Tartu Kannikese lasteaia suures U-kujulises majas on 14 rühma, mida ühendavad pikad koridorid. Neid mööda liiguvad lapsed laulma, võimlema, logopeedi juurde, kunstituppa, Hans Hase tuppa, õue või sõprade juurde teistesse rühmadesse.

Elu hakkas meie majas koridoridesse valguma kuidagi märkamatult. Kõigepealt tulid sinna elu tooma Tartu Kunstikooli tudengid, kes maalisid seintele lindude ja okste motiivid. Seejärel muutusid koridorid üheks nädalaks tajude teravdamise radadeks, kus lapsed said joonistada seintele kinnitatud pikkadele paberiribadele. Veel sai uurida mitmesuguseid plakateid, kuulata heli salvestavatest pesulõksudest mitmesuguseid ülesandeid ning lahendada mõistatusi loomadest ja lindudest. Oli võimalus sorteerida käbisid, tõrusid, palle ja mänguasju.

Koroona ajal lisandusid koridoridesse keksukastid, jalajäljerajad, seintele numbrid ja käejäljed, lihaste treenimiseks trenažöörid ning direktori ukse kõrvale n-ö nähtamatu diivan, millel istumiseks tuleb lihtsalt istumisasend sisse võtta. Eelmisel õppeaastal tõid päkapikud ühte koridori põneva ronimisseina. 

Varsti jõudsid fuajeesse ka helid – Koshi kellade kaunist häält saab kuulda siis, kui neid õrnalt puudutada. Nii oleme samm-sammult ja kuidagi märkamatult saanud endale põnevad koridorid. 

Pikad seinad ja põrandad pakuvad tegutsemiseks palju võimalusi. Siin saab hüpelda, keksida, ronida, pilli mängida, treenida, tugitoolidel puhata, ennast interaktiivsest tahvlist imetleda ning vaadata laste tehtud imelisi kunstitöid. Koridorides saab aega veeta hoopis teisiti kui rühmaruumis.

Sel sügisel lisandusid fuajeedesse veel tegevuskastid ning laste jaoks sündis tõeline seiklusmaa! See mõte tekkis, kui Kukerpallid said suvel oma rühma uued voodid ning vanad jäid koduta. Keegi neid endale ei tahtnud, seega mõtlesime, kuidas neid ära kasutada, ja meil tuli mõte anda vooditele uus elu oma lasteaias. 

Õpetajatena seadsime eesmärgi luua Kannikese lasteaias uudne ja põnev keskkond, mis võimaldaks aktiivselt tegutseda, õppida ja katsetada. Selles saab ümbritsevat tunnetada ja avastada mitmesugustes olukordades ja arvestades iga lapse eripära.

Kõige paremini, märkamatult ja loomulikult saab oskusi ja väärtusi õppida ikka mängu kaudu. Püüame pakkuda lastele igasuguseid võimalusi, et mäng oleks põnev. Miks ei võiks siis ka koridoris punktist A punkti B liikudes mängida? On ju tore, kui lapsel on põnev ühest kohast teise minna. Muusikategevust või võimlemistundi oodates saavad lapsed põnevas metsakastis anda põtradele tammetõrusid, korjata oravatele seemneid või panna männikäbisid korvi. Kui lapsel on mure ja tuleb peale nutt, saab tuju parandada pallikastis karvaseid pallikesi sorteerides või läikivaid palle imetledes. Võib laduda tatrapatjadest torni või sorteerida palle värvi järgi kausikesse. Talukastis saab põrsastele süüa anda ja käruga hobustele lauta maisiteri söödaks viia. Peenmotoorikat toetab pintsettidega ubade korjamine ämbrisse. Kes tahab, sorteerib köögivilju ja tutvub koduloomade minifiguuridega. Vaikuseminutite ajal, kui mõni laps soovib puhkamise asemel hoopis midagi muud teha, saab õpetaja teemakaste kasutades jagada talle ülesandeid või õpetada mõne uue oskuse. 

Ka erituge vajavad lapsed naudivad tegevuskastides toimetamist ning rahulikumas keskkonnas kas päris üksi või pisikeses grupis tegutsemist. Vahva on vaadata lapsi asjatamas ja omavahel koostööd tegemas. Tore on näha, kuidas lihtsad asjad lapsi paeluvad, anna neile ainult võimalus. 

Mõte tegevuskastidest on liikunud juba ka rühmadesse. Ühte rühma on loodud nukutuba ja mõnest voodiraamist ehitatud mõnus koobas, kus kõige pisemad saavad salajuttu puhuda või raamatut vaadata, suuremad aga omaette olla, mõtteid koondada või rahuneda. 

Eriti hea on kastide juures see, et kui asi ära tüütab, saab ammendunud teema lõpetada ja asendada uuega. Võib lähtuda aastaaegadest, laste vanusest, huvidest, hobidest, värvidest või päeva juhtumitest, õpetajal tuleb lihtsalt olla loov. Näiteks asendub meie metsakast juba varsti talvemaaga ning kindlasti jõuavad kastidesse ka jõulud.

Arvame, et tegevuskastid on tore mõte, mida saab lihtsalt ja odavalt lasteaias teostada.