest: ei maksa eeldada, et esmaspäeval saadetud e-kiri teisipäeval toimuva koolituse kohta käivitab muutuse kolmapäeval.

Ka kõige väiksemad muutused vajavad aega ja süsteemset lähenemist. Muudatuste juhtimisel tuleb planeerida inimeste kaasatulek. Prosci ADKAR mudelile tuginedes analüüsisime oma koolis töös olevaid muudatusprojekte ja nende potentsiaalset edu.


Sina kui koolitaja nägid umbes 20 õppejuhti kogu koolituse jooksul. Milline on Eesti õppejuht?

Juta Palmeri, Fontese juhtivkonsultant: Selle grupi liikmed ongi just sellised, nagu me tänapäevaselt kooli juhtivalt inimeselt ootame – avatud õppima ja katsetama, suhtlemisaldis, optimistliku tulevikuvaatega, hooliv oma meeskonna, õpilaste ja kogukonna suhtes.

Need õppejuhid on otsustanud liituda programmiga, et teatud oskusi lihvida. Nii võibki öelda, et näiteks meeskonna kaasamise ja protsessijuhtimise tehnikad vajavad täiendamist.

Mis on sinu meelest suurim kasutegur nii koolitaja kui ka koolitatava seisukohast?

Suurim kasu on osalenud Eesti koolidele programmi jooksul valminud õppejuhtide muudatusprojektid, mis rikastavad nii õpetajate kui ka õpilaste füüsilist keskkonda, infovahetust, õppijakeskset õppekorraldust, aga ka koolide juhtimiskultuuri.


Merle Ööpik: „Meistriklass oli minu jaoks üle pika aja üks väga kasulik koolitus ja seda mitmel põhjusel: kokku sai arendav seltskond, koolitus oli sisuliselt ja vormiliselt kõrgel tasemel ning leidsin kohe õpitule igapäevases koolielus rakenduse.“

Kairi Kaldoja: „Meistriklass andis minule selgelt piiritletud arusaama kiiresti muutuva maailma juhi rollist ja pakkus tööriistu koostöise koolikultuuri loomiseks ning muutuste juhtimiseks. Erilise väärtuse andis koolitusele meie megaäge seltskond õppejuhte ning koolitajaid.“

Roosi Nemliher: „Õppejuhi amet on koolis väga oluline, õppejuht on justkui erasektori tegevjuht, kes toetab kooli töötajaid ning hoiab koolis protsessid käigus ja arengus. Kutsehariduses on käimas reform ning mina sain sellelt koolituselt palju tuge ja ägeda võrgustiku.“


Programmi „Õppejuhtide meistriklass“ viis märtsist oktoobrini läbi Haridus- ja Noorteamet ning Fontes PMP OÜ. Koolitajad olid Juta Palmeri, Piret Jamnes, Fontes; Ekke Sööt, Change Partners OÜ; Ulla Kamp, Heateo SA. Kaaskoolitajad: Annike Soodla, Kuristiku Gümnaasiumi õppejuht; Tiina Tiit, Pelgulinna Gümnaasiumi õppejuht. Programmi koordinaator: Janne Einula. Programm sisaldas õppevisiiti Eestis ja Hollandis, juhtimispädevuste töötubasid, eneserefleksiooni õpi- ja arengupartneri abil, lõputööd ja selle esitlust.

Merle Ööpik, Karlova Kool

Kairi Kaldoja, Kilingi-Nõmme Gümnaasium

Ele Raha, Varstu Kool

Roosi Nemliher, Tartu Kunstikool

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Hea Õpetajate Lehe lugeja!

Meie veeb läbis äsja põhjaliku uuenduse, mille käigus see muutus senisest märksa tänapäevasemaks ja kasutajasõbralikumaks. Seoses põhjalike uuendustega võib juulikuus esineda…

1 minut

Eesti Lastehoidude Liidu juht Mari Kummer: „Kas Tallinnal on alusharidussektoris raha üle?“

10. juunil teatas Tallinna Linnavalitsus kavatsusest kaotada lasteaedade kohatasu…

3 minutit

Õpetajate Lehe uus peatoimetaja on Kristi Helme

Reedel valiti Õpetajate Lehe uueks peatoimetajaks Kristi Helme, kes asub tööle alates 10. augustist.

Praegu töötab Kristi Helme…

2 minutit
Õpetajate Leht