„Varasemalt on mu hoiak streigi kui nähtuse suhtes olnud negatiivne. Viimasel ajal on mu seisukoht hakanud siiski muutuma. Tundub, et streigita jäetakse õpetajate töötasu küsimus taas vajaliku tähelepanuta,“ nendib Hugo Treffneri Gümnaasiumi ajalooõpetaja ja klassijuhataja Indrek Pajur.

„Viimase paarikümne aasta jooksul, mil ma olen erakondade enne valimisi avaldatud programme jälginud, ei saa mööda tõsiasjast, et õpetajatele on kõik lubanud ja alati. Ühel hetkel tuleb lihtsalt öelda, et aitab lubamisest, kaua võib!“ sõnab Pajur.

Viimane nüanss seoses streigiotsuse langetamisega puudutab aga tema sõnul Tartus kehtivat kollektiivlepingut. Kuigi uut ei ole veel sõlmitud, näib vanast tulenev töörahu kestvat ning seepärast puudub Tartu õpetajatel ka õigus kauem kui kolm päeva streikida. Selle kollektiivlepinguga seoses tekib Pajuril mitmeid küsimusi ametiühingule, kes õpetajaid esindades selle allkirjastanud on. „Miks on antud allkirjad lepingule, mis ei anna koolis töötavatele õpetajatele sisuliselt midagi juurde, aga toob kaasa märkimisväärseid kitsendusi enda huvide eest seismisel? Kui kardetav, mõjukas või tulemuslik saab olla tegevus, mille puhul teab teine pool juba ette, et kaua see ei kesta?“

Palju „põnevamaks“ läheks Pajuri hinnangul otsustajate jaoks olukord siis, kui oleks teada, et midagi ei ole teada. „Kõige eelneva pärast ongi harilik Tartu õpetaja mõnevõrra raskustes,“ nendib ta. „Ühest küljest on argumente streigis osalemiseks ning streigi kui tegevuse kaitseks kogunenud järjest rohkem. Teisalt ründab aga tõdemus, et Tartus on streik paraku midagi sellist, mida need, keda see mõjutada võiks, paraku liiga tõsiselt võtma ei pea. Vaimselt keeruline on osaleda milleski, mille puhul on algusest peale teada, et see võib kujuneda mõttetuks ja nõrgaks. Õnneks on veel veidi aega otsustada.“

Õpetajate mõtteid streigi kohta saate pikemalt lugeda 16. jaanuari Õpetajate Lehest.

---

Tartu linn ja haridustöötajate esindajad sõlmisid kollektiivlepingu

Reedel, 12. jaanuaril allkirjastasid Tartu Linnavalitsuse, Tartu Haridustöötajate Liidu ning Tartu Maakonna Haridustöötajate Ametiühingu esindajad kollektiivlepingu 2024. aastaks, mille järgi tõuseb Tartu õpetajate palga alammäär 1803 euroni.

Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski: „Olen siiralt rõõmus, et pikkade läbirääkimiste tulemusena oleme taas jõudnud Tartus laiapõhjalisele kokkuleppele haridusvaldkonna sõlmküsimustes. Kutsun siinkohal ministeeriumi üles usaldama edaspidi kohalikke omavalitsusi ning tegelema meie pädevusse kuuluvate teemade asemel hariduspoliitika sisulise kujundamisega, alustades täiesti puuduva õpetajate karjäärimudeli väljatöötamisest.“

Õpetaja palga alammäär 1803 eurot kehtib nii põhikooliõpetajate, gümnaasiumiõpetajate kui ka magistrikraadiga lasteaiaõpetajate puhul. Samuti kehtib see Tartu Rakenduslikus Kolledžis, Hariduse Tugiteenuste Keskuses ja olulise uuendusena ka Tartu linn huvikoolide õpetajate puhul, keda Tartu linn hindab võrdsena teiste kolleegidega, makstes magistrikraadiga õpejale võrdset palka kõigis asutustes. Sama suur on ka Tartus haridusasutuses töötava kõrgharidusega tugispetsialisti alampalk.

Ilma magistrikraadita lasteaiaõpetaja või huvikooli õpetaja alampalk on uues kollektiivlepingus 1623 eurot. Suurim palgatõus ootab ees aga koolides ja lasteaedades töötavaid abiõpetajaid, õpetaja abisid, lapsehoidjaid ja teisi õpetajat abistavaid töötajaid, kelle palga alammäär on sellest aastast 1140 eurot. Klassijuhatamise eest makstava tasu alammäär tõuseb 230 euroni kuus. Ühtlasi lepiti kokku, et kõikide haridustöötajate palga alammäärad vaadatakse üle, kui riik tõstab lepingu kehtivusajal üldhariduskooli õpetaja palga alammäära.

Tartu üldhariduskooli õpetaja keskmine palk oli 2023. aasta septembri seisuga 2097 eurot ehk 115,7% riigi III kvartali keskmisest brutopalgast (1812 eurot). Koolide palgafond tõuseb üle 5%. Milliseks kujuneb 2024. aastal Tartu õpetajate keskmine palk, see sõltub haridusasutuse tasandil tehtavast palgakokkuleppest. Direktorid kehtestavad palgakorralduse põhimõtted haridusasutuses ja lepivad iga töötajaga kokku konkreetsed tööülesanded ja sellele vastavad töötasud.

Lisaks töötasudele kajastab kollektiivleping ka ülelinnalisi põhimõtteid töö- ja pereelu ühildamiseks ja tänapäevase töökorralduse rakendamiseks. Üle on vaadatud reeglid, mis puudutavad vabade päevade andmist oluliste perekondlike sündmuste korral, samuti on ühtlustatud tervisepäevade andmise põhimõtted ja puhkuste pikkused. Kõikide töötajate põhipuhkus on minimaalselt 35 päeva. Võrreldes seadusega on Tartus pikemad põhipuhkused muuhulgas ka lasteaedade õpetajatel (49 päeva) ja kõikidel tugispetsialistidel (56 päeva).

Selle aasta jooksul täiendavad kõik Tartu linna haridusasutused oma töökorraldusreegleid kollektiivlepingu põhimõtetest lähtuvalt.

Kollektiivlepingu allkirjastasid abilinnapea Lemmit Kaplinski, Tartu Haridustöötajate Liidu esindaja Kalle Kalda ja Tartu Maakonna Haridustöötajate Ametiühingu esindaja Tiiu Laan.

Tartu Linnavalitsus