Leila Vaigla
Rocca al Mare Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Minu uusaastasoov emakeeleõpetajana on konkreetne: emakeeletunnid väiksematesse gruppidesse! Viimased aastad näitavad, et tase läheb vaikselt, aga järjekindlalt ühes suunas ja kahjuks mitte üles-, vaid pigem allapoole. Soovin, et emakeelegrupis oleks pool klassi, mitte üle viieteist õpilase. See annaks võimaluse suhelda iga õpilasega, analüüsida teoseid, viia läbi arutlusi. Väga raske on jõuda kolmekümne ja enama lapseni, panna tähele nende tugevaid ja nõrku külgi, olla toeks ja suunata. Sageli ei jõua iga õpilasega paari sõnagi vahetada. Tihti küsitakse minult, kas võib mõnda teost lugeda inglise keeles, sest see olevat palju lihtsam. Kurb! Kui õpetajal on korraga kolm paralleeli, on näiteks kirjandi kirjutamisel vaja anda tagasisidet üheksakümnele õpilasele – ka see teeb emakeeleõpetaja töö väga pingeliseks. Küllap seepärast ongi väga raske eesti keele õpetajaid leida ning motiveerida noori kooli tööle tulema. Tallinnaski on koole, kus õpetaja puudumisel annab gümnasist noorematele tunde. Väärtustame oma emakeelt ja emakeele õpetajaid!

Kristina Matejuk
Viimsi Kooli matemaatikaõpetaja

Minu peamine soov on, et koolid jäetaks lõpuks rahule, et meil lastaks teha seda, mida on vaja. Et meie õlgadele ei pandaks mustmiljon asja, näiteks mõttetut paberimajandust. Pean silmas näiteks igasuguseid IÕK-sid ja klassijuhatamisega seotud dokumentatsiooni. Seoses sellega, et septembrist lähevad koolid üle eestikeelsele õppele, on tekkinud meeletult palju paberimajandust – jälgimispäevikud ja nii edasi. Meil on igas klassis viis või kuus võõrkeelset last. Bürokraatia võtab õpetamise ajast liiga suure osa. Võime kõiki neid sisulisi asju teha, aga mitte kõike ei ole vaja dokumenteerida ja igast väiksemastki asjast kokkuvõtteid teha. Saab ka lihtsamalt läbi. 

Tahaks ka seda, et me ei peaks streikima, sest sellest ei ole mitte kellelegi kasu. See teeb ainult kahju. Tahaks, et poliitikud täidaks oma lubadusi ja õpetajad ei peaks igal aastal muudkui anuma. Meie koolis on paljud õpetajad nõus streikima maksimaalselt kolm päeva, sest esiteks lööb see liiga suure augu rahakotti ja teiseks teame, et sureme pärast suure koormuse kätte. Eriti matemaatikud, kes peavad õigeks ajaks kõik asjad ära õpetama. 

Ulvi Vilumets
Jõhvi Gümnaasiumi eesti keele valdkonna juhtivõpetaja ja eesti keele kui teise keele õpetaja

Paluksin kuldkalal leida lasteaedadesse parimatest parimad, tugeva metoodilise ettevalmistusega meisterlikud ja eesti keelt vabalt valdavad õpetajad, kes suudaksid lasteni viia mängulise, arendava ja üdini põneva alushariduse õppekava, mille käigus omandatakse eesti keel ja pakutakse koolieelikutele sellist avastusrohket õpet, mis ei tapa nende loomulikku uudishimu ega võta julgust küsida eesti keeles miks-küsimusi. Siis tuleksid mõne aasta pärast kooli eesti keelt oskavad uudishimulikud küsimusi esitavad lapsed. Ühtlasi võiks kuldkala varustada lasteaiad kõikide selliseks õppeks vajalike vahenditega. Loomulikult oleks tore, kui meisterõpetajaid jätkuks ka esimestele ja neljandatele klassidele, aga oleks vist palju tahta, et ka seal töötaksid inimesed, kes aina kasvataksid lastes teadasaamise janu (ehk isegi nälga) ja õhutaksid soovi rõõmuga õppida, uurida ja avastada. Sellistel õpilastel poleks hindeid, koduseid töid ega lõpueksameid tõesti vaja! Nad õpiksid õhinaga ise.

Veel sooviksin, et eestikeelsele õppele ülemineku tuhinas tagaks kuldkala nendele vähestele eesti kodukeelega perede lastele, kes veel Ida-Virumaal elavad, sellise omakeelse keele- ja kultuurikeskkonna, mis on hädavajalik nende kultuuriteadlikkuse, iseolemise ja emakeeleoskuse arenguks. Et nad räägiksid tulevikus ilusat, puhast ja rikast eesti keelt ega tunneks, et neid on vaja ainult oma muukeelsetele eakaaslastele keelekeskkonna loomiseks.

