Kes oskab otsida, see leiab. Infootsingud üldhariduskoolis

Infoühiskonnas elades tuleb kasuks oskus infot otsida ja leitut kriitiliselt hinnata. Ilmselt on paljudel õpetajatel õpilastöid (nt referaadid, uurimis- ja loovtööd) juhendades tekkinud küsimus, kuhu suunata õpilased otsima asjakohaseid ja usaldusväärseid allikaid. Järgnevalt anname mõned soovitused infootsingu keskkondade valiku ja kasutamise kohta.

Google versus Google Scholar

Guugeldamine on ilmselt kõige harjumuspärasem info otsimise viis. Oluline on teada, et Google’il on ka tark sugulane Google Scholar. Google’is tehtud otsing on hästi laiahaardeline, sest otsitulemused sisaldavad lisaks teaduslikele allikatele ka populaarteaduslikke artikleid, foorumi- ja blogipostitusi. Erinevalt „tavalisest“ Google’ist otsib Google Scholar kitsamalt teaduslike ja akadeemiliste allikate seast (nt teadusartiklid, lõputööd). Google Scholaris saab teadusinfot otsida eesti keeles, kuid kuna teaduskeelena on maailmas esikohal inglise keel, siis võivad keelt oskavad õpilased proovida ka ingliskeelsete otsisõnade ja fraasidega. Kui õpilase uurimistöö teema ja tase võimaldavad tööd teadusallikatega, siis on Google Scholar hea koht, kust alustada.

Google’is ja Google Scholaris saab kasutada mitmesuguseid otsingunippe, näiteks fraasiotsingut. Fraasiotsinguks kirjutatakse sõnad otsimootorisse jutumärkide vahele täpselt nii, nagu tahetakse, et need tulemustes ilmuksid. Kui lisada otsisõna ette miinusmärk, välistatakse märgile järgnev sõna otsitulemustest. Katsetage eri otsingunippe koos õpilastega.

Vikipeedia – kas kurja juur?

Vastus on jah, kui õpilased Vikipeedia artikli teksti süvenemata oma töösse kopeerivad. Ja ei, kui Vikipeediat eesmärgipäraselt kasutada ja olla teadlik vaba veebientsüklopeedia plussidest ja miinustest. Esmalt on oluline, et õpilane teaks, kuidas Vikipeedia artikleid kirjutatakse. Vikipeedia artikli autor võib olla igaüks meist, mistõttu on sealsed artiklid väga erineva mahu ja kvaliteediga. Vikipeedia võib olla koht, kuhu õpilane infootsingute algusetapil teemaga tutvumise eesmärgil suunata, sest üldjuhul on sealsed artiklid ülevaatlikud ja teemat lihtsustavad. Näiteks võib õpilane Vikipeedia artiklist saada ülevaate teemaga seotud põhiautoritest ja -mõistetest. Kui õpilane leiab artiklist enda töö jaoks vajaliku info, siis peaks ta tähelepanu pöörama artikli lõpus olevatele algallikatele. Allikad võiks koos õpilasega kriitiliselt üle vaadata, et leida need, millega edasi töötada. See on üks viis, kuidas kujundada allikakriitilist infootsijat.

Raamatukogude e-kataloogid

Ilmselt on e-kataloogid ESTER, Urram ja RIKS paljudele õpetajatele ja õpilastele tuttavad. E-kataloogist ESTER saab otsida teavikuid Eesti suurematest raamatukogudest. Urram ja RIKS on väiksemates rahvaraamatukogudes või koolides kasutusel olevad e-kataloogid. Peamiselt kasutatakse neid keskkondi, kui tahetakse teada, kas raamat on raamatukogus olemas, kasutades selleks autori või pealkirja otsingut. Õpilased võiksid olla aga kursis ka sõna- ja märksõnaotsingu võimalustega, mis on vajalikud siis, kui õpilasel on teema, kuid ta ei tea ühtegi autorit või konkreetset raamatut, mida otsida. Sõnaotsing on kõige laiem otsinguviis, kus otsiväljale trükitud sõna otsitakse autori nimedest, pealkirjadest, märksõnadest jm teavikuga seotud infost. Märksõnadega kirjeldatakse teavikute sisu ning seega on märksõnaotsing sihipärasem, sest sisestatud märksõna otsitakse ainult teavikute märksõnade realt. Märksõnaotsinguks on soovitatav otsida e-kataloogis kasutusel olevate märksõnadega ning need leiab eesti märksõnastikust EMS. Lisaks on EMS-ist võimalik leida teemaga seotud kitsamaid, laiemaid ja seotud märksõnu ning nende ingliskeelseid vasteid. Seega võib EMS olla õpilastele abiks juba infootsingute alguses, et saada mõtteid, milliste sõnadega infot otsima asuda. E-kataloogidega seoses on õpilastel kasulik teada, et sealt võib juurde pääseda ka allikate täistekstidele veebis.

