Alles see oli, kui jõuluvaheajale sai mindud nõnda, et kooli naasmine oli mattunud määramatuse udu sisse. Siis oli teadmatuse põhjuseks koroonaviirus. Nüüd on mõnevõrra sarnane olukord taas kätte jõudnud ning vahetunud on vaid asjaolu, mis tuleviku ebakindlusesse mässib. Üldstreigi alguskuupäev on paigas, kuid üle kuu aja on sinna veel minna. Mine tea, mis vahepeal kõik juhtuda võib. Alati saab küll aega sisustada sellega, et kuulata streigist arvamusavaldusi, mis ulatuvad heakskiidust kuni etteheideteni klassiviha õhutamise ja riigi destabiliseerimise  pärast.

Võib võtta lahjemat sorti mürki, et tööseisakut puudutavad mõtted kummitavad pühadeajal paljusid õpetajaid. On ju terve hulk küsimusi, mis tuleb asjaosalistel endal selgeks mõelda, alates sellest, kas üldse osaleda. Kui jah, siis mis saab juhul, kui streik venib pikale? Kui kaua sellega kaasnevat rahalist kahju endale lubada saab? 

Paratamatult tuleb probleemid tähtsuse järjekorda asetada ning otsustada, kumb ebaõiglus pigistab rohkem: kas see, et valitsused ei kipu oma sõna pidama, või et töökoormuse ja palga suhe ongi lootusetult üle pea kasvanud. Koole ja õpetajaid on palju, sugugi mitte kõik ei ole läbipõlemise äärel. Kusagil käib kellegi peast läbi ka mõte, et mis õigus on temasugusel riigilt veel lisa nõuda.

Need küsimused jäävad õpetaja jõuluvaheaja kodutööks. Jättes aga streigimeeleolud hetkeks kõrvale ning vaadates laias maailmas ringi, avaneb üks parasjagu kummaline ja kohati päris nõutuks tegev pilt. Sellele suuremat tähelepanu pööramata tiksume me edasi maailmas, kus kõikvõimalike teadmiste maht väidetakse üha enam kasvavat ja meid ees ootava teekonna suund oleks justkui selge. Samal ajal räägivad ülemaailmse PISA testi tulemused ühemõtteliselt, kuidas mitte ainult Eestis, vaid peaaegu igal pool osatakse probleeme lahendada üha halvemini. Koroona kraesse ei saa kõike ajada, väidavad eksperdid, kuna allakäik sai alguse ammu enne seda.

Ehk lühidalt: kogu teaduslik teadmine noorte toetamisest ja arendamisest öeldakse juba olemas olevat, kuid kui otsida ühtainsatki objektiivset mõõdikut, mis räägiks positiivsetest arengutest, siis seda ei leia. Mitte ühtegi. Kogu maailma teadmised olevat kliki kaugusel, seevastu intelligentsusnäitajad langevad universaalselt. Maailm pidavat olema ühendatum kui iial varem, kuid üksinduse ja vaimse tervise näitajad kiduvad. Me ehitame imehäid välispordiväljakuid, mida igaüks saab tasuta kasutada, ometi noorte liikumisvaegus üha süveneb.

Uuele aastale vastu minejat jääb saatma veider, süvenev simulaakrumis elamise tunne.