Novembris täitus kaks aastat olulisest päevast, mil Pangapealse lasteaed pälvis peresõbraliku tööandja kuldmärgise. Tänaseks on läbitud ka järelhindamine, mida tehakse iga kahe aasta tagant. See teekond on olnud pikk, ja mis veelgi tähtsam, üksmeelne. Töö- ja pereelu ühendamine on olnud meie lasteaia jaoks kesksel kohal ning selle vilju saame maitsta kõik.

Tavaliselt meenuvad lasteaiale mõeldes esimesena lapsed, kelle eest õpetajad sel ajal hoolitsevad, kui nende vanemad on tööl. Harvem mõeldakse, kui palju sõltub lapse heaolu sellest, kui õnnelik on tema õpetaja. Et lastel oleks lasteaias tore, peavad ennast hästi tundma ka õpetajad, kelle hoole all lapsed on.

Pangapealse Lasteaias oleme sellele palju mõelnud ja püüdnud luua kõigi jaoks mõnusa õhkkonna. Õpetaja peamine tööriist on tema ise, mistõttu on vaja luua avatud ja mõnus keskkond nii rühmas kui kogu lasteaias.

Kõik need 15 aastat, mis lasteaed on tegutsenud, oleme püüelnud selle poole, et inimesed tõepoolest tahaksid iga päev tööle tulla. Iga õppeaastat alustame motoga „Head algust, selget valgust, lennukat silmapiiri, loovat ja kriitilist mõtlemist, tarka tegutsemist!“

Meeskonnavaimust ja töökultuurist

Töökultuur algab meie jaoks juba töökuulutusest, mis on detailne ning kus on kirjas ka ühised väärtused. Oleme jõudnud selleni, et meid usaldatakse, kuna tööle kandideerivad ka lastevanemad, kes on meie tegemistega juba tuttavad. Me ei vali töötajaid selle järgi, et neid oleks lihtne ja mugav juhtida. Vastupidi, just erinevad ideed ja arvamused rikastavad ja lisavad igapäevasesse töökeskkonda värskust ja uuenduslikkust.

Juba tööle asudes saab uus kolleeg kaasa kohanemispaketi. Sellesse dokumenti on koondatud kogu meie maja tegevuse põhimõtted alates värbamisest, asendamisest, motiveerimisest, tunnustamisest, koolitussüsteemist kuni töölt lahkumiseni välja.

Meeskonnavaimu sõrmenipsust ei loo ega kasvata. Seega ei saa ka meie asutuse põhiväärtused püsida vaid paberil. Iga õppeaastat alustame nõnda, et mõtestame ja visualiseerime nii lasteaia kui ka iseendi väärtused. Meie-tunne on suur ja et see mõne aja möödudes kaduma ei läheks, on tähtis omavahel suhelda. See, kuidas me ühiselt toimime ja edasi liigume, sõltub paljudest aspektidest, alustades avatud ja sundimatust õhkkonnast, ühistest eesmärkidest, juhi eeskujust. Eesmärk on, et julgetaks avameelselt rääkida ning oma ideid ja ettepanekuid välja tuua. Kõik see muudab meeskonnas õhkkonna üksmeelsemaks ja omavahelise läbisaamise paremaks.

Usaldusest ja üksteiselt õppimisest

Et töö hästi õnnestuks, on tähtis üksteist usaldada mis tähendab ka üksteise tundmaõppimist – motivatsioon või selle kadumine sõltubki eeskätt töö tähenduslikkusest. Oleme suutnud oma töötajatele anda n-ö motivatsioonisüsti, julgustades neid oma töö väärtust mõistma. Vajadusel kuulame ja üritame parandada ka murekohti ning oleme toeks, kui keegi meist vajab abi. Alles siis on võimalik organisatsioonina edasi liikuda, kui probleemidele on lahendus leitud. Hoolivuse tunnet ei saa luua distantsilt ja näiliselt.

Töötaja peab tundma end kaasatuna ning saama rakendada ellu oma ideid. Inimeste ettepanekute põhjal oleme loonud näiteks tunnetusraja, muusikaaia, klassikalise aia ja permaaia, loomadega õppekeskkonna koos siidikanade ja küülikutega, mudaköögi, kirjanduskeskuse, miniraamatukogu. Uudishimukeskus on parasjagu loomisel.

Üksteiselt õppimine ja kogemuste jagamine on areneva organisatsiooni vundament. Selleks koguneme kaks korda õppeaastas, et jagada omavahel õnnestumisi ja ebaõnnestumisi ning kogemustest koos õppida. Lisanduvad supervisioonid, kovisioonid, loovlõunad külalistega. Peame väga väärtuslikuks kolleegide tagasidet ja tunnustust. Aastas korra saame oma soovide puu täita soovidega, kas siis isiklikul või organisatsiooni tasandil. 

