Pärast haridustöötajate streiki on ilmnenud probleem, et õppeasutuse juhtidel puudub võimalus märkida tööajatabelisse streigis osalenute töölt puudumise põhjuseks „streigis osalemine“. Teatavasti on tööaja arvestus tööandja üks põhikohustusi.

Tööaja arvestust kandva arvutiprogrammi koostajad ei ole aga olnud kursis kollektiivse töötüli lahendamise seadusega, mis annab töölt puudumise legaalseks põhjuseks streigis osalemise. Tööandjad – õppeasutuste juhid – on haridus- ja teadusministeeriumi suuniste alusel asunud tööajatabelisse märkima streigipäevi kui palgata puhkuse päevi. Tööandjad on ka ise lootnud, et järgmiseks streigiks on arvutiprogrammis vastav võimalus ära toodud. 

Kui arvutiprogrammi ja seaduse vahel on vastuolu, siis tuleb järgida seadust.

Nagu lepingupartnerite vahelise eriarvamuse korral alati, on juristi soovitus püüda leida ka siin kompromiss. Ilmselgelt on täiesti vale vormistada streigitud aeg palgata puhkuseks. Streigitud aeg tuleb tööajakavasse märkida kui streigitud aeg, võttes aluseks kollektiivse töötüli lahendamise seaduse vastava õigusnormi. Palgata puhkuse saab tööajatabelisse märkida ainult siis, kui töötaja on teinud tahteavalduse, et soovib minna palgata puhkusele. Kui töötaja seda avaldust teinud ei ole, pole mitte ühelgi isikul ega institutsioonil õigust teda palgata puhkusele saata. Igaüks saab teha tahteavaldusi ainult enda nimel.

Palgata puhkuse ja streigis osalemise tõttu töölt puudumise õiguslikud tagajärjed on üldnormina sarnased. Põhiliselt on sarnane asjaolu, et kumbki töölt puudumise põhjus ei anna õigust saada töötasu ega anna iga-aastase puhkuse staaži. 

Seega, kompromissi huvides võiks iga streigis osalenu tööandjale vastu tulla ja anda teada järgmist: „Ma ei ole esitanud avaldust palgata puhkusele minekuks ega ole ka puhanud. Mina olen nendel ja nendel kuupäevadel osalenud haridustöötajate streigis. Tulles vastu asjaolule, et Teie arvutiprogrammid ei võimalda märkida töölt puudumise põhjuseks streigis osalemist, luban, et nendel kuupäevadel märgitakse arvutiprogrammi palgata puhkus.

Käesolevaga deklareerin, et sisuliselt on olnud ikkagi tegemist streigis osalemisega nii de iure kui ka de facto ning kui tulevikus peaksid tulema mingid vaidlused antud teemal, siis loetakse neid kalendripäevi kui streigis osalemise tõttu töölt puudumist. Töötajad ei soovi eskaleerida konflikti, kus programmikirjutajad ei ole ette näinud kollektiivse töötüli lahendamise seadusega antud võimalusi ja tulevad heas usus tööandjale antud küsimuses vastu. Töötajad soovivad keskenduda oma tööle.“

Taoline avaldus on tööaja arvestuse osas õiguslik alus ning tööandjalt langeb ära volituseta asjaajamise süüdistus. Palgata puhkuse ajaks saab panna ainult streigitud päevad, mida iga töötaja omakäeliselt oma avaldusega tööandjale teada annab. 

---

Korra kuus vastab jurist Külli Kröönström õpetajate küsimustele.

Ootame küsimusi juristile sirje@opleht.ee.