17. jaanuaril 1884. aastal pidulikult avatud ajalooline peamaja on nähtavasti Tallinna Reaalkooli suurim sümbol: esimene moodne ja spetsiaalselt kooli tarbeks projekteeritud hoone Tallinnas.

19. sajand oli mitmes mõttes murranguline. Eestlaste jaoks seostub see eelkõige mitme talurahvareformi ning rahvusliku eneseteadvuse tõusuga. Samas oli see sajand, mil suures osas Euroopas ja Põhja-Ameerikas toimus tööstuslik pööre ning hakkas kujunema industriaalühiskond. Viimasest ei jäänud kõrvale ka Venemaa, sh Balti kubermangud.  

Kui 19. sajandi keskel ei tegutsenud Tallinnas veel ühtegi suurt tööstusettevõtet, siis sajandi lõpuaastail liikus tööstuse arengu raskuspunkt Eestis juba täielikult Tallinna. See oli seotud metalli- ja masinatööstuse arenguga. Olulisel kohal oli ka Balti raudtee valmimine 1870. aastal.

Et innovatsioon ja majanduskasv on otseselt seotud haritud inimestega, oli teada ka 19. sajandi Venemaal. 1872. aastal, Venemaa keisri Peeter I Romanovi 200. sünniaastapäeval, anti Venemaal välja uus kooliseadus. Viimasega tunnistati reaalkoolid seniste klassikaliste gümnaasiumide kõrval täieõiguslikeks üldhariduslikeks keskkoolideks.  

Seega olid reaalkoolid industriaalühiskonna sünnitised. Kuna seda tüüpi koole vajati linna majanduse, kaubanduse ja tööstuse arengu ergutajana, võttis ka Tallinna linnavõim suuna reaalkooli rajamiseks. Et kooli avamisega n-ö kindla peale minna, seoti kooli asutamine 30. mail 1872. aastal Peeter I 200. sünniaastapäeva ja tema nimega. Alles 30. juunil 1880. aastal andis keiser Aleksander II loa reaalkooli avamiseks Tallinnas ning 1881. aastal asutatigi saksa õppekeelega Tallinna Peetri Reaalkool. 

Rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tulemus 

Uue poeglaste kooli avaaktus toimus 20. augustil 1881. aastal. Vastu võeti 29 poissi (mõne allika järgi 30), kellest suurem osa olid baltisakslased. Õppetöö algas üüritud ruumides Lai tänav 49. Kooli direktoriks valiti Tartu Ülikooli magistrina lõpetanud matemaatik Peter Osse. 

Juba 10. juunil 1881. aastal võttis Tallinna linnavalitsus vastu otsuse ehitada Tallinna Peetri Reaalkoolile uus hoone. Selleks määrati avar ja suur väljak praeguse Estonia puiestee ja Georg Otsa tänava nurgal. Tollal oli ala veel hoonestamata ning paiknes endises kindlusvööndis Karjavärava esisel.  

Uue ajastu kool pidi olema väärikas ning seetõttu korraldati hoone projekteerimiseks 1881. aastal rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Kokku laekus 19 projekti, millest pool tuli välismaalt. Konkursi võitis Saksamaal kõrghariduse omandanud baltisakslane Maximilian Höppener Moskvast, teiseks jäi Eestimaa kubermangu insener Erwin Bernhard ja kolmanda koha pälvis Gustav Haencke Riiast. Huvilistel on nende konkursitöödega võimalik arhiivis tutvuda.  

Ühe neist kavanditest kinkis Tallinna linnapea koolile mõne aasta eest Tallinna Reaalkooli 140. sünnipäeval. 1881–1883 ehitatud Tallinna Reaalkooli peamaja oli Maximilian Höppeneri esimene koolihoone, hiljem kavandas ta neid veelgi. Kuigi hoone põhiplaan pärines Höppenerilt, oli ehitamisel teiseks arhitektiks tollane Tallinna linnainsener Carl Gustav Jacoby. Oluline on rõhutada, et Tallinna Reaalkooli peahoone oli esimene moodne ja spetsiaalselt kooli tarbeks projekteeritud hoone Tallinnas. 

Reaalkooli vilistlaste poolt 1972. aastal välja antud mälestusteraamatus „Mehed Vabaduse puiesteelt“ märgitakse, et ajalooline peahoone on ehitatud uusklassitsistlikus stiilis. Kui mõelda 19. sajandi alguses valminud Tartu Ülikooli peahoonele, siis on ka mõistetav, miks selline arusaam tollal tekkis. Eesti arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula rõhutab, et Tallinna esimene moodne koolihoone ehitati ootuspäraselt neorenessanss-stiilis. Neorenessanss-stiilis on ehitatud nii kooli vahetus läheduses paiknev Tallinna kohtuhoone kui ka praegune Tallinna Keskraamatukogu, mis algselt oli ehitatud Tallinna Vene Seltskondliku Kogu majaks. 

Teoses „101 Eesti arhitektuuriteost“ rõhutab Karin Hallas-Murula järgnevat: „Reaalkooli projekt paistis silma selgelt klassikaliste fassaadidega ning eriti hea plaanilahendusega. H-kujulise põhiplaani kompaktsus on saavutatud aula ja võimla paigutamisega üksteise peale. Seevastu pole kokku hoitud paraadliku trepiruumiga, mis annab majale pidulikkuse, tagades ühtlasi koridoride piisava valgustuse.“  

„Eesti kunsti ajaloo“ 4. osas märgitakse, et kooli esifassaad on range, külgfassaad kammerlikum, pidulike saaliakendega, mille vahel on kuus klassikalist karüatiidi. Nende atribuudid (pintsel, raamat, skulptuur, palett jmt) viitavad nii haridusele üldse kui ka konkreetsetele õppeainetele.  

