22. jaanuaril alustasid tähtajatut streiki üldhariduskoolide õpetajad ning 24. jaanuaril algab alus-, kutse- ja huviharidusasutuste töötajate toetusstreik. Lasteaednike toetusstreigi eesmärk on juhtida vabariigi valitsuse ja juhtivpoliitikute tähelepanu olukorrale alushariduses ning panna nad pikemalt ette mõtlema ja mõistma, et praegu veel on võimalik midagi päästa.
Haridusandmete portaali Haridussilm värske info kohaselt on Eestis ligi 600 lasteaeda, kus töötab umbes 8000 õpetajat ja käib 70 000 last, kellest sõltub meie riigi tulevik. Kõik saabki alguse lapsepõlvest. Kvaliteetne alusharidus aitab ennetada paljusid probleeme koolis ning annab vajalikud oskused kogu eluks. Kõik haridustasemed on oma töö sisu ja töökorralduse poolest väga erinevad, samas võrdselt tähtsad, mistõttu tuleb tagada kõigi õpetajate palgatõus, alusharidusest kuni kõrghariduseni. Hariduse kvaliteet tervikuna peab olema riigi prioriteet. Riigil ei ole kunagi liiga palju raha ning otsus, kuidas seda kasutada, sõltubki just prioriteetidest.
Omavalitsustes, kus õpetajate töötasu alammäär on tõstetud või kavatsetakse tõsta Eesti keskmise palga tasemele, on lasteaiaõpetajatelt küsitud, miks nad üldse on otsustanud streikida, kui nende koduvallas on kõik hästi. Paraku ei pruugi see nii jääda. Palju sõltub kohaliku omavalitsuse otsustajate/poliitikute eelistustest ja otsustest. Poliitikud tulevad ja lähevad ning kõik võib muutuda. Lasteaiaõpetajatel puudub praegu palgakindlus.
Lasteaednikud streigivadki eeskätt soovist toetada solidaarselt kooliõpetajaid, kelle töötasu alammäär jääb praegu alla Eesti Haridustöötajate Liidu üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammäära nõude 1950 eurot kuus. Lubadusest tõsta õpetaja palk vähemalt Eesti keskmisele tasemele on taganetud juba vähemalt viimased kümme aastat! Lasteaiaõpetajate hinnangul on elementaarne, et õpetaja saab teiste kõrgharidusega töötajatega võrdset palka. Praegu on see 25% madalam. See karm fakt on põhjustanud olukorra, kus kogenud õpetajad lahkuvad töölt, noori eriti juurde ei tule ning õpetajaameti maine aina langeb. Kui lasteaednikud liituvad toetusstreigiga üldhariduskoolide õpetajate toetuseks, toetavad nemad omakorda lasteaiaõpetajaid, kui valitsus otsustab lasteaiaõpetajate palga kooliõpetajate palgast lahti siduda, mis ongi praegu lasteaiaõpetajate suurim mure. Nii tekiks sarnane olukord, nagu oli Eestis enne 2017. aastat, mil lasteaiaõpetajate palgad erinesid piirkonniti lausa kolm korda. Lasteaednike jaoks on äärmiselt oluline, et nende töötasu oleks jätkuvalt kooliõpetaja alampalgaga seotud. Lasteaiaõpetaja on õpetaja ning lasteaed on haridusasutus, kus töötavad kõrgharidusega inimesed, oma ala asjatundjad ja professionaalid nagu kooliski. Selle nimel, et lasteaedniku eriala mainet tõsta ning väärtustada neid võrdselt teiste kõrgharidust omavate spetsialistidega, on palju tööd tehtud. Nüüd on oht, et see kõik võidakse tühistada.
Riik on varasemalt omavalitsusi lasteaiaõpetajate palgatõusuga kaasaminemisel toetanud ning praegu on lasteaiaõpetaja palga alammäär seotud kooliõpetaja palga alammääraga, mille järgi on magistriharidusega lasteaiaõpetaja töötasu kooliõpetaja omaga võrdne ja bakalaureuseharidusega õpetaja töötasu 90% sellest, mis tagab ka lasteaiaõpetajate töötasu püsimise õiglasel tasemel. Alates 2018. aastast ei ole riigi tasandustoetus kohalikele omavalitsustele tõusnud. Mitmed KOV-id on olukorras, kus nad ei suuda omapanuse suurenemise tõttu tagada lasteaiaõpetajatele kooliõpetajatega sarnast palgatõusu ning kaaluvad lasteaiaõpetaja palga kooliõpetaja palgast lahti sidumist.