Kuldkala võiks panustada ka õpetajakutse atraktiivsemaks muutmisse, aga mitte reklaamikampaaniatega stiilis „Tulge kõik õpetajaks õppima!“, vaid tõhustades õpetajakoolitust, et noored julgeksid seda eriala valida. Et nad oleksid kindlad, et õpingud valmistavad nad koolis hakkamasaamiseks põhjalikult ette ja annavad väga hea metoodilise ettevalmistuse. Nii ei peaks nad pea ees tundmatus kohas vette hüppama, vaid tunneksid end klassi ees enesekindlalt ja julgelt. 

Saan ise ka aru, et neid soove saabki ainult kuldkala kiiresti täita!

Helena Paist
Kiviõli 1. Keskkooli huvijuht

Minu esimene soov kuldkalale on, et Ida-Virumaale leiaksid tee võlurid. 

Ida-Virumaal kõneleb eesti keelt emakeelena ca 20% elanikkonnast. Koolides, kus kõlab valdavalt eesti keel emakeelena, soovitakse koolivõrgu korrastamise käigus sulgeda gümnaasiumiaste. Selleks, et eestikeelsele õppele üleminek õnnestuks, vajavad Ida-Virumaa koolid rohkem kui kunagi varem eestikeelset ruumi nii klassiruumis kui loomulikult ka väljaspool seda. Ida-Võlumaa vajab kvalifitseeritud ja missioonitundega inimesi imesid korda saatma.

Teiseks soovin, et kohaliku kogukonna liikmed oleksid kooli ressursilaekaks.

Hoitud ja toetatud lapsed on meie unistus, millesse saavad kõik kogukonna liikmed panustada, kui leida võimalused kooli ja kogukonna tihedamaks koostööks. Igal inimesel on andeid, mida kohaliku hariduselu toetamiseks jagada. Vastastikune toetus aitab leevendada kasvavat koormust ja pinget, mis õpetajate õlgadele laotud on. Lisaks loob sedalaadi koostöö pinnase sidusaks ja hoolivaks elukeskkonnaks ning üldiseks agentsuse kasvuks.

Minu kolmas ja kõige olulisem soov on, et Eesti koolis õpiksid õnnelikud lapsed.

Igal koolijuhil, õpetajal, lapsel ja lapsevanemal on kompass, mis aitab hoida tasakaalu töö- ja puhkeaja vahel ning suhetes enda ja teistega. Eestis elavad terved ja targad inimesed, kes paistavad silma uudishimulikkuse ja õpirõõmu poolest. 

Christian Tammerik
Peetri Lasteaed-Põhikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja

Mõeldes hariduspoliitikale, mis õpetajaid tugevasti mõjutab, sooviksin haridustöötajatele pikaaegset kokkulepet, et me ei peaks igas augustis ja septembris ootama, kas tuleb midagi, ja kui, siis mida ja kui palju. Nii oleks Eesti haridussüsteem jätkusuutlik, noori õpetajaid tuleks juurde ning me ei kuuleks ainult, kuidas õpetajaskond vananeb ja ei ole kedagi klassi ette panna. Teine soov, mis mõjutab vähemal või suuremal määral pea kõiki Eesti õpetajaid, on seotud eestikeelsele haridusele üleminekuga. Soovin, et see oleks efektiivne ning toimiks päriselt, mitte ainult paberil. Et õpetajad, kes on otseselt seotud eestikeelsele õppele üleminekuga ja Ukraina või teiste muukeelsete õpilaste toetamisega, saaksid riigilt vajalikku tuge. Ja et see protsess oleks pidevalt tagasisidestatud ning jälgitav. Et ei oleks nii, nagu on päris paljudes vene gümnaasiumites, kus õpe toimub justkui eesti keeles, aga tulemused jätavad tihtilugu paremat soovida. Isiklikul tasandil soovin, et mu tunnid jätkuvalt kõnetaksid õpilasi, oleksid neile huvitavad ja tähenduslikud. Soovin, et õpilased saavutaksid lisaks õpitulemustele ka olulisi pädevusi, olgu selleks siis töö tekstiga, oskus analüüsida, kriitiliselt mõelda või infot otsida, ning arendaksid endas ka empaatilisust ja sallivust.

Pille Kekki
Ahtme Põhikooli eriklasside eesti keele kui teise keele õpetaja

Sooviksin kuldkalalt, et haridusasutused oleksid võimalikult poliitikavabad. Poliitiline kallutatus rikub kõik ülesehitatud ja kehtivad väärtused ära, samuti võib see luua aluse ebavõrdseks kohtlemiseks. Kooli juhtimisel tuleks vältida poliitilisi mõjuvälju. Kõikidel lastel on õigus saada võrdselt tuge ja tähelepanu.

