Kui kleebime noorele külge laisa või saamatu sildi, hakkab ta seda võtma oma identiteedi osana.
Statistikaameti hiljuti avaldatud uuringu tulemused on tõstnud fookusesse mitteõppivad ja -töötavad noored. Üles on kerkinud paras hulk küsimusi ja muremõtteid, kuid samal ajal on ka lootust. Huvi teema vastu peegeldub meediakanalites ja kommentaariumides – mis on hea, sest järelikult on teema ühiskonna jaoks oluline.
Statistikaameti hiljutise uuringu tulemuste kohaselt on meil ligikaudu 18 000 noort, kes ei õpi, tööta ega koolita ennast (nende kohta kasutatakse terminit „NEET“ – not in education, employment or training).
Keda siis õigupoolest liigitatakse mitteõppivate ja -töötavate noorte hulka? Ning kas on õiglane nimetada neid laiskadeks?
Nad ei istu tingimata kodus
Esmalt on oluline mõista, et statistika on koostatud 15–26-aastaste noorte kohta. Selles eavahemikus toimub noore elus palju suuri ja olulisi muutusi: astutakse järgmisele haridustasemele, muutuvad sõprussuhted, kolitakse vanematest eraldi, saadakse täiskasvanuks, otsitakse tööd, planeeritakse peret ja palju muud olulist. Meie kriisides vaevlevas ja ärevas ühiskonnas on ootused aga kõrged ja ruumi eksida nagu polekski.
Statistilised andmed kinnitavad, et vaimse tervise probleeme esineb üha rohkem ning varasemas eas. Eesti inimarengu aruanne 2023 toob välja, et enam kui kolmandik 11−15-aastastest tüdrukutest ja viiendik poistest on kurb või masendunud sagedamini kui kord nädalas. Lisades siia noore taustaloo, ehk selle, kus, millistes tingimustes ja kellega ta kasvas, hakkab välja joonistuma pilt, mis annab mõista, milliseid pingeid võivad noored tajuda ja miks nad ühel hetkel murduvad – soovivad eemalduda koolielust või tööturult. Ikka selleks, et jõuda iseendas selgusele.
Statistikaameti tulemustest selgub, et sugugi mitte iga noor siiski ei istu ega mõtiskle elu üle. Statistika hõlmab ka noori, kes on emapuhkusel (ja enne rasedust ei ole jõudnud tööl käia või kes on lapsega kodus kauem kui 1,5 aastat), kes töötab või õpib välismaal ilma sellekohast märget tegemata, on registreeritud töötuna või osaleb mõnel mitteformaalsel koolitusel.
Sildistamine ei aita
Noorte toetamise vastutus lasub meist igaühel. Oluline on mitteõppivaid ja -töötavaid noori mitte maha kanda, sest hetkest, mil kleebime neile külge templi „laisk“ või „saamatu“, hakkavad nad võtma seda oma identiteedi osana. Seda väidet kinnitasid Riskiredeli 2023. a konverentsil Aseman Lapset ry projektijuht Ronja Turkka ja Helsingi mobiilne sotsiaalnõustaja Kalle Turkka.
Kuidas mõtteviisi muuta?
Hinnangute andmise asemel saame olla eeskujuks, toetada ja suunata keerulisse olukorda sattunud noort. Uuringud on näidanud, et töökogemuse ja hariduseta noortel on suurem risk NEET-nooreks muutuda. On oluline noori kaasata ja pakkuda neile mitmesuguseid tööampse juba varajases eas.
Üks hea võimalus selleks on noortemalevad. Vanemad saavad oma lapsi kõige paremini aidata neid märgates ja toetades, sest kodune tugi on noore tuleviku kujunemise vundament. Kohalikul tasandil aitavad noori sihtide seadmisel näiteks noorsootöötaja, noorte juhtumikorraldaja, õpetaja või huvijuht.
Samasugusesse olukorda võime sattuda kõik, olenemata vanusest. Ka täiskasvanud võtavad vahel tööelust aja maha, et seada uusi sihte ning jõuda endas selgusele.
Uus programm toetab mitteõppivaid ja -töötavaid noori
Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel ja Euroopa Sotsiaalfondi toel ellurakendatava uue programmi eesmärk on pakkuda noorsootöö ja huvitegevuste kaudu mitteõppivatele ja -töötavatele noortele tuge. Programm kestab 2029. aastani ning selle eelarve on 13,6 miljonit eurot. Programmi üks siht on jõuda aina rohkemates piirkondades mitteõppivate ja -töötavate või selles riskis olevate noorteni mobiilse noorsootöö kaudu.
Mobiilse noorsootöö üks viiest osast on tänavatöö: minnakse sinna, kus noored on, olgu selleks tänav, ostukeskus, park vms. Pärast kontakti loomist ning noore hõiveseisundi tuvastamist hakatakse temaga tööle, et suunata ta kas kooli, tööturule või end koolitama. Protsessi pikkus sõltub suuresti noore olukorrast ning põhjusest, miks ta ei käi koolis või tööl.
Mobiilne noorsootöö teeb koostööd ka teiste valdkondadega, et pakkuda noorele tema jaoks sobivat tuge. Kui mobiilseid noorsootöötajaid piirkonnas veel ringi ei toimeta, siis leiab noor abi töötukassast, noorsootöö spetsialistidelt või noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorraldajalt.
Jagan uskumust, et lihtsuses peitub võti ehk me kõik saame iga päev olla väikeste asjadega nooremale generatsioonile eeskujuks. Noori tasub kiita ja hinnangut andmata ära kuulata.
Loe lähemalt:
Statistikaamet: 18 000 noort ei õpi ega tööta. Miks see nii on?
Lisa kommentaar