Prantsuse keele olümpiaad taaselustati 2015. aastal. Eelnes intensiivne töö − 2014. aastal kutsuti prantsuse keele õpetajate listi kaudu üles huvilisi arutelule Tallinna Ülikooli, et selgitada välja, kas koolidel ja õpetajatel on piisav huvi olümpiaadi vastu, ning huvi korral otsustada kontseptsioon. 

Lepitigi kokku olümpiaadi eesmärgid: populariseerida prantsuse keelt ja prantsuskeelsete maade kultuuri; märgata ja tunnustada andekaid õpilasi; korraldada olümpiaad kahes versioonis: A-keele ning B-/C-keele õppijatele.

Sõnastati ka ootus, et olümpiaadi sisu ja struktuur erineks võimalikult prantsuse keele rahvusvahelise eksami DELF omadest. Sooviti, et fookuses oleks igal aastal erinev Prantsusmaa või prantsuskeelse riigi piirkond, olümpiaad toimuks piirkonna ja riigi tasandil ning piirkonnavoor oleks internetikeskkonnas, võimaldades niiviisi huvilistel osaleda enda koolis. Koolivooru osas jäeti koolidele vabad käed, oluliseks peeti, et võimalikult palju soovijaid saaks osaleda.

Esimese olümpiaadi läbiviimiseks valisid korraldajad internetikeskkonnas platvormi Moodle ning katseprojektina toimus see ainult 7.–9. klassi õpilastele kahes kategoorias: eraldi A- ja B-keele õppijatele. Teemaks oli Alsace-Lorraine’i piirkond. Küsimusi oli geograafia, looduse, ajaloo, kohaliku dialekti ja toidukultuuri kohta. 

Alates 2016. aastast lisandus ka gümnaasiumiaste ning järgneval seitsmel aastal toimus olümpiaad neljas kategoorias: põhikooli A- ja B-/C-keele õpilastele ning gümnaasiumi A- ja B-/C-keele õpilastele. Piirkonnavooru kultuuritemaatikale lisandus küsimusi teemaks oleva piirkonna muusika, kirjanduse, arhitektuuri, spordi, kuulsuste ja kultuurisündmuste kohta. Olümpiaadiks õpilasi ettevalmistavatelt õpetajatelt saadud tagasiside põhjal otsustati B- ja C-keele kategooriad lahku lüüa. Alates 2023. aastast toimubki olümpiaad kuues kategoorias: põhikooli A-, B- ja C- ning gümnaasiumi A-, B- ja C-keele kategoorias.

Vastavalt kategooriale erineb küsimuste raskusaste: B- ja C-keele osalejatele on sõnastus lihtsam kui A-keele omadele, lisaks on sisulisi erinevusi põhikooli ja gümnaasiumi teemade vahel. A-keele kategooriasse oodatakse osalema ka neid õpilasi, kes on elanud ja õppinud prantsuskeelses keskkonnas, viibinud seal vahetusõpilasena, kasvanud kakskeelses perekonnas või õppinud keelt keskmisest intensiivsemalt ja soovivad rinda pista süvaklasside õpilastega.

Sisuline mitmekesisus

Lisaks Alsace-Lorraine’i piirkonnale on põhiteemaks olnud Normandia, Bretagne, Provence, Loire’i oru piirkond, Oksitaania, Kanada Québeci provints, Korsika, Belgia Valloonia. 2024. aastal tuleb panna proovile enda teadmised Pariisist. 

Noored on pidanud piltidelt ära tundma ka Roueni katedraali või Korsika vapi, teadma, mis on Avignoni festivali fookus või kus linnas asub Promenade des Anglais, oskama nimetada Bretagne’i kõrgeimat mäetippu või „Colomba“ autorit. 

Ent osalejad ei pea teadma ainult fakte Prantsusmaa kohta, vaid saavad näidata ka lingvistilist vilumust – kas etteantud lauset parafraseerides, lünkteksti täites või lühijuttu kirjutades.  

Valmistumine olümpiaadiks tähendab ennekõike silmaringi avardamist. On koole, kus valmistutakse süsteemselt kogu klassiga ja see ongi meie olümpiaadi peamine eesmärk – populariseerida keelt ning kultuuri. 

Prantsuse keelt õpib Eestis umbes 4000 õpilast A-, B- või C-võõrkeelena. Olümpiaadi koordineerib ja haldab TLÜ. Ülesandeid koostab neljaliikmeline tiim, kes turvakaalutlusel rambivalgust ei soovi. Üleriigilise vooru žürii liikmeteks on tihti kolleegid TLÜ-st ja Prantsuse Instituudist ning tegevõpetajad, kuid tihedalt tehakse koostööd ka prantsuse keele õpetajate seltsi ja Tartu Ülikooli teaduskooliga. 

Ürituse toetamisel on oluline roll Fondation Charles Defforey – Institut de France’il, mida teatakse ka kui kultuuri, solidaarsuse ja teaduse sihtasutust. Fond jagab stipendiume ja auhindu mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu maailmas. Näiteks anti 2022. aastal peaauhind Haapsalu Frankofiilide Ühingule, kes omakorda suunas osa toetusest prantsuse keele olümpiaadi, eriti Baltimaade vooru korraldamiseks. Ajaloo jooksul on koostööd tehtud ka Kanada saatkonna ja Prantsuskeelsete Kultuuride Keskusega.

Olümpiaadi tutvustamine koolidele on võtnud aega. Eriti koolides, kus prantsuse keelt õpetatakse C-keelena, on pelglikkus mõistetav, sest õppijate keeletase ei ole veel teab mis kõrge. Samas võistlevad aga sarnase keeleoskusega õpilased omavahel, ja nagu eespool mainitud, olümpiaadiks valmistumine ei ole muud kui enese arendamine parimal viisil – kaotada pole midagi, ainult võita. Korraldatud on infotunde nii kohapeal kui Zoomi keskkonnas Tartus, Pärnus ja Tallinnas. Vajadusel on korraldajad valmis tulema koolidesse varasemate aastate olümpiaadiülesandeid tutvustama ja näitama. 

Võiks eeldada, et võitjad tulevad koolidest, kus on pikaaegsed prantsuse keele õpetamise traditsioonid. Tegelikkuses pole võimalik tulemusi ette ennustada, sest tublid kultuuritundjad piirkonnavoorus ei ole alati parimad üleriigilises voorus, kus tuleb suuliselt esineda, ja vastupidi. Ja see teebki olümpiaadi põnevaks. Loeb see, kui palju on osaleja ise panustanud ja juurde lugenud. 

Gümnaasiumi A-keele viiel parimal õpilasel avaneb võimalus jätkata olümpiaadivõistlust Baltimaade voorus, kus osaletakse võistkonniti (igast riigist üks osaleja). Lisaks keeleoskuse proovile panemisele on eesmärk sõbralike suhete ja kontaktide loomine nii osalejate kui ka õpetajate vahel. Esimene Balti voor toimus 2019. aastal TLÜ-s, 2020. aastal jäi paraku pandeemia tõttu vahele ning 2021. ja 2022. aastal toimus Balti voor Zoomi vahendusel. 2023. aastal võõrustas külalisi taas TLÜ.

Korraldajana on suur rõõm näha, kuidas põhikooliõpilased osalevad olümpiaadil ka gümnaasiumiastmes ja nii mõnigi nendest on hiljem astunud ülikooli just prantsuse keele erialale.