Ei ole mõtet arutleda õpetajaeetika küsimuste üle, kui üheselt ei mõisteta, et õpetaja on oma ala professionaal, mitte klienditeenindaja.
Marju Lauristini selgituse kohaselt võib professionaali iseloomustada mitme tunnuse abil.
- Professionaalil on metatasandil arusaamine oma tööst, st tal on akadeemiline haridus ja teaduslik lähenemine probleemidele.
- Tal on missioonitunne, st tõeline haritlane tajub oma kutsumust.
- Professionaalil on seadustatud ja tunnetatud autoriteet, st tema töö on väga tähtis ja temast peetakse lugu.
- Professionaal kuulub erialaorganisatsioonidesse, kes kontrollivad oma liikmete töö kvaliteeti, st ühiselt heaks kiidetud eetikakoodeks võiks olla liikmete käitumise üle otsustamise aluseks.
Eesti Vabariigis hakati õpetaja eetikast rääkima juba 1920. aastatel, sest õpetajaks ei sobi igaüks. Tööks lastega on vajalikud kindlad isiksuseomadused, eelkõige empaatia, armastus ja hoolivus.
1922. aastal otsustati õpetajate liidu koostada õpetaja eetikakoodeks ja seda avalikult arutada. Ajakirja Kasvatus septembrinumbris 1922. aastal ilmusidki eri paragrahvides sõnastatuna kindlad põhimõtted, mida õpetaja peab järgima.
1928. aastal ilmus eraldi väljaandena Aleksander Ploompuu brošüür „Mida nõutakse meie õpetajalt“, kus oli must valgel kirjas ideaalsele õpetajale esitatavad nõuded. Kui võrrelda 1922. aasta versiooni 1928. aasta omaga, siis on näha, et üha täpsem detailidesse minek ähmastas üldpilti. Nii ei tulegi imestada, et 1931. aastast alates piirduti vaid õpetaja ametitõotusega. Nimelt jõuti tõdemuseni, et õpetajal on õigus otsustada oma kõlbelistest tõekspidamistest, oma südametunnistusest lähtuvalt. Just seepärast jäeti kõrvale kõik varasematel aastatel kirja pandud eetikanormid ehk nõuded ideaalsele õpetajale.
Mina tõotan ja vannun ustavaks jääda Eesti demokraatlikule vabariigile ja tema seaduslikule valitsusele ning oma südametunnistuse järele ausasti täita kõiki neid kohustusi, mis minu kätte usaldatud amet mulle paneb, teades, et seadus ametikohustuste rikkumist karistab. Selle ametitõotuse lehe järgi andsin pühaliku tõotuse.
Kooli nimi, õpetaja allkiri
Riin Seema kirjeldab oma artiklis „Muuta õpetajaeetika koodeksit või kaasava hariduse seadusi?“ vastuolusid, mida õpetajad iga päev peavad lahendama. Aga, kas on mõtet arutleda õpetajaeetika täiustamise üle, kui lähtealus – õpetaja on teenindaja, kes peab alluma nii õpilaste kui nende vanemate soovidele ja survele ‒ on nii vildakas ja vale?
Lisa kommentaar