Tallinna ja Tartu koolide õppekvaliteet ja õpetajate järelkasvu probleemi lahendus sõltuvad eelkõige õpetajate töökoormuse leevendamisest ja õpetajaameti konkurentsivõimest suurimate linnade tööturul, kirjutab Arenguseire Keskus lühiraportis „Õpetajate järelkasvu tulevik: Tallinna ja Tartu koolide õpetajad aastal 2040“.

Õpetajate järelkasvu tulevikku käsitledes eristas Arenguseire Keskus kolme koolitüüpi, jagades Eesti koole Tallinna ja Tartu koolideks, teiste linnade koolideks ning maakoolideks. Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko rõhutas, et uurimissuuna „Õpetajate järelkasvu tulevik“ raames valminud õpetajate järelkasvu stsenaariumid peegeldavad võimalikke tulevikuarenguid neis koolides, aidates mõista, kuhu käimasolevad suundumused välja võivad viia.

„Stsenaariumid ei ole lahendused praegustele probleemidele, need on tulevikunarratiivid, mis aitavad mõista, mis saab siis, kui üks või teine trend süveneb. Kui mõni stsenaarium tundub ehmatav või koguni vastumeelne, tasub mõelda, kuidas seda vältida,“ rõhutas Kindsiko.

Õpetajate järelkasvu kindlustamiseks Tallinna ja Tartu koolides tuleb esmajärjekorras tegeleda kahe teguriga. Esimene mõjutaja on õpetajate ülemäära suur töökoormus. Teine tegur on õpetajaameti konkurentsivõime tagamine Eesti kahe suurima linna tööturul, kus palgasurve on suur ning atraktiivseid töövõimalusi rohkem kui teistes Eesti linnades ja regioonides. Võrreldes teiste piirkondadega on Tartu ja Tallinna koolides enam nooremaid pereloomise eas õpetajad, kelle finantskohustused on suuremad ja ootused palgale kõrgemad – alla 40-aastaste õpetajate osakaal Harjumaal on 29% ja Tartumaal 33%, teistes maakondades kõigest 16–22%.

Kindsiko tõi välja, et Tallinna ja Tartu koolide õpetajate järelkasvu baasstsenaarium on eraõpetaja stsenaarium, kus lapse ligipääs heale haridusele ja tulevikule sõltub sellest, kas lapsevanem suudab palgata eraõpetaja, kes aitab täita õpetajate nappusest tekkinud õpilünki. „See näitab olukorda, mis tekib aastaks 2040, kui me ei tee muudatusi. Eraõpetaja stsenaariumi puhul teevad õpetaja töö ära eraõpetajad ning hariduslõhe süveneb. Nii Tallinnas kui ka Tartus kasvab erakoolide arv, ent see tähendab, et parim haridus on tagatud üksnes jõukamate vanemate lastele,“ selgitas Kindsiko.

Võimalikest parim on aga nutiõpetaja stsenaarium, milles õpetaja töökoormus on suudetud tehnoloogia abil alla viia. „Selleni jõudmiseks tuleb meil kõvasti pingutada, sest hiljuti avaldatud PISA tulemused viitavad, et teised riigid on meist ette liikunud selle poolest, kuidas õppimist digitehnoloogiatega rikastada,“ ütles Kindsiko.

Nutiõpetaja stsenaariumi puhul moodustavad tuleviku õpetajaskonna nutikalt tehnoloogias navigeerivad õpetajad ning hea haridus ei sõltu õpetaja füüsilisest kohalolust. Rutiinsed ülesanded on automatiseeritud ning õpetaja põhitähelepanu on suunatud õpilaste erivajadustega tegelemisele, sotsiaalsete oskuste arendamisele ja lapse psüühika mõistmisele.

Arenguseire Keskus toob välja, et nutiõpetaja stsenaariumi eelduseks on õpetajaameti väärtustamine riigis ja ühiskonnas. Tallinna ja Tartu koolide puhul tähendab see, et klassid on väiksemad, õpetaja töönädal ei ületa 35 tunni piiri ning õpetaja töötasu alampiir on jõudnud 120%-ni Eesti keskmisest palgast.

Kirjeldatud stsenaariumid on valminud Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Õpetajate järelkasvu tulevik“ raames. Lühiraportiga „Õpetajate järelkasvu tulevik: Tallinna ja Tartu koolide õpetajad aastal 2040“ saab tutvuda siin.