2024. aasta olulised haridussündmused

Juba üheksandat korda kogus Õpetajate Leht aasta hariduskalendrisse valdkonna tähtsamad muudatused, sündmused, uuendused.

Ülevaate koostas Sirje Pärismaa.

Allikad: HTM, ETAg, Noored Kooli, EÕL, EHL, EKJÜ, EKEÜ, EAHJÜ, ELAL, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda.

Kui soovite lisada aasta vältel Õpetajate Lehe veebikalendrisse mõne sündmuse, saatke oma info aadressil marju@opleht.ee.

Olulised muudatused õigusaktides

1. jaanuarist tõuseb põhikooli- ja gümnaasiumiõpetaja töötasu alammäär 1803 euroni kuus. Palga diferentseeritav osa tõuseb 20%-ni, seega on 2024. aastal õpetajate arvestuslik keskmine brutokuupalk 2164 eurot, varasemast 5,7% rohkem.
1. augustist jõustuvad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, millega kehtestatakse eesti keele oskuse nõue eri ametikohtade täitjatele kvalifikatsiooninõudena. Seni ei ole eesti keele oskuse nõue olnud kvalifikatsiooninõuete osa, vaid eraldiseisev nõue ametikohal töötamiseks. Nõue ei muutu rangemaks: eesti keelt ja eesti keeles õpetavad õpetajad peavad oskama eesti keelt C1-tasemel. Õpetajatele, kes annavad tunde vene keeles, kehtib eesti keele oskuse nõue B2-tasemel. Tugispetsialistid (välja arvatud koolipsühholoog, kellele kehtib igal juhul C1-taseme nõue) võivad osata eesti keelt B2-tasemel, kui nad töötavad eesti keelest erineva emakeelega õpilastega.
1. septembrist jõustuvad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused ehk nn üleminekuseadus. Täielikult eestikeelsele õppele hakatakse lasteaias ning 1. ja 4. klassis üle minema 2024. aasta 1. septembril. Lähem info ja korduma kippuvad küsimused https://hm.ee/uleminek.
Kõrgkooli 2024/2025. õppeaastal sisseastujatele jõustuvad kõrgharidusseaduse muudatused, millega täpsustatakse õppekulude hüvitamise alused. Eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppimine on ka edaspidi tasuta. Kõrgkoolidele antakse võimalus küsida õppeteenustasu üliõpilaselt, keda on juba kaks korda samale õppeastmele immatrikuleeritud. Pärast õpingute katkestamist võib tasuta õppesse astuda üliõpilane, kes on samal kõrgharidusastmel õppinud vähem kui ühe aasta. Samal ajal enam mitmel kõrghariduse õppekaval tasuta õppida ei saa. Muudatused laiendavad noorte ligipääsu tasuta kõrgharidusele seni korduvalt ühel ja samal tasemel tasuta õppinute arvelt. Neile üliõpilastele, kes on kõrgkooli astunud ja õpingud katkestanud enne 2024/2025. õppeaastat, kehtib kuni 2026/2027. õppeaasta lõpuni praegune kord, mille järgi saab samas kõrgharidustaseme õppes uuesti tasuta õppima asuda, kui õpingud on katkenud enne õppekava poole nominaalaja täitumist.

EKSAMID

Riigieksamitele registreerimise tähtaeg on 20. jaanuar.

Riigieksamite periood algab eesti keele riigieksamiga 22. aprillil ja lõpeb 23. mail matemaatikaeksamiga.

Põhikooli e-katseeksamite ajad kevadel:

4.–7. märtsini inglise keel (kirjalik 4. märtsil, suuline 4.–7. märtsini),
12.–14. märtsini eesti keel teise keelena (kirjalik 12. märtsil, suuline 12.–14. märtsini),
9. aprillil eesti keel.

Lisaks saab osaleda matemaatika e-eksami esimesel katsetusel 7.–10. maini.

KOOLIVAHEAJAD

26. veebruarist 3. märtsini;
22. aprillist 28. aprillini (v.a 12. klass);
13. juunist 31. augustini (v.a lõpuklassid);
21. oktoobrist 27. oktoobrini;
23. detsembrist 5. jaanuarini 2025.

