Minister tutvustas Pärnusse haridusjuhtide aastakonverentsile kogunenutele eestikeelsele õppele ülemineku hetkeseisu ning rääkis pikaajalisest haridusleppest.

„Üleminek eestikeelsele haridusele kõikjal Eestis on kindel ja ajapikendusi ei tule. Omavalitsuste ja haridusasutuste juhtidel on siin võtmeroll, et paika saada üleminekut toetav õppekorraldus ning tagada kvalifitseeritud keeleoskusega õpetajad. Riik pakub omalt poolt täiendavat tuge koolituste, nõustamiste ja juhendmaterjalidega ning oleme pidevas kontaktis haridusasutustega, kuid ülemineku õnnestumine sõltub paljuski just kohapealsest motivatsioonist. Ootame kõigilt koolipidajatelt ka tegevuskavasid, kuidas täpsemalt üleminek on kavandatud.“ 

„Oleme suurendanud ülikoolides õpetajakoolituse õppekohti, pakume täiendavaid keeleõppekursusi ja oleme lisanud tasemeeksamite aegu.  Tuhatkond õpetajat õpib täna keelekursustel ning paljud on kevadel tegemas ka keeleeksameid,“ tõdes minister Kristina Kallas.

Oma esinemises haridusjuhtidele sõnas minister, et selle aasta üks tähtsaimaid eesmärke on  esmakordselt ajaloos saavutada kokkulepe õpetajate palkade osas kolmeks aastaks ette. „Õpetajad ootavad riigilt kindlust tuleviku suhtes – kokkuleppeid palgakasvu, töötingimuste ning karjäärimudeli osas. Kutsusin  kõik osapooled kokku, et alustada läbirääkimisi pikaajalise kokkuleppe sõlmimiseks. Ainult omavalitsustega ja erakoolide pidajatega ühiselt saame muudatused ellu viia, sest vaid nemad saavad määrata õpetajate töötingimused. Läbirääkimiste tulemusena on kavas  allkirjastada pikaajaline hariduslepe aastateks 2025–2027,“ selgitas minister ning avaldas heameelt, et esimesele kohtumisele Tartus 19. veebruaril on tulemas sadakond esindajat, mis on tunnistus sellest, et haridusleppe sõlmimise tähtsuses on osapooled ühel meelel.