Leiame, et kõigil asjaosalistel tuleb pingutada, et lasteaia- ja kooliõpetaja töötasu seotus säiliks. On vaja, et riik tuleks kohalikele omavalitsustele appi ja töötaks välja uued toetusfondi meetmed, tänu millele on võimalik pakkuda kogu riigis kvaliteetset alusharidust.
Õpetajate töötasu on ja jääb oluliseks osaks õppe-kasvatustöö kvaliteedi hoidmisel ning õpetajate järelkasvu tagamisel. Rõõm on tõdeda, et lasteaiaõpetaja eriala on jätkuvalt populaarne. Tallinna Ülikooli alushariduse pedagoogi erialale on konkurents juba aastaid üks suuremaid. Tänu sellele on võimalik valida erialale õppijaid parimate seast, mis aitab tagada alushariduse järjepideva arengu ning võimaldab viia ellu uuenduslikke projekte, mis on heaks eeskujuks maailmas laiemalt. Kahjuks aga lahkuvad just noored õpetajad peagi töölt. Lasteaiaõpetajatele nende huvitav ja inspireeriv töö meeldib, kuid ülekoormus, tööülesannete pidev lisandumine ning õpetajaameti vähene väärtustamine ühiskonnas ja poliitikute poolt viib läbipõlemiseni ning see omakorda töölt lahkumiseni.
Näiteks lasub kogu kaasava hariduse rakendamise raskus lasteasutusel. Lapse arengu igakülgne toetamine – lapse arengu eripärade varane märkamine, töö erivajadustega laste ja nende vanematega ning palju muud – loob eeldused lapse toimetulekuks koolis ja tulevases elus üldiselt ning pädeva ja motiveeritud lasteaiaõpetaja roll on selles ülitähtis.
Samamoodi on edukas üleminek eestikeelsele õppele ja lasteaiale võimalik ainult kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajate ja tugipersonali olemasolul, kusjuures see teeb palju ladusamaks ka koolide ülemineku eestikeelsele õppele.
Alushariduse arvelt on palju kokku hoitud. Paljud direktorid juhivad suuri lasteaed-kombinaate ning lasteaedades ei jätku enam õpetajaid. Kuna ka koolides õpetajaid napib, liiguvad kvalifitseeritud lasteaiaõpetajad nn karjääripöörajatena kooli, kus palgakindlus on suurem. Palju on vanuse tõttu lahkujaid. Õpetajate vähesuse tõttu ollakse sunnitud lahkujate asemele võtma kvalifikatsiooninõuetele mittevastavad töötajad, kahe kõrgharidusega rühmaõpetaja asemel survestatakse üle minema ühe õpetaja süsteemile, sõimerühmade kvalifikatsioonile vastavad õpetajad liiguvad aiarühmade õpetajaks ja nende asemele võetakse lapsehoidjad. Lasteaedades väheneb kvalifikatsioonile vastavate õpetajate arv ning suureneb kvalifikatsioonita abiõpetajate osakaal, kellel puuduvad teadmised, oskused ja pädevus laste arengu analüüsimiseks, laste eakohase arengu ja perede toetamiseks, HEV-laste varajaseks märkamiseks ja toetamiseks, õppekava täitmiseks. See omakorda põhjustab õppe- ja kasvatustöö taseme langust ja perede rahulolematust, millega kaasneb maine langus. Järjest on lasteaiale lisandunud tööülesandeid, mida õpetaja ei saa täita samal ajal lastega töötades. Õpetaja töö ei mahu enam ammu 35-tunnise töönädala sisse, lisatööde tasustamiseks aga puudub raha.
