Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi füüsika- ja keemiaõpetaja ERKKI TEMPEL selgitab n-ö olude sunnil füüsikaõpetajaks hakanud õpetajate probleeme ja võimalusi.

Pärnus otsivad mitmed koolid füüsikaõpetajat ja kuna neid ei leita, siis annavad füüsikatunde mõne teise aine õpetajad või pensionärid. Maapiirkondades on see veel levinum kui linnas. 

Kas teiste ainete õpetajad suudavad füüsikat õpetada?

Põhikooliosas on ainekava suhteliselt lihtne ja sellega saavad ka teiste ainete õpetajad hakkama, kuid õpetaja võiks teada õppekavast siiski rohkem, et osata vastata ka õpilaste keerukamatele küsimustele. Tegelikkus näitab, et tihtipeale jäädakse õpilaste küsimustele vastused võlgu, kuna puuduvad põhjalikud aineteadmised ja laiem pilt loodusainetest. 

Kindlasti otsib nii mõnigi abi „Lae end“ programmis osalevate õpetajate tehtud õppevideotest, mille järgi saab oma tunde ja õppetööd korraldada.

Paraku tuleb ka programmi „Lae end“ näidistundidest välja, et õpetajad, kes on programmiga ühinenud ja sinna juba mitme aasta jooksul videoid saatnud, ei saa füüsikast päris adekvaatselt aru, seletades füüsikat mitte füüsika, vaid mõne teise valdkonna seisukohast. Ja kui see on näidistund, mille õpetaja välja valis, siis milline see üldine tase veel on!?

Mõnevõrra parandavad olukorda ja toetavad füüsikatundidele sisu andmist firma Praktikali õppe- ja katsevahendid. Praktikal on teinud katsevahendid ja tööjuhendid põhikooli füüsika kõigi teemade jaoks: elekter, soojusmehaanika, optika jne. 

Mis veel saaks aidata neid, kes on hakanud olude sunnil füüsikaõpetajaks?

Need õpetajad võiksid Eesti Füüsika Seltsi füüsikaõpetajate osakonna üritustel käia. Seal me mõtleme ka nende peale. See osakond on füüsikaõpetajaid toetav kogukond, millel on igal aastal üks suur üritus, kas sügis- või talvepäevad. Lisaks on väiksemaid üritusi. Füüsikaõpetajate sügis- ja talvepäevadele on alati oodatud ka need füüsikaõpetajad, kes ei ole ülikoolis füüsikaõpetajaks õppinud. Kellele neist füüsika meeldib, need tulevadki. Aga kes on füüsikaõpetaja lausa vastu tahtmist, need enamasti ei tule.

Kuidas füüsika uus ainekava teise aine õpetajale sobib?

Ainekavas suuri muutusi ei ole, ainult praktilisi asju nähakse natuke rohkem ette. Põhikooli osa on minu arvates nii õpilase kui ka õpetaja seisukohalt väga hea, sest annab kõigist olulistest teemadest hea ülevaate ja lisaks on need teemad seostatud reaalse eluga. 

Samas gümnaasiumi ainekava on minu arvates liiga mahukas. Praeguse viie kursusega on seda väga raske omandada. Kuskil peab õpetaja ise tegema mingeid kärpeid, mõnest teemast vähem rääkima. Siin tekibki küsimus, kas mittefüüsik seda oskab. Samas lihtsalt õpikut läbi võtta ehk kõiki teemasid niimoodi läbi kapata, et pool klassi ei jõua järele, pole ka mõtet. 

Tundub, et gümnaasiumi õppekava koostades on mõeldud sellele, mis teemad on füüsika kui terviku mõistmiseks olulised. Tegelikult tuleks mõelda ka sellele, mis teemad ja mis mahus on õpilasele arusaadavad ja olulised. Kui mõtleme füüsika tervikpildile, siis ei taha me ainekavast mitte midagi välja jätta, pigem on soov sinna mõndagi juurde panna. Aga ma arvan, et peame õppekava puhul lähtuma õpilasest ja temale ei ole võimalik kogu füüsikat viie kursusega selgeks teha. Füüsika põhjalikumalt õpetamiseks on vaja rohkem kursusi, aga Eestis on neid rohkem ainult süvaõppega koolides. 

Mida oleks veel vaja peale ainekava muuta?

Füüsika praktilised tööd võiksid toimuda rühmades – nagu võõrkeeletunnid toimuvad poole klassiga. 24 või 36 õpilasega klassis on praktilisi töid väga raske teha. Valitsus võiks füüsika rühmatundide jaoks raha eraldada. 

Teiseks ei ole mõnelgi koolil piisavalt füüsika katsevahendeid, kuid neid on vaja, sest katsed teevad füüsika elulähedaseks ja põnevaks. Kui paned näiteks õpetaja laua efektselt põlema, siis on kõik elevil ja uurivad, kuidas see oli võimalik. Ja siis imestavad, et lihtsalt eetriga tehtud katse. Muidugi ei tohi eeter olla neile mitte kuidagi kättesaadav.

Kui mõelda füüsikaõpetajate järelkasvule, siis on kindlasti vaja tõsta ka õpetajate palka. Kui ühiskonnas teatakse, et õpetajad teenivad hästi, siis tahetakse kindlasti rohkem ka füüsikaõpetajaks õppida. Parem palk hakkab muidugi mõjuma alles hea mitme aasta pärast, mitte kohe. 

Lõpuks soovitan ma kõigil jääda positiivseks. Meil on füüsikaõpetajate puudus, kuid ma usun, et saame sellest üle. Ma lausa katastroofi siin ei näe. Teeme oma tööd, oleme järjekindlad ja asjad hakkavadki paranema.

Teie tundides saab nalja ka. Kui tähtis on füüsikaõpetaja hea tuju?

Füüsikud ütlevad naljatades, et õpetaja kolm peamist tööriista on sarkasm, iroonia ja must huumor. Tegelikult on aga kõige tähtsam just õpetaja hea tuju. Nagu mina suhtun klassi, nii peegeldub see õpilastelt tagasi. Kui ma leian, et õpilased on lollid ja laisad, siis nad varsti ongi sellised. Kui ma suhtun neisse kui nutikatesse ja tublidesse, siis nad sellisteks kujunevadki ja saavad kõigega hakkama. Seega tuleb oma klassi alati positiivselt suhtuda.

Aga aeg-ajalt ma ütlen neile seda ka, et füüsika on raske õppeaine. Seal on keerukaid arvutusülesandeid, kus peab matemaatikat ka oskama ja see pole kerge. Aga üldiselt hoian ikka seda meeleolu üleval, et nagunii saame hakkama. Tulemus on see, et igal aastal läheb mõni meie lõpetaja ka loodusaineid õppima. 

Mis on teie pedagoogiline kreedo?

Minu seisukoht on, et kõik õpilased on võimelised füüsikat õppima ja sellest aru saama. Ma ei alahinda õpilasi. 

Teiseks pean tähtsaks, et õpetaja suhtuks õpilastesse nagu endaga võrdsetesse, mitte ei käsutaks neid. 

Kolmandaks peab õpetaja olema, nagu öeldud, heas tujus ja tunnis peab nalja ka saama.

Vaata ka videoid

Füüsikatund. Valguse murdumine

Vestlus. Füüsikaõpetajate toetamine