Külli Kröönström.
Külli Kröönström.

JURIST VASTAB ⟩ Kas igal õpetajal on õigus streikida?

Külli Kröönström.
Külli Kröönström.
3 minutit
180 vaatamist

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on töötajad vabad liitudesse kuuluma. Haridustöötajad üle Eesti on koondunud piirkondlike liikmesorganisatsioonide kaudu Eesti Haridustöötajate Liitu. Liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõigust reguleerib Eestis kollektiivse töötüli lahendamise seadus, mille kohaselt streigi korraldamise otsuse teeb töötajate liit. 

Eesti Haridustöötajate Liit on otsustanud streigid korraldada. Streigid jagunevad kolmeks: streik, toetusstreik ja hoiatusstreik. Streigis võivad osaleda need töötajad, kelle töötingimuste üle on peetud riikliku lepitaja vahendusel tööandjaga läbirääkimisi, aga kokkuleppele ei ole jõutud. Eesti Haridustöötajate Liit on pidanud haridus- ja teadusministeeriumiga läbirääkimisi üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammäära kehtestamiseks. Läbirääkimiste käigus kokkuleppele ei jõutud ning need õpetajad, kelle töötingimuste (antud juhul palga) üle läbirääkimisi peeti, on õigustatud kasutama oma õiguste kaitseks viimast meedet – streiki. 

Streigis võivad osaleda kõik üldhariduskoolide õpetajad. Teised haridustöötajad üldhariduskoolides või koolieelsetes lasteasutustes, kutseõppe- ja huviharidusasutustes võivad korraldada toetusstreigi. 

Üldstreik on kuulutatud välja tähtajatult. Toetusstreik üldhariduskoolide õpetajate töötasu nõutud alammäära kehtestamise toetuseks võib kesta kuni kolm päeva. Seega saavad kooliõpetajad streikida tähtajatult, aga teised koolitöötajad ja teiste õppeasutuste töötajad toetusstreigi näol kuni kolm päeva.  

Streigiteate saatis Eesti Haridustöötajate Liit oma vastavat pädevust omavate juhtimisorganite kaudu (juhatus, volikogu) välja 5. jaanuaril.

Kuuluvus ametiühingusse ei oma streigiõiguse rakendamise juures tähendust, kuna Euroopa isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on see ajaloolistest tavadest tulenevalt konfidentsiaalne. Tööandja peab olema valmis, et streigivad või toetusstreigis osalevad kõik haridustöötajad. 

Kui õppeasutus on oma tööandjatega sõlminud kollektiivlepingu, saavad tema töötajad osaleda toetusstreigis. 

Kokkuvõtteks: 

  1. Eesti Vabariigi üldhariduskoolides viiakse läbi tähtajatu streik (kui jätkuvad läbirääkimised ei anna tulemusi) algusega 22. jaanuaril. Streigi põhjus on nõue määrata üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammääraks 1950 eurot kuus. Streikida võivad kõik üldhariduskoolide õpetajad. 
  2. Üldhariduskoolide kõik teised töötajad on kuulutanud välja toetusstreigi eelnimetatud streigi toetuseks algusega 22. jaanuaril.
  3. Koolieelsetes õppeasutustes, kutseharidusasutustes, huviharidusasutustes on välja kuulutatud kõikide töötajate toetusstreik üldhariduskoolide õpetajate streigi toetuseks algusega 24. jaanuaril. 


Korra kuus vastab jurist Külli Kröönström õpetajate küsimustele.

Ootame küsimusi juristile sirje@opleht.ee.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Koolitus ees, õnnetus taga

Olgu see uute tehnoloogiate juurutamine, kogukondade lõimimine, tervislike eluviiside kujundamine või mis iganes ühiskondlike probleemidega tegelemine, lahendust nähakse kooli õppekavade täiendamises…

10 minutit
3 kommentaari

TI kasutamise paradoks

Kuna ChatGPT-l pole üldist universaalset ja kõigile ühtmoodi nähtavat väljundit, on raske avalikult hinnata, mida ta meie õpilastele pähe hakkab ajama. Kuidas…

6 minutit
Õpetajate Leht