ICCS 2022. aasta uuring võimaldab mõista, kuidas noored tajuvad ühiskonnas toimuvaid muutusi ja millist rolli on nad kodanikena valmis täitma.

Alates 1999. aastast on Eesti osalenud IEA rahvusvahelises kodanikuhariduse uuringus, kus uuritakse 8. klassi õpilaste ühiskonnaalaseid teadmisi, hoiakuid ning ühiskondlikku osalust. 2022. aasta ICCS uuring toimus muutlikul ajal, mil andsid tooni mitmed kriisid, sh kliimakriis, COVID-19 pandeemia ja vaimse tervise kriis. Väga suuremahulises rahvusvahelises uuringus osales Eestist pea 4000 õpilast 254 koolist, lisaks nende õpetajad ja koolijuhid.

Võrreldes eelmise, 2016. aasta ICCS-i uuringuga pandi sel korral suuremat rõhku fookusteemadele, nagu maailmakodanikuharidus, säästev areng ning digitaalsed vahendid ja sotsiaalmeedia kaudu toimiv kodanikuosalus.

Alljärgnevalt kümme sõnumit õpetajatele äsja valminud kodanikuhariduse uuringu (ICCS 2022) aruandest, mille oleme pealkirjastanud „Noorte hääl demokraatia kriisis: kodanikuhariduse väljakutsed“.

Eesti õpilased paistavad silma kõrgete ühiskonnaalaste teadmistega, kuid jäävad kodanikuosaluses passiivseks.

Kui pandeemia kontekstis on paljudes riikides õpilaste ühiskonnaalaste teadmiste tase langenud, siis Eesti õpilaste teadmiste tase on jätkuvalt kõrge. Seejuures on eesti õppekeelega õpilaste ühiskonnaalaste teadmiste tase kõrgem kui vene õppekeelega noorte oma, kuid vahe on vähenenud.

Kui teadmistelt on meie noored tipus, siis osalusnäitajatelt (osalemine kooli või kogukonna kontekstis, oodatav poliitiline osalus) jäävad pigem passiivseteks. Märkimist väärib, et nii Eestis kui teistes riikides on noorte huvi poliitiliste ja ühiskondlike teemade vastu pigem tagasihoidlik. 33% Eesti ja 31% ICCS-i uuringus osalenud riikide noortest tunneb huvi poliitika ja ühiskonnaasjade vastu.

Õpilased usaldavad teadlasi ja õpetajaid.

Uuring näitas, et noorte usaldus parlamendi, kohtuvõimu ja meedia vastu on võrreldes 2016. aastaga vähenenud kõikide uuringus osalenud riikide lõikes. Kõige enam usaldavad Eesti õpilased teadlasi, kaitseväge ja politseid ning kõige vähem sotsiaalmeediat, erakondi ja inimesi. Viimane on eriti murettekitav (33%) – võrreldes 2016. aastaga on see näitaja langenud 13% ning alates 2009. aastast kokku 25%. Seejuures on märkimisväärne poiste ja tüdrukute hoiaku erinevus: tüdrukud usaldavad inimesi oluliselt vähem (poisid 39%, tüdrukud 25%). Samas on õpilaste usaldus õpetajate vastu pigem suur (60%) ja eestikeelsele õppele ülemineku valguses on oluline märkida, et eesti ja vene õppekeelega koolide õpilased usaldavad õpetajaid sama palju.

Eesti poiste hoiakud soolise võrdõiguslikkuse teemal on muutunud oluliselt tagurlikumaks.

2022. aasta uuringus osalenud riikide õpilaste seisukohad soolise võrdõiguslikkuse teemal näitavad võrreldes 2016. aastaga väikest muutust toetuse suunas. Samas, kuigi Eesti tüdrukute hoiakud on liikunud toetavamas suunas, siis poiste hoiakud on teinud märkimisväärse sammu tagasi. Erilist tähelepanu väärib poiste suhtumise tagurlikumaks muutumine küsimustes, mis puudutavad naiste rolli ja osalemist poliitikas. Näiteks 24% Eesti poistest leiab, et naised peaksid jääma poliitikast kõrvale.

Seejuures tuleb rõhutada, et poiste ja tüdrukute hoiakute vahelised käärid olid eriti suured just Balti riikides – näeme, et madalama teadmiste tasemega õpilased toetavad võrdõiguslikkust vähem.

