Kooliklassik Eduard Vilde viimane näidend, teada-tuntud „Tabamata imest“ (1912) ja „Pisuhännast“ (1913) mõned aastad hiljem valminud „Side“ (1917) on meie kirjandus- ja teatriloos omamoodi kurioosum. Vähesed on sellest kuulnud ja veel vähesemad seda oma silmaga laval näinud. 

Teada on, et Vilde ise pidas seda oma kolmest näidendist kõige õnnestunumaks, sama arvasid mitmed kriitikudki. „Sideme“ saamisloo kohta on Vilde meenutanud, et tema esimene mõte oli kirjutada hoopis naljatükk esialgse pealkirjaga „Pärija“, milles omavahel kemplevad isa ja poeg püüavad teineteist surnuks konkureerida, kuid viimaks taipavad oma tegevuse mõttetust ja siis õnnelikult lepivad. Sobiva ainese pakkus Vildele juhtum Tallinna ärielust, kus isa ja poeg teineteise äri üle trumbata püüdes mõlemad pankrotiga lõpetasid. 

Täiendava nüansina plaanis Vilde pilada mitmete eesti kirjastajate tölplust ja kasuahnust, millega ta oma loomingu avaldamise asjus oli pidanud rohkesti kokku puutuma. Ent kirjaniku abikaasa Linda veenis autorit nägema ka põlvkondade probleemi tõsisemat tahku ning valmis sai hoopis tõsine draama, milles omaaegse ärieetika küsimuste taustal satuvad vastamisi kaks erinevat elunägemust: vana Hans Ilvese pragmaatiline ja küüniline hundimoraal ning tema poja Voldemar Ilvese ausa äri põhimõtteid austav elukreedo. Kahe peategelase ümber punus Vilde veel mitu pingelist, mitmeid värvikaid kõrvaltegelasi kaasavat suhteliini.

Nüüd on Vilde viimase näidendi ette võtnud Vanemuise draamajuht Tiit Palu. Seega on õige pea Vanemuise repertuaaris korraga koguni kaks Vildet: Tiit Palu omakirjutatud „järellugu“ Vilde surematule „Pisuhännale“, pealkirja all „Pisuhänd 2“ ning 30. märtsil 2024 esietenduv „Side“.

„Side“ toovad lavale näitlejad Riho Kütsar, Veiko Porkanen, Maarja Johanna Mägi, Kärt Kull, Reimo Sagor, Ott Sepp, Jüri Lumiste, Andres Mähar ja Kaarel Pogga.