Valik sündmusi, konkursse, võistlusi

Jaanuar

13. jaanuar – „Rakett 69“ uue hooaja avasaade.
31. jaanuar – noortevaldkonna tunnustussündmus „Noorte heaks tänu“.
2024. aastal saab Rajaleidja üle-eestiline võrgustik 10-aastaseks.

Veebruar

20. veebruar – Erasmus+ õpirändeprojektide taotlustähtaeg.
20. veebruar – õpilaste teadustööde riikliku konkursi tähtaeg.
Lasteaedade ja koolide keeleõppetoetuste (eesti keele lisaõpe, eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetus, uussisserändajate toetus) taotlusperiood.
21. veebruar – „Tööle kaasa“ päev.
Veebruaris antakse üle riigi kultuuri- ja teaduspreemiad ning Wiedemanni keeleauhind.
Veebruaris avatakse Narva Eesti Gümnaasiumi uus õppehoone.

Märts

5. märts – Erasmus+ koostööprojektide tähtaeg.
14. märtsil tähistatakse üle Eesti emakeelepäeva, Vikerraadios e-etteütlus.
Märtsis selguvad 2023. aasta parima keeleteo konkursi võitjad.
31. märtsiks peavad koolipidajad esitama eestikeelsele õppele üle minevate koolide tegevuskavad HTM-ile.

Aprill

Aprill on LAK-õppe kuu.
1. aprill – keelekümbluse kvaliteediauhinnale kandideerimise tähtaeg.
9. ja 10. aprill – õpilaste teadusfestival Tartus.
14. aprill – rahvusvaheline õuesõppepäev.
17. aprillil tähistab noorteinfoportaal Teeviit Euroopa noorteinfo päeva.
24. aprillil tähistatakse LAK-õppe päeva.

Mai

8. mail alustab Kanal 2-s telesaate „Noor meister“ viies hooaeg.
9. mai tähistab noorteinfoportaal Teeviit Euroopa päeva.
12.–19. maini tähistab noorteinfoportaal Teeviit Euroopa noorte nädalat.
13.–15. maini toimub Eesti Näituste messikeskuses oskuste festival „Noor meister“.
20. mai – keelekümblusprogrammi liitumistaotluse esitamise tähtaeg.

Juuni

Juuni viimasel nädalal tunnustatakse gümnaasiumilõpetajaid, kes saavutasid riigieksamil 100 punkti.

Juuli

Juuli algul võtavad president ning haridus- ja teadusminister vastu parimaid koolilõpetajaid.

August

12. august – rahvusvaheline noortepäev.
Augustis antakse üle noore õpetlase stipendium.

September

1. september – kuulutatakse välja koolirahu, tarkusepäev.
1. septembril algab õppetöö Rae riigigümnaasiumis. Riigigümnaasiume on siis Eestis kokku 27.
10.–15. septembrini – Eesti parimad kutseõppurid Lyonis maailma kutsemeistrivõistlustel WorldSkills.
26. september – Euroopa keeltepäev.

Oktoober

1. oktoober – Erasmus+ väikeprojektide taotlustähtaeg.
5. oktoober – rahvusvaheline õpetajate päev, aasta õpetaja gala.
15. oktoober – õpilasleiutajate riikliku konkursi tähtaeg.
Oktoobris tähistab noorteinfoportaal Teeviit meediapädevuse kuud.
Oktoobris on Teeviida portaalis vaimse tervise kuu.

November

Novembris on rahvusvahelistel võistlustel edukalt osalenud noorte ja nende juhendajate tunnustussündmus „Tähelend“.
14.–17. novembrini – noorsootöö nädal.