Ühistegevusest ja headest suhetest 

Olulised on ühised peod, väljasõidud, meeskonnaharjutused, lõunasöögid jne, mille käigus õpitakse üksteist tundma. Need annavad võimaluse suhelda kolleegidega ka väljaspool tööd ja luua ühiseid mälestusi. 

Uuel õppeaastal oleme senisest suuremat rõhku pannud oma kodukoha uurimisele, et ka lastele kodukoha pärandit tutvustada. Selleks korraldame iga kuu turgutavaid meeskonnategevusi. Pole võimatu, et keegi leiab tänu sellele endale uue hobi. Plaanis on seigelda jalgratastega Harku valla radadel koos Heinart Puhkimiga. Õpime balletti, paneme räätsad jalga, uisutame, teeme zumbat ja joogat, kavas on tenniseturniir. Hooaja lõpetame pidulikult suure matkapeo ja telkimisega.

Mõistagi mängivad usaldusliku suhte loomisel olulist rolli koostöövestlused, mis toimuvad aasta ringi ja millele lisandub hariv aspekt. Kas vestlus toimub individuaalselt, väikese grupi või suurema seltskonnaga, sõltub seatud eesmärgist. Väärtusvestlused on vajalikud, et kooskõlastada ühisosa ja ennetada võimalikke väärtuskonflikte. Meie tööriistakast on luksuslik: redelitehnika, väärtuste ratas, maailmakohvik, metsakoosolekud, kõnnikoosolekud.

Head mõtted ei teki ainult õpetajatel, vaid ka lastel võivad olla suurepärased ideed. Kui lapsed teavad, et nende mõtteid võetakse kuulda, on nad ka innukamad andma oma panust mis iganes idee elluviimisesse. Neljal korral aastas koguneb direktori juures laste nõukogu, kus lapsed saavad võrdsetena kaasa rääkida pidude kavandamisel või õueala lapsekesksemaks muutmisel. Räägitakse ka sõprusest, kokkulepetest ja üldse maailmast läbi lapse silmade.

Töötajate väärtustamine

Töötajate väärtustamiseks tuleb ajaga kaasas käia. Mitmed hüved, mis on aastast aastasse kasutusel olnud – näiteks massaaž või värsked puuviljad –, on ajale jalgu jäänud. Need pole enam motivatsioonipaketi osa, vaid iseenesestmõistetavad töötingimused. Motivatsioonisüsteemi üle vaadates tekkis mõte koostada igale töötajale individuaalne motivatsioonipakett, kuna inimeste vajadused on erinevad. Nõnda sai iga töötaja öelda, mis teda päriselt kõnetab ja motiveerib. 

Igaüks tahab tunda end väärtustatuna ning vähim, mida selleks teha saab, on tema ootuste vastu huvi tunda ja üritada nendele vastata. Panustame tervisesse, pakume paindlikku tööaega ja lisapuhkuseid, rohenäpud saavad tegutseda klassikalises taimelas, aga ka permaaias. Meie mugavas fikas on sisse seatud kott-toolidest sektsioon koos kiikede ja linnulauluga. Maja tähtsamatest kohtadest leiab heade soovidega sedeleid, et motivatsioon püsiks.

Oleme kujundanud oma lasteaia õppeaasta kalendri, kus tegevused on nädalate ja kuude kaupa ette ära kavandatud – ikka selleks, et püsiks kindlustunne ja saaks aegsasti planeerida ka perega olemise aega. Detailiselt on kokku lepitud koosolekud, sündmused, üritused ja koostöövestlused. See omakorda nõuab pühendumist, mistõttu hakkame meeskonnaga kalendrit täitma juba mais-juunis.

Ametijuhenditele lisaks on meil rollikirjeldused, kus on selgelt välja toodud töö tulemused ja hindamise põhimõtted. Inimesed annavad ka ise üksteisele tagasisidet. Kauem töötanutele oleme võimaldanud lisapuhkust.

Töörõõmu pakuvad ka igapäevased lihtsad asjad. Kohvipausidel me põhimõtteliselt ei räägi tööst, vaid jagame häid uudiseid. Kiikedel saab päeva jooksul leida kasvõi kümme minutit aega iseendale. Fikas kõlab laekõlaritest vaikne muusika. Seintel on kirjas toetavad sõnumid: „Sa oled armas“, „Tark ei torma“, „Väljakutsed loovad võimalusi“, „Õnnelik on see, kellel on aega elada“ jne.

Meie põhimõte on tuua tööellu vabadust ja paindlikkust, aga ka põnevust ja arenguvõimalusi. Siis võib kindel olla, et töötajad tunnevad end hästi.