Klassiruumid olid avarad, koridorid laiad 

1883. aasta detsembri keskel kolis Tallinna Peetri Reaalkool vastvalminud esinduslikku koolimajja, mis anti koolile pidulikult üle 17. jaanuaril 1884. Peokõne pidas koolidirektor Peter Osse, kes rõhutas oma kõnes reaalhariduse tähtsust ja üksikute õppeainete ülesandeid, ning mainis kasvatuslikke sihte ja vahendeid, mida kavatses uues koolis rakendada.  

Vilistlaste mälestusteraamatus meenutatakse, et klassiruumid olid avarad, õhu- ja valgusküllased, koridorid laiad. Lisaks aulale ja võimlale olid olemas füüsika auditoorium, keemia laboratoorium, raamatukogu, joonistamissaal, looduslookabinet, ruum muusikatundideks, koori- ja orkestriharjutusteks, õpetajate tuba, direktori kabinet, alumisel korrusel asetsev kooli kantselei jne. Reaalkooli hoone teisel korrusel paiknes ka direktori 11-toaline korter ja esimesel korrusel inspektori (õppealajuhataja) korter.

1885. aastal lõpetas esimese lennu kuus õpilast, kelle hulgas oli esimene tuntud eesti keemik Mihkel Vitsut (Michael Wittlich). 1886. aastal algas õppetöö esmakordselt ka esimeses klassis ja koolist sai tüüpiline 6-klassiline (6-aastase kursusega) reaalkool. Koolihoone oli esialgu mõeldud kolmesajale baltisaksa noormehest õppurile, kellest ligi kolmandik olid aadlikud. Järjest kasvas nii õpilaste arv kui ka eestlaste osakaal nende hulgas. 1891. aasta sügisel oli koolis 225, 1901. aasta algul 345 ja 1916. aastal 553 õpilast. Kui veel aastal 1900 oli eestlasi õpilaste hulgas kaheksa (venelasi 44 ja sakslasi 292), siis 1916. aastaks juba 210 (venelasi 102, sakslasi 171). 

20. sajandi esimestel kümnenditel ehitati kooliruumid mitmel korral ümber. Pärast inspektori lahkumist kolis direktor tema korterisse ning direktori korter ehitati klassiruumideks. 1921. aastal rajati keldrikorrusele garderoob (varem rippusid õpilaste üleriided koridoris). Kümnendi lõpus ehitati välja uus moodne keemialabor, varasemast laborist sai käsitööklass. 1930. aastate keskel sai kool arstikabineti, einelauaruumi ning uue raamatukoguruumi. 1938. aastal projekteeris Herbert Johanson koolile uhke kõlakoja koos riietusruumidega, mis esindab paefunktsionalismi. Sellest ehitisest on tänaseni säilinud üksnes riietusruumide tiib – 1950. aastatel ehitati kõlakoja asemele algklassidele mõeldud õppehoone.

Algavad juurdeehitustööd 

1958. aastal valminud väike maja ehk algklasside õppehoone ruumipuuduse probleemi ei lahendanud. Aastakümneid töötas kool mitmes vahetuses. Kooli 100. sünnipäeval oldi väga lähedal võimalusele, et koolile hakatakse ehitama laiendust. 1981. aastal korraldati kooli juurdeehitise arhitektuurikonkurss, mille võitis Vilen Künnapu ja Ain Padriku postmodernistlik projekt, mis projektiks jäigi. Kokku laekus 13 tööd. Kuigi juurdeehitust ei tulnud, jätkusid ümberehitused ajaloolises peamajas.   

1999–2000 toimunud restaureerimise käigus uuendati koolimaja põhjalikult. Rajati külgtrepid ja lift. Söögisaali akendele paigutati kunstnik Urmo Rausi vitraažid. Suurim muutus oli katusekorruse väljaehitamine klassiruumide ja raamatukogu tarbeks. Praegu on see üks õppijate lemmikpaiku koolimajas, kus sõpradega malet mängida, raamatut lugeda ning kooli pikka ajalugu käsitlevat ajatelge vaadelda. Koolikogukonna vaimu rikastavad ka temaatilised näitused, millesse panustavad kooliraamatukogu juhataja ja õpetajad. 

1. detsembril 2021 kuulutati välja uus ideekonkurss, millega otsiti parimat ruumilahendust Tallinna Reaalkooli juurdeehitusele. Ideekonkursi võistlusele esitati tähtajaks 15 kavandit. 2022. aasta mai alguses kuulutati välja Tallinna Reaalkooli juurdeehituse arhitektuurikonkursi võitja, milleks oli Molumba OÜ ideekavand „R²“. Võidutöö autorid on arhitektid Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan ja Ann Kristiin Entson. Juurdeehituse ehitustööd algavad veel sel kalendriaastal. Esialgsed prognoosid lubavad arvata, et õppetöö algab uues majas 2026. aasta alguses, sümboolselt kooli 145. sünnipäeva eel.

Tallinna Reaalkoolil on mitmeid sümboleid: 1921. aastal kujundatud mustkuldne müts, 1920. aastail kujunenud lõpumärk, 1927. aastal avatud Reaali Poiss ning vahetult enne Teist maailmasõda loodud sõrmus. Ajalooline peamaja on nähtavasti ise kooli suurim sümbol. See on koolimaja, kus asub Reaali Vaimu kese ning kus on reaal- ja loodusteaduslikku haridust omandanud kõik Tallinna Reaalkooli lõpetanud noored.