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL)

22. jaanuaril algab haridustöötajate streik.
Märtsis on EHL-i aastakonverents, kus osaleb haridus- ja teadusminister, peetakse päevakajalisi hariduselu puudutavaid ettekandeid ning vahetatakse vabamas vormis kogemusi.
Aprillis algavad järgmiste aastate palgaläbirääkimised.
Augustis toimub noorte õpetajate motivatsioonilaager, mis on suunatud alustavatele ja kuni kolm aastat töötanud õpetajatele. Alustavad ja juba alustanud õpetajad vahetavad kogemusi, toimuvad töötoad ja kasulikud loengud/rühmatööd.
22. augustil tõmbab Paide Vallimäel EHL-i ja Meaningful Talksi koostöös juba kolmandat korda õppeaasta käima Haridustreff, mille osalejad on eelmistel aastatel hästi vastu võtnud.
Oktoobris toimub õpetajate (uute) esindajate – EHL-i (uute) usaldusisikute – koolitus, et õpetajate esindajad igas haridusasutuses oskaksid parimal viisil oma ülesandeid täita ja hariduasutuste juhtidele partneriks olla.

Eesti Õpetajate Liit

2024. aastal korraldab Eesti Õpetajate Liit õpetajakutse taotlusvoorud tähtaegadega 5. veebruar ja 7. oktoober ning tutvustavad veebiseminarid 5. jaanuaril, 5. aprillil, 5. juunil, 26. augustil, 26. novembril. Täpsemad kellaajad kodulehel.
Iga kuu toimuvad haridussalongid.

Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus (EAHJÜ)

6. ja 7. juuni – EAHJÜ suveseminar Tallinnas.
Piirkonnajuhtide esindajate seminarid toimuvad märtsis ja oktoobris – asukoht ja kuupäev täpsustamisel.

Eesti Lasteaednike Liit (ELAL)

28. veebruar – ELAL-i ühisseminar „Tõhus õppimine“ Tartus. Peaesineja Grete Arro.
9.–11. juulini – suveseminar „Selged sõnumid“ Tartus.
19. ja 21. novembril toimub Tartus ja Tallinnas alushariduse konverents „Tarkus tuleb tasapisi VIII“.

Eesti Koolijuhtide Ühendus (EKJÜ)

8. ja 9. veebruar – haridusjuhtide konverents Pärnus.

„Noored kooli“

3. märts – „Noored kooli“ 18. lennu kandideerimistähtaeg. Lend alustab koolides tööd septembris.
Septembris algab kandideerimine „Noored kooli“ 19. lendu.

Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing (EKEÜ)

31. jaanuar – seminar kommunikatsiooni teemal Tallinnas.
20. ja 21. märts – kevadseminar keskhariduse kontseptsiooni teemal Tartus.
Aprillis EKEÜ ja HTM-i ühisseminar Tallinnas.
8. mai – seminar Tallinnas, teema täpsustub.
September – seminar ühise vastuvõtuprotsessi teemal Paides.
16.–18. oktoobrini – EKEÜ sügisseminar „Eestikeelsele õppele üleminekust, uussisserändajate õpetamisest, roheäratus” Ida-Virumaa KHK-s.
23. november – seminar aastaringse vastuvõtu teemal Kehtnas.

Õpetajate Ühenduste Koostöökoda

3. veebruar – õpetajate ühenduste suur vahetund, teemaks õpetajate karjäär ja järelkasv.
8.–10. augustini – ühenduste suvekool „Digididaktika“, kevadine koolitussari. Haridusühenduste kestlikkuse ja kompetentside toetamine.
5. ja 6. jaanuar – Eesti bioloogia- ja füüsikaõpetajate ühine talvekonverents Tartus Physicumis, teemaks astrobioloogia.
19. jaanuar – Eesti Käsitööõpetajate Seltsi Aita sügistalvine seminar „Tervis sinu kuldsetes kätes“ Pärnus.
10. ja 11. juuni – suvekursus Jõhvis.

KÜSIMUS JA VASTUS

Mis võiks uuel aastal hariduselus teisiti olla?
Vastavad Õpetajate Lehe kolleegiumi liikmed

Peter Pedak, Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor:

Valigem oma võitlusi. Ärgem püüdkem tegelda kõigega. Ebakvaliteetne poolik töö jäägu pigem tegemata. Mida alustad, see vii lõpule ja tee seda hästi. Kui hariduspoliitikas keskenduda eestikeelsele õppele ning õpetajate töökoormuse ja -tasu kokkulepetele, on see enam kui piisav. Usun, et enamik rahvast ootab, et lõppeks iga-aastane jauramine õpetajate palga üle. Kooli sees leidkem võimalusi töörahuks ja tempo mahavõtmiseks, loobugem ringikappamisest ja kiirest korrespondentsist. Ootustele vastata püüdmise asemel õppigem ootusi paremini juhtima – nii endal kui ka ümberkaudsetel.