Põhjamaades selline seos välja ei joonistu: ka madalama teadmiste tasemega õpilaste toetus võrdsuse teemadele on üle ICCS-i riikide keskmise. Kui Eesti tüdrukute hoiakud sarnanevad Põhjamaade õpilaste omadega või isegi ületavad nende riikide keskmisi tulemusi, siis poiste hoiakud on muutunud tagurlikumaks, sarnanedes Poola ja Rumeenia õpilaste omadega.

Eesti noored on Euroopa tuleviku suhtes positiivselt meelestatud.

Eesti noored näevad Euroopa tulevikku kümne aasta perspektiivis pigem helgetes toonides, olles optimistlikumad kui mitme teise riigi noored. Eesti noored peavad kõige tõenäolisemaks positiivseks arenguks, et tuleviku Euroopas

• suureneb koostöö ja tugevneb demokraatia,
• paraneb vaesemate inimeste ligipääs tervishoiuteenustele,
• paraneb naiste ligipääs poliitilistele liidripositsioonidele.

Tähelepanuväärne on, et Eesti geopoliitilisest asukohast hoolimata usub suur hulk Eesti noori, et tulevikus valitseb Euroopas rahu.

Eesti noored väärtustavad keskmisest vähem kõrghariduse omandamist ja laste saamist.

Kui Balti riikide noored usuvad, et nende majanduslik olukord on tulevikus parem, kui on olnud nende vanematel, siis Põhjamaade noorte seas on see uskumus oluliselt vähem levinud. Pigem eeldatakse, et nende põlvkond enam majanduskasvust osa ei saa.

Isikliku tuleviku juures väärtustavad Eesti noored, nii nagu ka teiste riikide noored, huvitavat tööd ja majanduslikku sõltumatust, samuti sõprussidemeid. Vähem oluliseks peetakse kõrghariduse omandamist ning laste saamist. Poistega võrreldes väärtustavad tüdrukud kõrgharidust siiski enam (75% neidudest ja 67% noormeestest), vastupidine tendents on seotud sooviga omada tulevikus lapsi: poiste jaoks on see mõnevõrra olulisem kui tüdrukutele (61% ja 49%). 

Eesti õpilaste teadlikkus ja hoiakud seoses jätkusuutliku arenguga on teinud sammu edasi.

Tüdrukud, eesti õppekeelega koolide õpilased ning kõrgema ühiskonnaalase teadmiste tasemega õpilased muretsevad rohkem maailma tuleviku pärast, suhtuvad keskkonnakaitse küsimustesse tõsisemalt ning on nõus rohkem panustama keskkonnasäästlikesse tegevustesse nii praegu kui ka tulevikus.

Enamik Euroopa õpilasi (ICCS 2022 uuringu keskmine 90%) toetas seisukohta, et Euroopa riikides peaksid kehtima ühtsed keskkonnakaitse normid. Ka Eesti õpilased rõhutavad Euroopa keskkonnakoostöö tähtsust ning pööravad tähelepanu oma ostukäitumise keskkonnamõjule. Siiski mõjutavad sotsiaalsed aspektid, näiteks lapstööjõu kasutamine ja töötajate õiguste rikkumine kaupade tootmisel, meie õpilaste tarbimisharjumusi veel vähe.

Eesti õppekeelega koolide õpilased on rohkem mures keskkonnaprobleemide pärast kui vene õppekeelega õpilased, nad toetavad tugevamalt Euroopa keskkonnakaitsealast koostööd ning väidavad, et panustavad rohkem keskkonnahoidu ja jätkusuutlikkust toetavatesse tegevustesse nii praegu kui ka tulevikus.

Õpilased tajuvad koolikeskkonda positiivsena, kuid tunnevad hirmu koolikiusu ees.

Eesti õpilased peavad koolikeskkonda ja suhteid õpetajatega heaks. Samas usub 69% noortest, et õpetajaid huvitab nende heaolu. Tahaksime näha, et see protsent oleks 100. Kuigi suhteid koolikaaslastega hinnataks üldiselt heaks, väärib tähelepanu, et viiendik 8. klassi õpilastest tunneb hirmu koolikiusu ees. See viitab vajadusele tegeleda koolikiusamise teemaga ka vanemates kooliastmetes. Koolikiusamist kardavad enam vene õppekeelega koolide õpilased (17% eesti õppekeelega ja 27% vene õppekeelega koolide õpilastest).

