Esmaspäeval, 22. jaanuaril algas haridustöötajate tähtajatu streik ning kell 10 hommikul toimus meeleavaldus Riigikogu-esisel väljakul. Ürituse korraldajad olid Eesti Haridustöötajate Liit koostöös Tallinna ja Harjumaa haridustöötajate ametiühinguga.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja Indrek Riigor tõi oma kõnes välja mõned streigi põhjused.

• Õpetajate töökoormus on reeglina endiselt 50–60 tundi nädalas, seaduse järgi peaks see, ma meenutan, olema 35 tundi nädalas. Kes otsustab ja kes vastutab selle eest, et olukord selline on?
• Õpetajate töötasu ei vasta kõrgharitud, magistrikraadiga tippspetsialisti töötasule, mis on üldjuhul 130% juures riigi keskmisest. Kes otsustab ja kes vastutab, et olukord on selline?
• Õpetaja, kes teeb lisatöötunde, ja reeglina ta teeb, ei saa ületundide eest seaduses ette nähtud ületunnitöötasu. Kes otsustab ja kes vastutab, et olukord on selline?
• Õpetajad, kellel on klassiruumis õpetada 5 –10–15, isegi 20 õpilast, saavad ühesugust töötasu õpetajaga, kellel on klassiruumis 30–35, kuni 40 õpilast! Meenutan, et iga õpilasega tuleb suhelda ja leida talle just teda arendav õpitee. Kes otsustab ja kes vastutab, et olukord on selline?
• Õpetajate töötasu on kõikidel võrdsustatud, nagu aastate jooksul omandatud kogemust poleks enam olemaski! Kes otsustab ja kes vastutab, et olukord on selline?
• Õpetajatel ei olegi karjäärimudelit. Alustav õpetaja tahaks ju näha perspektiivi, kuhu on võimalik pingutades välja jõuda. Kes otsustab ja kes vastutab, et olukord on selline?

Riigor lisas: „Õpetajatena ei ole meil mingit soovi streikida oma riigi vastu, aga oleme meeleheitel. Meie töö on Eesti hariduse viinud maailma tippu, aga see hakkab kokku kukkuma.“

Eesti Haridustöötajate Liidu andmetel streigib üle 18 000 haridustöötaja. 

Vaata galeriist, kuidas nägi välja streigi esimene päev Toompeal.