Eesti Haridustöötajate Liidu volikogu kogunes täna Tallinnas ning otsustas alustada järgmise aasta 22. jaanuarist tähtajatut streiki. Põhjuseks valitsuse sõnamurdlikkus ning lühinägelik suhtumine palgaküsimuste lahendamisel.

EHL-i esimees ja streigijuht Reemo Voltri rõhutas, et viimase hetkeni loodeti, et streiki pole vaja välja kuulutada ning kõik valitsuse liikmed saavad aru, et investeering haridusse on investeering Eesti tulevikku. „Kahjuks aga ei suudetud valitsuses siiski prioriteete seada. Väga märgiline oli ka haridus- ja teadusministri palkade alamäära tõusuks leitud 8 miljoni mitte jõudmine riigieelarvesse,“ lisas Voltri.

Streik hõlmab nii alus- kui üld- ja kutsehariduse asutusi. Streigil saavad osaleda kõik haridusasutuste töötajad. Tööandja võib streigi ajal palgamaksmise peatada, aga ei pea seda tegema. Kuidas koolid ja lasteaiad streigi ajal toimivad on nende pidajate ja juhtide otsustada. Streigiga seotud detailid koordineerib Eesti Haridustöötajate Liit asutuste streigijuhtidega. Samuti koordineerime haridustöötajatele toetusstreikide läbiviimist teiste ameti- ja kutseühingute poolt.

„Ma saan aru töötajate murest streigi ajal palgakaotuse osas, kuid vaadakem ka pikka plaani – palgatõus korvab selle puudujäägi. Siinkohal tervitan neid omavalitsusi, kes palga maksmist ei peata. Seisame ju teie eest, et koolides ja lasteaedades oleksid ka tulevikus särasilmsed ja kvalifitseeritud inimesed tööl!“ ütles Voltri.

Lisaks palgatõusule järgmisest aastast peab EHL ülimalt oluliseks alustada läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks, välistamaks sarnase situatsiooni tekkimist tulevikus. Samuti tahab EHL edasistel aruteludel haridus- ja teadusministeeriumiga hoida fookust ka lasteaiaõpetajate palkade seitusel üldhariduse õpetajate palkadega.