Eesti paistab silma kui keskmisest märksa suurema kooliautonoomiaga riik.

Eesti kooli autonoomia näitajad on ICCS-i riikide keskmisest kõrgemad (nt õpilaste hindamissüsteemi ja kriteeriumide üle otsustamine, õppematerjalide valik, täiendkoolituste sisu valik), ent ühes aspektis siiski ka madalamad: õppekava koostamisel, olgugi et riikliku õppekava kohaselt on igal Eesti koolil õigus ja kohustus luua ka oma õppekava. Siin võib üks põhjus olla teatud ainete, sh ühiskonnaõpetuse aine ülekoormatus, mis ei jäta õpetajale ruumi langetada autonoomselt otsuseid õppesisu planeerimisel ning eesmärkide püstitamisel.

Perekondlik taust mõjutab õpilaste ühiskonnaalaseid tulemusi.

Kõikide ICCS-i uuringus osalenud riikide puhul on kõrgemal perekondlikul taustal (sh vanemate haridustaust ja ametikoht, kultuuriline kapital) õpilaste ühiskonnaalastele teadmiste tasemele positiivne mõju. Perekondliku tausta mõju suurus on Eesti puhul veidi üle osalenud riikide keskmise. Seega võib võrreldes värske PISA-ga täheldada selles aspektis sarnast negatiivset suundumust. Seega on oluline, et meie koolid suudaksid pakkuda õpilastele tuge, et kompenseerida tausta erinevusi ning aidata saavutada akadeemilist edu, hoolimata stardipositsioonist.

Lisaks, kui paljude riikide puhul ilmneb, et kõrgemate ühiskonnaalaste teadmistega õpilased on suurema oodatava valimisaktiivsusega, siis Eesti puhul avaldavad teadmised käitumisele keskmisest tunduvalt tagasihoidlikumat mõju.

Nii on Eesti õpilased kõrgest teadmiste tasemest hoolimata murettekitavalt vähese oodatava valimisaktiivsusega, ja see aktiivsus on langenud. Kui 65% õpilastest kavatseb tulevikus hääletada Riigikogu valimistel ja kohalikel valimistel, siis 2016. aasta uuringus olid vastavad näitajad 77% ja 80%.

Madalamate ühiskonnaalaste teadmistega õpilased kasutavad rohkem sotsiaalmeediat oma seisukohtade väljendamiseks.

Eesti noorte interneti ja sotsiaalmeedia vahendatud osalusaktiivsus on võrreldes 2016. aastaga langenud ja jääb ICCS-i riikide keskmisest madalamaks. Uuringu järgi on 19% Eesti õpilastest märkinud meeldivaks veebipostitusi poliitilistel ja ühiskondlikel teemadel, 3% on teinud vastavasisulisi postitusi sotsiaalmeediasse, 5% õpilastest on jaganud postitusi poliitilistel või ühiskondlikel teemadel ja 4% kommenteerinud neid vähemalt kord nädalas. Madalamal tasemel ühiskonnaalaste teadmistega õpilased kasutavad sotsiaalmeediat poliitiliselt aktiivne olemiseks rohkem, nagu ka vene õppekeelega koolide noored.

Suuremahulises uuringus uuriti lisaks õpilastele 8. klassi õpetajate ja koolijuhtide hoiakuid. ICCS-i uuring on oluline ressurss, mis annab ülevaate noorte kodanikuharidusest üle maailma, sealhulgas Eestis. Aruande lugemine võimaldab Eesti koolijuhtidel ja õpetajatel mõista, kuidas noored mõtlevad ja suhtuvad kodanikukohustustesse, demokraatiasse, ning millised on nende teadmised ja oskused selles vallas. See omakorda võimaldab koolidel ja õpetajatel paremini kujundada õppekavasid ning arendada meetodeid, mis aitavad noortel saada paremaks kodanikuks ja osaleda rohkem ühiskonna elus.

Kutsume üles aruannet lugema ka õpilasi, miks mitte kasutada seal leiduvaid andmeid oma uurimistöös. Uurimisideid saab aruandest omajagu, alustades koolikliima aspektide väljaselgitamisest kuni kooli õppekava analüüsini raportis leiduvate teemade lõikes – endale huvitava vaatenurga leiab sealt soovi korral igaüks.