Üks õpilane on saanud kollase leegi. Mis aine nii põleb? Foto: Raivo Juurak

Kus füüsika ja keemia kokku saavad?

,
Üks õpilane on saanud kollase leegi. Mis aine nii põleb? Foto: Raivo Juurak
2 minutit
176 vaatamist
1 kommentaar

Tuntud nalja järgi uurivad keemiat õppima hakanud lapsed, kas keemia aatom on ikka seesama aatom mis füüsikas. Tegelikult on selles kahes õppeaines väga palju kattuvusi. Ühe näite selle kohta saab tuua eelmisel sügisel Tallinnas Noblessneri valukojas toimunud õppe- ja messipäevalt „Targa tuleviku tuleproov“, kus olid esindatud ka mitmed Tartu Ülikooli teaduskooli õpikojad, teiste hulgas keemia oma. Viimases oli teemaks ainete spektrid ja neid uuriti väga lihtsa võttega: vaadati, mis värvi leegiga ained põlevad. Laudadel olid väikesed liivakastikesed – ilmselt tuleohutuse huvides –, õpilased kastsid traadi otsa kinnitatud vatitopi etteantud lahusesse, süütasid selle liivakastikese kohal välgumihkli abil põlema ja vaatasid, mis värvi leek on. Kuna lahused olid erineva koostisega, siis põlesid vatitopid eri värvi leegiga. Lastele need katsed meeldisid, sinna õpikotta tuldi igas vanuses, mõnel seisis isegi ema katse ajal selja taga. 

Kõik jäid aga suurema huviga kuulama, kui õpikoja eestvedaja Karl Jakob Levin selgitas, kuidas maailmaruumis tähtede koostismaterjali samuti värvispektri järgi kindlaks tehakse. Sellega tegeleb astrofüüsika, mis uurib taevakehadelt tulevat kiirgust, tehes selle põhjal järeldusi tähtede ehituse ja arenemise kohta. Kunagi tõestati spektrivärvi abil isegi seda, et tähed sarnanevad Päikesega, kuigi tähtede temperatuur, mass ja mõõtmed on meie Päikesest muidugi väga erinevad.

Ühesõnaga, keemia ja füüsika saavad kokku taevas. Tegelikult on keemia taevalaotuses ka otsesemalt esindatud – kosmosekeemia on keemia see haru, mis uurib keemiliste elementide ja ühendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni.

Soovitav on vaadata selle keemia õpikoja videosalvestust. Õpilased saavad seal rohelise leegi ja peavad siis välja selgitama, kas selle värvuse annab boor, vask või midagi muud. Saades roosaka leegi, peavad nad kindlaks tegema, kas tegemist on liitiumi või kaaliumiga. Selgub ka, et naatrium põleb kollaka leegiga, jne. 

Karl Jakob Levinilt küsiti, kuidas saavad koolid registreerida ennast TÜ teaduskooli õpikodadesse. Ta soovitas vaadata õpikodade kodulehte https://teaduskool.ut.ee/et/fuusika-keemia-ja-bioloogia-opikojad.

Spektri uurimine leegi abil

Kommentaarid

  1. Keemia ja füüsika saavad tõesti kokku vahete – vahel. aga neid on võimalik siiski eristada, eriti tuumaenergeetikas on määratletud kus on keemia ja kus füüsika.
    Parimad soovid

    Peeter Sokolov

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Kuula „Hariduse tuleviku“ värsket saadet

Ilmunud on Haridus- ja Teadusministeeriumi taskuhäälingu värske episood „Õpetajaamet – tähendusega töö terveks eluks!“.

Kuula saadet ja saa teada,…

1 minut

Videod õpetajate enesehoiu toetuseks

Peaasi.ee ja Tagasi Kooli e-tundide meeskonnad on asunud looma õpetajate enesehoidu toetavaid videoid.

Kaks organisatsiooni on nüüd juba mõned aastad…

2 minutit
2 kommentaari

Esimene klass, kus pooled õpilased on vene kodukeelega

Isegi siis, kui klassis on pooled lapsed vene kodukeelega, saab kogu klassi õpetada ühe ja…

9 minutit
1 kommentaar
Õpetajate Leht