Artiklid

Õpetaja võiks julgustada õpilasi harjutama teadustekstide lugemist. Üks võimalus on alustada teadusajakirjas Akadeemiake avaldatud silmapaistvate õpilasuurimustega. Akadeemiakeses ilmuvad uurimused on kirjutatud huvitavatel ja originaalsetel teemadel ning seega inspiratsiooniks ja eeskujuks teistele õpilastele. Õpilase võib suunata aga ka mõne spetsiifilist uurimisvaldkonda käsitleva ajakirjani. Loodusteadustes on tuntumad ajakirjad Horisont ja Eesti Loodus ning põllumajandusteadustes Agraarteadus, Eesti Haridusteaduste Ajakirjas kajastatakse aktuaalseid haridusvaldkonda puudutavaid teemasid jne. Nimetatud ajakirjadel on veebileheküljed, kust õpilane leiab tee artiklite veebipõhiste täistekstideni. Laiemalt on Eestis ilmunud ja ilmuvate ajakirjade artikleid kõige parem otsida DIGAR-i Eesti artiklite portaalist. Kui artiklit portaalis lugeda ei saa, siis kuvab süsteem info, millises raamatukogus see kättesaadav on.

Ülikoolide digitaalarhiivid

Eesti ülikoolide digitaalarhiivid sisaldavad ülikoolide lõputöid, e-raamatuid, õppematerjale, teadusartikleid ja -andmeid. Õpilastele võiks sellest valikust kõige enam abiks olla lõputööd. Vastavalt õpilase uurimistöö teemale saab teda suunata näiteks Eesti Maaülikooli digitaalarhiivi DSpace, Tallinna Ülikooli e-raamatukokku Etera, TalTechi raamatukogu digikogusse või Tartu Ülikooli digitaalarhiivi DSpace. Seega, kui õpilase uurimistöö teema on seotud mõne meie ülikoolides õpetatava erialaga, siis võib ülikooli digitaalarhiiv olla keskkond, kust allikaid otsida, inspiratsiooni koguda ning ehk ka tulevase erialavalikuga seoses sihte seada.

Võõrkeelsed andmebaasid

Kõigil Eesti kodanikel on võimalik kasutada EBSCO andmebaase, selle eest maksab Eesti riik. EBSCO andmebaasidesse pääsemiseks tuleb pöörduda oma raamatukogu poole, kes jagab oma kasutajale ligipääsuks kasutajanime ja parooli. EBSCO andmebaasidesse võib suunata õpilase, kes valdab inglise keelt. Ingliskeelsete otsisõnade leidmisel on abiks eespool mainitud EMS. Internetist on kättesaadavad ülikoolide raamatukogude koostatud EBSCO andmebaaside kasutamisjuhendid. Lisaks tasulistele teadusinfo andmebaasidele on olemas ka avatud juurdepääsuga andmebaasid, mille eesmärk on teha teadustulemused kõigile tasuta kättesaadavaks. Näiteks kataloogidest DOAJ (Directory of Open Access Journals) ja DOAB (Directory of Open Access Books) saab otsida avatud juurdepääsuga eelretsenseeritud ajakirju ja raamatuid.

ChatGPT – mis nüüd saab?

Koolides murtakse pead, kas ja kuidas lubada õpilastel kasutada õppetöös, sealhulgas uurimistöödes tehisaru. Kui küsida ChatGPT-ilt endalt, kuidas võiksid õpilased teda uurimistöö kirjutamisel kasutada, siis toob tekstirobot välja järgmised valdkonnad: teemavalik, info otsimine, allikate soovitamine, allikate analüüsimine, viitamine ja allikate kasutamine, keelelise väljenduse toetamine, üldine tagasiside. Koos õpilastega saab õppimise eesmärgil proovida, kuidas tekstirobot selle kõigega tegelikult hakkama saab. Õpilane võib ChatGPT-lt küsida, milliste otsisõnadega ja millises keskkonnas soovitab ta infot otsida. Veel saab lasta tekstirobotil mõne läbiloetud artikli lühikokkuvõte teha ja seda koos õpilastega lugeda ja kriitiliselt hinnata, et saada aru, kuidas see töötab. Koos katsetades saab koguda mõtteid, kuidas tekstirobotit uurimistöö kirjutamisel kõige mõistlikumalt kasutada.

Tutvustasime ainult väikest osa infootsingu keskkondadest. Neid on palju ja eks igaüks leiab kasutamise käigus oma. Et uurimistöö kirjutamine laabuks sujuvalt, võiks info otsimine olla kogu õppetööd läbiv teadvustatud protsess. Julgustage õpilasi infot otsima eri keskkondades ning harjutage eri tüüpi teksti, sealhulgas teadusteksti lugemist. Soovime kõigile õpetajatele ja õpilastele tulemusrikkaid infootsinguid.

Infootsingu keskkondi

Agraarteadus https://agrt.emu.ee/

Akadeemiake https://akadeemiake.ee/

ChatGPT https://chat.openai.com/

DIGAR-i Eesti artiklite portaal https://dea.digar.ee/

DOAB https://www.doabooks.org/

DOAJ https://doaj.org/

EBSCO andmebaasid https://www.ebsco.com/

Eesti Haridusteaduste Ajakiri https://eha.ut.ee/

Eesti Loodus https://www.loodusajakiri.ee/eesti-loodus/

Eesti Maaülikooli digitaalarhiivi DSpace https://dspace.emu.ee/

Eesti Märksõnastik https://ems.elnet.ee/