„Streigis võivad osaleda need töötajad, kelle töötingimuste üle on peetud riikliku lepitaja vahendusel tööandjaga läbirääkimisi, aga kokkuleppele ei ole jõutud,“ selgitab Eesti Haridustöötajate Liidu jurist Külli Kröönström.

Eesti Haridustöötajate Liit on pidanud haridus- ja teadusministeeriumiga läbirääkimisi üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammäära kehtestamiseks. Läbirääkimiste käigus kokkuleppele ei jõutud ning need õpetajad, kelle töötingimuste (antud juhul palga) üle läbirääkimisi peeti, on õigustatud kasutama oma õiguste kaitseks viimast meedet – streiki. Eesti Haridustöötajate Liit on otsustanud streigid korraldada.

Streigis võivad Kröönström sõnul osaleda kõik üldhariduskoolide õpetajad. Teised haridustöötajad üldhariduskoolides või koolieelsetes lasteasutustes, kutseõppe- ja huviharidusasutustes võivad korraldada toetusstreigi. Kui üldstreik on kuultuatud välja tähtajatult, siis toetusstreik üldhariduskoolide õpetajate töötasu nõutud alammäära kehtestamise toetuseks võib kesta kuni kolm päeva. „Seega saavad kooliõpetajad streikida tähtajatult, aga teised koolitöötajad ja teiste õppeasutuste töötajad toetusstreigi näol kuni kolm päeva,“ selgitab jurist. 

Streigiteate saatis Eesti Haridustöötajate Liit oma vastavat pädevust omavate juhtimisorganite kaudu välja 5. jaanuaril. Eesti üldhariduskoolides viiakse läbi tähtajatu streik (kui jätkuvad läbirääkimised ei anna tulemusi) algusega 22. jaanuaril. Streigi põhjus on nõue määrata üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammääraks 1950 eurot kuus.

Eesti Haridustöötajate Liidu juristi Külli Kröönströmi täisvastust saate lugeda 16. jaanuari Õpetajate Lehest.