Martin Saar, Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja, keemiaõpetaja:

Soovin, et uuel aastal oleks Eesti hariduselus rohkem meie pühendunud õpetajate väärtustamist.

Et Reformierakonna juhitud valitsus jõuaks sisulisele mõistmisele, et Eesti õpetajad on haritud tippspetsialistid, kelle töötasu peab olema kooskõlas tööle seatud ootustega. Ei ole ju saladus, et Eesti hea käekäigu vundament on haritud ja hea tervisega inimesed turvalises riigis.

Et iga tasandi haridusjuhid mõistaksid, et õpetajate ülekoormus on probleem, millele tuleb leida lahendus. Alternatiiv ehk kogemustega pädevate õpetajate lahkumine koolist läheb meile liiga kalliks maksma.

Et lapsevanemad mõistaksid, et ühel normkoormusega töötaval õpetajal võib olla igal nädalal õpetada-juhendada 300–400 õpilast ning anname oma parima iga noore individuaalsusega arvestamiseks. Aga inimvõimetel on paraku piirid ning ka õpetajal on ette nähtud kindel tööaeg.

Et õpetajad ise oleksid julgemad, otsekohesemad ja resoluutsemad piire kehtestama – kestlikkuse nimel!

Soovin kõigile õpilastele ja õpetajatele ühiseid väga huvitavaid õpihetki. Uueks haridusaastaks rõõmu edenemisest, uute teadmiste ja oskuste omandamisest, uutest seostest, mõistmistest ja taipamistest – piisavalt hetki tunda rahulolu!

Kadi Kreis, Tartu Kunstikooli direktor:

Soovin, et Eesti haridus oleks koostöine. Praegu on konkurentsipõhine.

Kui vaataksime Eesti haridust kui ökosüsteemi, siis näeksime vastastikust sõltuvust – võrgustikku, kus hariduse eri liigid ja astmed üheskoos loovad ja pakuvad väärtust.

Palju head energiat suuname võistlemisse, vastasseisu, kogu aeg parem-kiirem-tublim-targem olemisse.

Palju väärt energiat (raha ja aega) vabaneks, kui hindaksime koostööd kui ressurssi.

Mis oleks, kui loobuksime uuel aastal millestki, annaksime midagi koostöisema hariduskogukonna jaoks? Veidi oma aega, oma ego, ühe ruumi, ühe õpetaja – et võrgustik ja ökosüsteem oleks tugevam.

Ökosüsteem ja kogukondlik lähenemine vajab kaasavat juhtimist, mis omakorda aitab hoida inimesi – nii juhte, õpetajaid kui õpilasi.

Luban, et uuel aastal lähen ühe koolijuhiga, keda ma ei tunne või tunnen vähe, lõunale!

Eda-Mai Tammiste, Kiili Lasteaia direktor:

Soovin, et võetaks vastu tarku otsuseid, mis toetavad Eesti haridust laiemas plaanis.

Kindlasti vajame suhtumise muutust ja lasteaiatöötajate väärtustamist. Et lasteaiaõpetajat võetaks nagu õpetajat, mitte ei nimetataks teda kasvatajaks.

Väga palju räägitakse alushariduse olulisusest, kuid reaalses elus (töötasu, puhkus) see ei kajastu. Lasteaiaõpetaja puhkus peaks jõudma kooliõpetaja puhkusega ühele tasemele (praegu on see piirkonniti väga erinev).

Iga töötaja tööaasta peaks pensioniarvestuses minema kirja täisaastana.

Väga ootame uut alushariduse seadust ja õppekava ning loodame, et lasteaiatöötajate (praktikute) tagasisidena antud muudatusettepanekutega arvestatakse. Liiga palju on kabinetisügavustes tehtavaid otsuseid ja eelnõusid, mis ei loo väärtust, mida Eesti haridus kiiresti vajab.