Minu teine soov on, et koolides tegeletaks rohkem ka kasvatusega. Et õpetajad ei jääks kasvatades pinnapealseks, kirjutades märkuseid. Mida see annab? Mida me tahame muuta? Kui panen õpilasele märkuse, pean sõnastama ka oma ootuse: mida ta peaks oma käitumises muutma. 

Mihkel Kõrbe
Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Saaremaa Gümnaasiumi õpetaja

Loodan, et värskete PISA tulemuste valguses saadakse ühiskonnas ja võimukoridorides aru, et nende tulemuste taga on suuresti Eesti õpetaja, kelle tööd tuleb väärtustada, ja seda nii hea sõnaga kui ka valitsuse vastavate sammudega. Kui neid samme kohe ei astuta, siis kas tulevikus lohutab meid teadmine, et teiste riikide tulemused langesid veel rohkem? 

Loodan, et paljud noored ja karjääripöörajad saavad aru, et koolis on tegelikult tore töötada. Näen päevas sadu ägedaid noori, kelle haridusse on võimalik panustada. See on lihtsalt suurepärane tunne! Usun, et kui ühiskonnas õpetajaametit väärtustatakse, leiavad noored tee tagasi kooli.

Kui räägitakse maksurahust, siis mina soovin haridusrahu. Ootan, et muudatusi ei tehtaks poliitilistes tõmbetuultes ja odava populaarsuse saavutamiseks. Muutuse kokkukirjutamiseks kulub vahel vaid mõni minut või tund, aga selle ellurakendamiseks haridussüsteemis kulub palju aega. Samuti peaksid muudatused olema läbi räägitud, mitte sadama taevast alla nagu Kaali meteoriit. Juba varakult tuleb kaasata eri huvigruppe, muidu külvatakse palju segadust. Maailm meie ümber muutub, samuti haridus, kuid muutkem seda mõistlikult ja üksteist ära kuulates.

Minu suurim soov on, et eestikeelsele haridusele üleminek õnnestuks. Loodan, et see muudatus toob Eestile edu, ei vii koolidest ära neid väheseidki õpetajaid ja lõimib lõhestunud ühiskonna kokku.

Helerin Lehtla
Rocca al Mare Kooli muusikaõpetaja

Kui mõtlen tagasi äsja lõppenud aastale, valdab mind tänutunne. Olen tänulik oma pere ja kõigi kaasteeliste eest, kodu ja kooli eest ning võimaluse eest teha seda, mida väga armastan. Ühtainukest uusaastasoovi ei olnudki nii lihtne sõnastada nagu alguses arvasin, aga kuna tegu on Õpetajate Lehe kuldkalaga, otsustasin soovi kirja panna kogu Eesti koolirahvale mõeldes. Kallis kuldkala, soovin koolirõõmu igale kooliga seotud inimesele! Neid, kel sellest puudus, võiks olla palju vähem. Mulle tundub, et koolirõõm kannab endas kõike, mis päriselt loeb. See tähendab kaetud põhivajadusi, toimivat taustsüsteemi, korras suhteid, jõukohast koormust, valmisolekut süveneda ja omandada uut, julgust eksida ja kogemustest õppida. Meie koolis on sel õppeaastal juhtlauseks „Hoiame head!“. Koolirõõm on miski, mille loomiseks saab iga päev midagi teha – märkamise, kuulamise, mõistmise, hea sõna, soojuse, toetuse ja armastusega. Tasakaalu, rõõmu, inspiratsiooni ja tänumeelt uueks, 2024. aastaks!

Janne Fridolin
Tallinna Rahumäe Põhikooli muusikaõpetaja ja Tallinna Muusika- ja Balletikooli koorijuhtimise õpetaja

Minu soov kuldkalale on lihtne: et tuleks ja oleks õpetajate järelkasvu. 

Loodetakse, et selle tagab palgatõus. Ka mina arvan, et õpetajate järelkasvu üks oluline võti on palk, mis peaks olema kõrge haridusega spetsialisti vääriline. Veelgi olulisem on aga, et see järelkasv ei oleks lihtsalt õpetajad, vaid õpetajad, kes armastavad oma ainet, armastavad lapsi, armastavad oma ametit ja teevad oma tööd kirega. Minu kogemus ütleb, et see kirg jõuab ka lasteni ja nad nakatuvad sellest. Võib lausa juhtuda, et tahavad ise õpetajaks saada. Mul on seda enda töös mitmel korral ette tulnud. 

