2023/2024. õppeaasta sügisest on põhikoolidel kohustus pakkuda B-võõrkeele õppega alustavatele õpilastele valikut kahe või enama võõrkeele vahel. Muudatuse eesmärk on mitmekesistada Eesti noorte keeltepagasit ning õpilaste valikuvõimalusi oma õpitee kujundamisel. Kui varem domineeris B-võõrkeelena vene keel, mida õppis neli õpilast viiest, siis käesoleval õppeaastal näeme, et vene keele kõrval õpitakse järjest enam Euroopa Liidu keeli.

Kõige enam õpitakse põhikoolis endiselt B-võõrkeelena vene keelt (kokku ligi 75 protsenti õpilastest), kuid märgata on vene keele õppurite osakaalu langust, eriti II kooliastmes, kus tehakse algust B-võõrkeele õppimisega. Kui eelmisel õppeaastal õppis vene keelt II kooliastmes ligi 78 õpilast 100-st, siis käesoleval õppeaastal vaid 59. Vene keelele järgneb populaarsuselt saksa keel, mida õpib ligi 11% kõigist põhikooliõpilastest ning ligi 16% II kooliastme õpilastest (9% II kooliastmes eelmisel õppeaastal). Jõudsalt on lisandunud ka hispaania ja soome keele õppureid. II kooliastmes on soome keele kui B-võõrkeele õppurite arv aastaga viiekordistunud ning hispaania keele õppurite arv enam kui viiekordistunud.

Kui veel eelmisel õppeaastal sai igas kolmandas koolis õppida kahte või enamat B-võõrkeelt, siis käesoleval õppeaastal on see osakaal kerkinud ligikaudu 60%-ni. Sealjuures on arvesse võetud neid koole, kus valitud B-võõrkeelt õpib vähemalt kaks õpilast. Veel enamates koolides on EHIS-esse kantud mitu B-võõrkeelt, kuid kuna õppijaid on ühe keele kohta alla kahe, saame eeldada, et tegemist on individuaalsete lahendustega, kus keelt õpitakse näiteks individuaalse õppekava alusel väljaspool kooli. Ka sellised lahendused toetavad õpilaste individuaalseid valikuid ja on seega igati teretulnud.

Üle poolte koolidest Lääne, Tartu, Harju, Viljandi, Järva, Pärnu ja Lääne-Viru maakonnas pakub õpilastele B-võõrkeele valikuid. Kõige vähem saavad õpilased valida Jõgeva, Põlva ja
Rapla maakonnas. Silmas tuleb pidada, et koolid reguleerivad B-võõrkeelte valikute pakkumist õppekavas ning seega ei saa üksnes arvude pealt järeldada, milline on olukord õpilaste jaoks päriselt. Individuaalõppeks ei pruugi olla võimalik mitme võõrkeele õpetajat palgata, samuti võivad õpilased otsustada üksmeelselt ühe keele kasuks ning valiku pakkumine EHIS-e andmetes seega ei kajastu.

2023/2024. õppeaastal töötab põhikooliastmega üldhariduskoolides kokku 3376 võõrkeeleõpetajat, kellest 78% vastab kvalifikatsiooninõuetele ja 22% ei vasta. Silma paistab, et 58% hispaania keele õpetajatest ei vasta kvalifikatsiooninõuetele – tõenäoliselt ei jõua õpetajate kvalifikatsioon suure nõudlusega hispaania keele järele sammu pidada. Sarnane tendents paistab silma soome keele puhul, kus EHIS-e andmetel ei vasta kvalifikatsiooninõuetele 33% õpetajatest. Tõsiasi, et populaarsust koguvate B-võõrkeelte õpetajad ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, võib anda märku sellest, et koolid on edukalt meelitanud tööle keeleoskajaid teistelt elualadelt, kes saavad asuda juba töö kõrvalt õpetajakutset omandama.

Vaatame arvude taha

Nagu eelnevalt mainitud, kuvavad EHIS-e andmed üksnes osalise pildi B-võõrkeelte hetkeseisust, kuna arvesse ei võeta kooli õppekavas kirjeldatavat valiku pakkumise protsessi: näiteks kui ükski õpilane valikus olevat keelt ei vali, siis rühma ei avata. Samuti ei arvesta alusandmed nende koolide või klassidega, kus B-võõrkeele valik on, kuid mingit keelt õpibki terve kooli peale üksnes üks-kaks õpilast. See viitab pigem individuaalses õppekavas sätestatud eranditele või keele õppimisele mitteformaalõppes.

Nii põhikooli- ja gümnaasiumiseadus kui ka põhikooli riiklik õppekava lubavad arvestada väljaspool kooli õpitut õppekava läbimisel. See annab võimaluse näiteks neile õpilastele, kes kolmandas kooliastmes kooli vahetavad ning oma alustatud B-võõrkeelega uues koolis jätkata ei saa, leida koostöös kooli ja lapsevanemaga võimalusi keeleõppe jätkamiseks. 

Oluline on jälgida, et õpilane saavutaks õpitulemused: B-võõrkeele puhul on 9. klassi lõpuks oodatav keeletase A2. Kool saab leida sobiva viisi õpitulemuste arvestamiseks ja ülekandmiseks: õpitulemuste saavutatust on võimalik hinnata keeltekooli (kirjaliku) hinnangu või tunnistuse alusel, (rahvusvahelise) keeletasemeeksami põhjal või – kui koolis on selleks pädevus – ka näiteks hindamisvestluse või portfoolio alusel. Nii on kasvamas nende õpilaste arv, kes omal soovil ning õpilase, lapsevanema ja kooli jagatud vastutusel õpivad B-võõrkeelt mitteformaalõppes näiteks mõne keeltekooli juures.

Mis saab edasi?

Ehkki näeme juba praegu uusi tendentse B-võõrkeelte valikute pakkumisel, ei ole nende põhjal veel võimalik lõplikke järeldusi teha ning seetõttu vajab teema lähemat (kvalitatiivset) sissevaadet. Järsult on kasvanud nõudlus keeleõpetajate järele, kuid võtab aega, kuni tööturu pakkumine nõudlusele järele jõuab. Nagu ka teiste õppeainete puhul, on keeruline leida kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid väljaspool tõmbekeskusi.

B-võõrkeelte valikute laienemine muutub 2027. aastal märgatavaks ka gümnaasiumides, kes peavad varasemast enam arvestama õpilaste mitmekülgse võõrkeeleõppetaustaga. Gümnaasiumid pakuvad juba praegu laia valikut võõrkeeli eri keeleoskustasemetel ning piirkonna koolide praegusest tihedam koostöö aitab õpilaste tulevikuvajadusi keeleõppevaldkonnas edukalt rahuldada. 

Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 näeb näeb ühe esmatähtsa tegevusena ette mitteformaal- ja informaalõppe suuremat arvestamist formaalõppes, tagamaks paindlikud õpivõimalused, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe. Võõrkeelte ainevaldkond saab juba praegu kujundada sobivaid praktikaid ning näidata eeskuju õpilaste individuaalsuse toetamisel.