Eri klasside juurest leitavad metoodilised soovitused on piisavalt mitmekülgsed võimaldamaks õpetajatel saada ideid oma töö korraldamiseks.

Matemaatika ainekavas on põhikooliosas esitatud kooliastmete kaupa saavutatavad õpitulemused, gümnaasiumiosas on õpitulemused esitatud nii kitsa kui laia matemaatika ainekava kursuste kaupa. 

Et tegevõpetajate tööd lihtsamaks teha, kutsuti HTM-i algatusel kokku töörühm, mille ülesandeks sai õpitulemuste juurde õppesisu tekitamine, metoodiliste soovituste ja soovitusliku õppematerjali jagamine ning ka õppeprotsessi diferentseerimise, hindamise, lõimimise ja üldpädevuste arendamise jaoks soovituste andmine. Õppeprotsesside kirjelduste loomise töörühm tegutses kaheksa kuud selle nimel, et õppeprotsesside kirjeldused võimalikult selgelt kirja saaks. 

Matemaatika ainekava töörühma eesmärk oli luua konkreetseid ideid sisaldav materjal, mis toetaks eelkõige alustavat õpetajat õppekava rakendamisel, kuid annaks uusi vaatenurki ka juba pikemalt koolides tegutsenud matemaatikaõpetajatele.

Töörühmas oli 17 väga erineva taustaga inimest: suure kogemuste pagasiga põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajaid, alustavaid õpetajaid, hariduslike erivajadustega õpilastega tegelevaid õpetajaid, klassiõpetajaid ja haridustehnoloog, esindatud olid ka ülikoolide didaktikud. 

Olemasoleva täiendamine

Määruse õppekavade uuendamiseks võttis Vabariigi Valitsus vastu Eesti Vabariigi 105. sünnipäeva eel, 23.02.2023 (pange tähele kauneid matemaatilisi mustreid selles kuupäevas!). Vastu võetud määrusega õppekava uuendati, mitte ei loodud täiesti uut, ning et matemaatikas olid õpitulemustega seotud muutused üsna vähesed, siis etteantud aja sees täiendasime olemasolevaid õppeprotsesside kirjeldusi, mitte ei loonud täiesti uut materjali. 

Näiteks eelmistes õppeprotsesside kirjeldustes olid näiteülesanded välja toodud III kooliastme ning gümnaasiumi kitsa ja laia matemaatika ainekava jaoks, nüüd lisasime need ka I ja II kooliastme juurde.

Suurem sisuline muudatus on põhikooli ainekavasse eraldi probleemilahenduse ploki lisandumine, aga ei tasu siit välja lugeda, et ainekava maht suureneb – probleemülesannete lahendamine on meie matemaatika ainekavas ikka olnud, seekord on nimetatud temaatika eraldi välja toodud. Matemaatikat õpetades peame oma õpilastele näitama, et see ei ole pelgalt arvutusoskuse treenimine, vaid midagi rohkemat – näiteks oskus leida ettetulevatele probleemidele eri moel erisuguseid lahendusteid. Seega ongi uuenenud õppekava muudatused seotud pigem küsimusega „kuidas?“ ehk lähenemisega õpetamisele. Seetõttu lisasime eri kooliastmete juurde soovitusi, kuidas läheneda õpetamisele nii, et see toetaks õpilaste üldpädevuste arengut, probleemilahendusoskust ning kaasaks õpilasi rohkem hindamisprotsessi. 

Nii võib õppeprotsesside kirjeldustest leida põhjalikumalt lahti kirjutatud nüüdisaegset õpikäsitust arvestavaid soovitusi õpikeskkonna loomiseks ja õppe diferentseerimiseks; toodud on näiteid/viiteid lõiminguvõimalustest (koolide kogemuslood), aga ka konkreetseid ideid projektõppe abil nii õppeainete kui ka üldpädevuste lõimimiseks; jagatud soovitusi õppe eesmärgistamiseks ja hindamiseks koos näidete/tabelitega. Soovitused on abiks nii alustavatele kui ka kogenud õpetajatele, kelle eesmärk on kujundada ise mõtlevaid ja ennastjuhtivaid õppijaid.

Näiteülesanded

Iga klassi juurde on toodud valik näiteülesandeid, et anda õpetajatele ideid, mil viisil võiks õppetööd diferentseerida. Üritasime neid ülesandeid kategoriseerida, aga tuleb tunnistada, et see osutus erakordselt keeruliseks ülesandeks, võiks isegi öelda, et eluliseks probleemülesandeks! Seda põhjusel, et ülesandeid luues/valides polnud meil ees konkreetset õpilast/klassi ja see, mis ühe õpilase jaoks on probleemülesanne, ei pruugi seda olla teisele. 

Ülesannete kategooriatesse jaotamise võimalusi on erinevaid: näiteks saab lähtuda matemaatilistest protsessidest (formuleeri – lahenda – tõlgenda), aga ka keerukusastmest (detailselt struktureeritud – avatud ülesanne). Otsustasime ja valdavalt lähtusime sellest, et ülesanded oleksid kirjeldatud kolmel tasemel: A – tüüpilisi algoritme rakendav arvutus- või teisendusülesanne; B – ühe- või kaheetapilise suhteliselt tuntud mudeli koostamise ja rakendamise ülesanne; C – mitmeetapilise mudeli loomise ja rakendamise ülesanne. Anname endale aru, et selline jaotus ei ole absoluutne ja kivisse raiutud, õpetaja saab vastavalt oma õpilastele neid ülesandeid mitmekesistada.

Kuidas edasi?

Kuigi loodud dokument kajastab vaid väikest osa soovitustest, mida oleks võimalik anda, loodame, et pakutud soovitustest on ajakohastatud ainekava rakendamisel abi. Uueks õppeaastaks valmistumisel tasub pöörata enim tähelepanu sellele, kuidas lisada järjepidevalt teemade õppimise juurde probleemide lahendamist, kaasata õpilasi rohkem hindamisse ning millise tegevuse kaudu teadlikult toetada õpilaste üldpädevuste arengut.

---

Töörühma liikmed: Marika Anissimov, Gunneli Apri, Veronika Grigorjev, Marge Ensling-Niller, Esta Erit, Kaie Kink, Jüri Kurvits, Merle Laasma, Kerli Orav-Puurand (töörühma juht), Anne Reiljan, Kadri Saaremaa, Sirje Sild, Helika Toikka, Gerttu Vaher, Raili Vilt, Maarika Virkunen, Annika Volt.