Muutunud ühiskond, lapsed ja lapsevanemate ootused nõuavad ka haridusasutustelt valmidust muudatustega kohaneda. Soovin selleks haridusjuhtidele ja personalile jõudu ning vastupidavust.

Krista Saadoja, Õpetajate Ühenduste Koostöökoja eestvedaja:

Riigi kestlikkuse alus on kvaliteetne õpe ning hariduse kättesaadavus igas Eestimaa nurgas. Hariduse kvaliteet ei tohi sõltuda õppekeelest. Muu kodukeelega õppijatele on tarvis tagada eesti keele õppimise võimalus, mis eeldab õpetajate sihipärast ja sisukat ettevalmistamist ning täiendusõpet, aga ka ühiskondlikku tuge ja valmisolekut ning julgust teha põhimõttelisi muudatusi õppe korralduses.

Mati Heidmets on öelnud: „Tegelikud tuleviku tegijad on inimesed, kes teevad tööd klassis, auditooriumis, laboris ja õppekäikudel. Tuleviku ehitamine on üks mõjukamaid asju, millele oma elu pühendada.“

Tahaks väga loota, et riiklikesse tegevuskavadesse jõuavad haridustöötajate karjäärimudelid asjakohase koormusarvestuste ja palgamudelitega koos arvestatava töötasuga, koolile jääks õigus töö- ja õppekorralduslikule autonoomiale.

Sisukat ja koostöist 2024. aastat!

Urmo Uiboleht, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees:

Uuel aastal peame pärast PISA paistel peesitamist suutma analüüsida kõiki uuringute andmeid ja märkama ennetavalt kitsaskohti. Kuidas parandada loodusharidust, kuidas arendada loovust? Oleme palju rääkinud poiste õppimisest ja koolist väljalangemisest, kuid miks tüdrukute õpirõõm on oluliselt langenud?

Tunneme end digipädeva riigina ja oleme uhked tehnoloogia kasutamise oskuse üle, aga maailm muutub ja vajame senisest suuremat rõhuasetust digipädevuste arendamisele, kaasates uuenduslikke õppevahendeid ja -meetodeid. Samuti vajame realistlikku hinnangut, milline koolivõrk ja ka õppekava on täitmiseks võimalikud. Loomulikult peab olema püsivalt fookuses õpetajate, koolijuhtide professionaalne areng ning toetamine, et tagada kvaliteetne haridus kõigile õpilastele. Koolide rahastamine peab muutuma, mis on vajalik õpetajate järelkasvu tagamiseks ja nüüdisaegsemaks palga- ja töökorralduseks.

Margus Pedaste, TÜ haridusteaduste instituudi juhataja, haridustehnoloogia professor:

Soovin kõigile tööheaolu ning töö, puhkuse ja lähedastega veedetud aja tasakaalu. Tööheaolu tähendab minu jaoks, et ma tean, mida ja miks ma teen, mul on head teekaaslased, kellega saan koos tegutseda ja kaasnevaid emotsioone jagada, mul on oluline töö, mis muudab maailma, aga ka minu lähedasi ja mind ennast. Selle kõige aluseks on üksteise kuulamine, üksteisega rääkimine ja ühiste eesmärkide seadmine. Need on lihtsad sõnad, mille järgi elada võib olla keerulisem, kui esmapilgul tundub.

Eelmisel aastal käisin kahel suurepärasel teatrietendusel, „Meie klass“ ja „Arst“, mis ilmestasid hästi, mis võib juhtuda, kui me ei oska üksteist kuulata, rääkida ja eesmärke seada.

Head uut haridusaastat!