Raul Oberschneider
Kaarli Kooli ja Metsküla Algkooli puutöö- ja tehnoloogiaõpetaja 

Aastale tagasi vaadates meenub ikka ja jälle Eesti külakoolide hääbumine ning seejärel kadumine, justkui paratamatusest tulenev nähtus. Koolide kadumise üks põhjus on meelevaldne toiming „korrastada Eesti haridusvõrk“. Selle tulemusena kaotatakse väikesed elujõulised külakoolid, mis näivad suurele süsteemile ebaefektiivsed. Hariduses ei saa aga efektiivsust hinnata vaid pragmaatiliselt ja Exceli tabelite järgi, seda tuleb teha kooskõlas paljude teiste parameetritega. Elujõulise külakooli säilitamisse ei tohiks suhtuda kui kulusse omavalitsuse või riigi eelarves, vaid tuleb hinnata selle rolli laiemalt ja seejärel küsida, kas riigi seisukohast peaks külakoolide säilitamine mingistki aspektist vajalik olema.

Ilmselt ei ole kellelegi uudis väikese ja südi Metsküla Algkooli võitlus ellujäämise nimel. See võitlus on andnud tema paljudele saatusekaaslastele lootust. Olen üks paljudest, kes peab lahingut säilitamaks väikest, kuid olulist aaret Eesti haridussüsteemis. Sellesse võiks suhtuda kui pesamunasse suures perekonnas, keda erilise hoole ja armastusega hoida. Et ühe kooli ümber koondunud inimesed ennastsalgavalt ja järjekindlalt endiselt võitlevad, näitab põlvkondade kaupa ehitatud usku millessegi, mis hoiab neid koos. Võime tõmmata paralleeli eesmärgiga luua ja säilitada Eesti Vabariik kõigi aegade jooksul – kandes edasi sajanditevanust pärandit ja tõekspidamisi. Sellest võrdlusest johtuvalt võiksimegi mõelda tulevikule, kus osake meie kultuuri säilitamisest kuulub külakoolidele, mis on kandnud elus just neid sõnu, mida kord aastas vabariigi aastapäeva kõnedes mainitakse. 

Minu palve kuldkalakesele oleks anda Metsküla Algkoolile tagasi rahumeelne elu. „Kui me siin praegu oma ei oska hoida, ei siis maailma kõikide asjade kohta me kunagi midagi öelda ei saa,“ on öelnud Tõnis Mägi.

Külli Anijago
Sillamäe Eesti Põhikooli õpetaja

Minu soov on, et õpilane tahaks kooli tulla ning tal säiliks koolirõõm. Et tal jääks päras koduseid koolitöid aega ka huvialadega tegelda ning perega midagi ette võtta. Täpselt samamoodi on oluline, et õpetaja tahaks kooli minna ning teda ootaksid seal sõbralikud õpilased, kes tunnevad rõõmu suhtlemisest, uute teadmiste ja oskuste avastamisest ja loovast tegevusest. 

Maria Kurisoo
Emili kooli õppejuht

Kallis kuldkala, eelkõige soovin rahulikku aastat. Loodan, et meie ümber on rohkem rahu ja rahulolu. Usun, et lahendame oma erimeelsused ja taastame töörahu. Sooviksin, et ka igaüks meist tunneks rahulolu oma saavutustega, märkaks ja tunnustaks ennast ja teisi. Võime rahul olla sellega, kuhu on jõudnud Eesti haridus tervikuna. Otsime ja loodetavasti ka leiame igaühe panuse sellesse. Eesti kool on maailma parim, sest meie õpetajad ja teised haridustöötajad on maailma parimad. Soovin südamest, et igaüks märkaks oma panust ühisesse pingutusesse ja tähistaks enda osa selles.

Soovin, et igal haridustöötajal oleks mentor või hea kolleeg, kellega jagada oma rõõme ja muresid. Loodan, et igaühel on kõrv või õlg, mis on toeks ning mida kolleegile toeks pakkuda. Koos leiame lahendused muredele ja saame tähistada oma edusamme. Soovin, et tunneksime rõõmu koos õppimisest, et meie õpilastel, kelle nimel iga päev pingutame, läheks veel paremini.

Üle kõige maailmas soovin, et märkaksime head igaühes. Iga õpilane on hea ja tubli. Mõni lihtsalt vajab rohkem armastust ja usku, et avada oma täit potentsiaali. Iga kolleeg soovib ja väärib parimat. Ma soovin, et võtaksime aega üksteist päriselt kuulata ning mõista. Soovin väga, et uuel aastal jätkuks meil häid sõnu igale kolleegile ja õppijale.