Ehkki streik on kõigi jaoks ebameeldiv, on see seadusega lubatud viimane samm olukorras, kus valitsus järjepidevalt keeldub kokkuleppeid täitmast. Lasteaia- ja liikumisõpetajana võin kinnitada, et õpetame lastele lasteaias iga päev sõnapidamist ning ausa mängu reegleid ja põhimõtteid. Samamoodi ootame reeglitest kinnipidamist valitsuselt ja Riigikogult. Lubadusi tuleb täita ja usaldus taastada. Õpetajad on valmis kompromissiks, et lubatud palgatõus tuleb aegamisi nelja aasta jooksul, aga see-eest võrdsetes sammudes. Praegu aga on pakutud mikroskoopilist tõusu ja mitte mingit plaani edasiseks. Niimoodi jätkates põleb üha rohkem õpetajaid paraku läbi, ülekoormus kasvab ja kõik praegused probleemid hariduses süvenevad.
Anna Sõõrd, Eesti Lasteaednike Liidu juhatuse nimel
KÜSIMUS JA VASTUS
Kas teie lasteaed osaleb toetusstreigis?
Pärje Ülavere, Tallinna Naksitrallide lasteaia direktor ja Sinilille lasteaia direktori kt:
Jah, meie lasteaiad osalevad. Eelmise nädala seisuga oli streigis osalemisest teada andnud Naksitrallide lasteaiast 43 töötajat ning Sinilille lasteaiast 28 õpetajat. Vanematega on kõik läbi räägitud ning laste jaoks, kes streigipäevadel lasteaeda tuuakse, on avatud valverühmad ja nendega tegelevad need töötajad, kes ei streigi.
Olen haridusvaldkonnas töötanud alates 1992. aastast ja kogu see aeg on lubatud, et kohe-kohe tõuseb palk Eesti keskmise juurde. Olen seda lubadust kuulnud üle 30 aasta. Streigi peamine põhjus ongi minu arvates see, et aastakümneid on antud tühje lubadusi, mida ei ole täidetud. Tõesti, pea iga aasta on palka tõstetud, aga inflatsioon ja elukalliduse kasv on olnud suurem. Inimesed lasteaedades ja koolides teevad oma tööd südamega ja seetõttu, et see töö meile meeldib. Aga seda ametit tuleks ühiskonnas ja riigi tasandil rohkem väärtustada.
Praegu on kavas jätta lasteaedades valverühmad avatuks ja kuni kolm päeva saab pere enamasti ise ka lapsehoidmise ära korraldada, aga kui streik kestaks kauem, häiriks see igapäevaelu väga palju. Arvan, et isegi kui streik ei too kohe kaasa soovitud palgatõusu, annab see mingi sõnumi ühiskonnale kindlasti.
Marika Merusk, Palamuse Nukitsamehe lasteaia direktor:
Palamuse lasteaed ei osale toetusstreigis. Jõgeva valla kümnest lasteaiast osalevad toetusstreigis kaks.
Arutasime Palamuse lasteaia töötajatega omavahel teemat põhjalikult ning leidsime, et pigem tuleks praegune süsteem tervikuna üle vaadata. Praegune palk üksi ei ole põhjus, mille pärast streikida, süsteemi peab vaatama laiemalt.
Nukitsamehe lasteaias on seitse rühma ja 1+2-õppesüsteem, mis tähendab, et meil on ainult seitse õpetajat, aga 17 õpetaja abi. Südames toetavad kõik õpetajate palgatõusu nõuet, aga kui praegu on lasteaiaõpetaja palk seotud kooliõpetaja omaga, siis õpetaja abi palk sõltub vallavalitsuse rahakotist ja moodustab kõigest umbes poole õpetaja palgast. Õpetajate tööaeg saab kell 14 läbi ning kuni kella 18-ni õhtul on lastega rühmas kaks õpetaja abi, kes on ju samamoodi õpetajad. Aga nende palk on palju väiksem, kuigi tööd, vastutust ja muret on õhtusel ajal üksjagu.
Leian, et samamoodi nagu lasteaiaõpetaja palk peab jääma seotuks kooliõpetaja töötasuga, peaks abiõpetaja palk olema seotud lasteaiaõpetaja palgaga ja moodustama sellest vähemalt 75–80% ehk siis olema 1218–1298 eurot.
Praegu on õpetaja abide töötasu omavalitsustes väga erinev – 850-st kuni 1200 euroni. Meie lasteaia 17 abiõpetajal on jaanuari lõpuks kõigil 5. kutsetase. 6. tase võrdub juba bakalaureuseharidusega, seega vahe on ainult üks aste. Leiamegi, et streigil oleks mõte siis, kui see aitaks parandada kogu süsteemi.
Lisa kommentaar