Reemo Voltri, Eesti Haridustöötajate Liidu esimees:

Mina ja kogu õpetajaskond ootame, et teadvustataks olukorda, kus aasta-aastalt suureneb kvalifikatsioonita õpetajate arv, õpetajad lahkuvad töölt ning õpetajaskond vananeb, mille tulemusena on suures ohus meie hariduse jätkusuutlikkus. Ka valitsusel on viimane aeg mõista olukorra tõsidust ning nõustuda pikemaajaliste lahenduste otsimise ja kokkuleppimisega, mis annaks praegustele ja tulevastele õpetajatele kindlustunde, et õpetajaamet on väärtustatud. Lisaks peame jõudma kokkuleppele õpetaja karjäärimudelis ning selle rahastamises. Kindlasti on oluline tegeleda ka õpetaja töökoormusega. Ühiskonnas laiemalt peame õpetajat ja kooli senisest rohkem usaldama ja toetama, et meie suurepärased õpetajad oleksid motiveeritud ja tunneksid end väärtustatud spetsialistidena. Õpetajaamet on maailma parim ja on oluline, et sellesse tuleksid ja selles jätkaksid parimad!

Head uut aastat!

Riin Seema, TLÜ haridusteaduste instituudi pedagoogilise nõustamise dotsent:

Loodan, et uues alushariduse seaduses tehakse viimased olulised muudatused ja see võetakse vastu ning valmib põhikooli ja gümnaasiumiseaduse uus eelnõu.

Soovin, et seadustes oleks selgelt läbi mõeldud, kuidas tagada haridussüsteemis kõigi laste turvalisus ja võimetekohased õppimisvõimalused. Lõplik otsustusõigus haridusasutuste töö korraldamise üle on vaja uuesti anda haridusasutuste juhtidele koostöös personaliga, Rajaleidjaga ja haridusasutuse pidajaga. Viimased kümmekond aastat on kõige suurem otsustusõigus haridusasutuses toimuva üle olnud lapsevanematel. See on juhtimispsühholoogia ja organisatsioonipsühholoogia seisukohast vale.

Haridustöötajate koostöö lapsevanematega on väga oluline, kuid lapsevanemate tõeline valitsusala on siiski nende kodu. Veel kord rõhutan, et haridusasutustes toimuva üle peab otsustusõigus olema haridusjuhtidel, mitte igal üksikul lapsevanemal. See ennetaks konflikte, distsipliiniprobleeme ja võimuvõitlust, aitaks tagada haridusasutustele vajalikke ressursse ja säästaks seal töötavate inimeste emotsionaalset energiat.

Haridusjuhtide võimestamise veelgi suurema vajaduse seaduste tasandil toob kaasa eestikeelsele haridusele üleminek. Võtkem arvesse, et meie haridussüsteemi tuleb üha rohkem inimesi teistest kultuuridest, kellel on teised kombed ja kes räägivad teises keeles. On tarvis ennetada kõikvõimalikke tekkivaid probleeme.

Alo Savi, Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi direktor:

Hariduselus võiks olla rohkem selgust ja vähem müüte. Me võiksime riigi tasandil kokku leppida, mis ja miks on haridus. Et see ei ole riigieelarve kulu, vaid üldrahvalik hüve, mis on eesti keele ja kultuuri säilimise alus.

Marge Varma, HTM-i üldhariduse valdkonna nõunik:

Tänavu sügisel algab üldhariduses uus õppeaasta igal juhul hoopis teistmoodi. Kõik üldhariduskoolid on selleks ajaks oma õppekavad ajakohastatud riiklike õppekavade valguses üle vaadanud ja loodetavasti kõigi oma koolipere liikmetega vastavalt ka uued kokkulepped sõlminud. Seega algab kõigis koolides uus õppeaasta pisut teistmoodi: õppes on senisest suurem rõhk üldpädevuste arendamisel ehk lisaks aineõppele pööratakse tähelepanu õpioskuste kujundamisele, suhtlemisoskuste arendamisele, ettevõtliku meelelaadi kujundamisele, digioskuste süsteemsele arendamisele.

Samuti algab sel aastal üleminek eestikeelsele haridusele ning seegi on Eesti hariduselus märgilise tähtsusega. Soovin, et hoolimata kõigist eesootavatest väiksematest ja suurematest muutustest ja turbulentsest keskkonnast suudaks kõik koolid leida endas jõudu keskenduda edenemismõtteviisile ning kõige ette tulevaga endast ja teistest hoolides koostöiselt hästi toime tulla.

HEA LUGEJA,