Euroopa Liidu toetatud kutsehariduse õppijate õpiränne sai Eestis alguse juba 25 aastat tagasi. 1998. aastal võttis SA Eesti Kutsehariduse Reformi juurde loodud Eesti Leonardo keskus vastu esimesed õpirände toetuse taotlused. Kui esimese taotlusvooru raames sooritas praktika välisriigis 43 kutseõppurit, siis 2023. aastal juba 1434. Kutsehariduse õpirändeks välja jagatava toetuse suurus on aasta-aastalt kasvanud, ulatudes eelmisel aastal kokku 5,2 miljoni euroni.
Kas kulutatud rahast ja ajast on olnud kasu?
Eelmisel aastal viis Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur läbi uuringu, mis võtab kokku 5408 Erasmus+ õpirändes osalenud kutseõppuri õpikogemused, kes ajavahemikus 2014–2023 tegid oma tööpraktika kas osaliselt või täielikult välisriigis. Uuringu eesmärk oli selgitada välja, kuidas on õpiränne toetanud kutseõppurite elukestva õppe võtmepädevuste ja tööandjate soovitud tööelu üldoskuste arengut.
Elukestva õppe võtmepädevuste arendamine on kutseõppes oluline. Ühest küljest on tegu kutseharidusstandardist tulenevate õpiväljunditega. Teisalt on kutseharidus otseselt töömaailmaga seotud ning peab vastama tööturu vajadustele ja ootustele. Tööandjad hindavad varasemast rohkem edukat toimetulekut toetavate pädevuste omandamist, mistõttu on oluline kutseõppes nende arendamisele tähelepanu pöörata. Käimasoleva kutsehariduse reformi eestvedaja Triin Laasi-Õige on rõhutanud, et tööturg ja tööandjate ootused on muutunud: enam ei räägita spetsiifiliste oskuste kiirest omandamisest, vaid edukat toimetulekut soodustavatest oskustest, hoiakutest ja pädevustest laiemalt, nagu seda on probleemilahendamis-, koostööoskus jne. Kutseharidus peab neile ootustele vastama, et toetada inimese hakkamasaamist kogu elu jooksul.
Millised elukestva õppe võtmepädevused arenevad enim just välisriigis tööpraktikal?
Kuigi võtmepädevusi arendab päris kindlasti ka Eestis toimuv praktika, selgus uuringust, et just võõras keskkonnas hakkamasaamine ja oluliste tööülesannete sooritamine muutis õppurid oluliselt enesekindlamaks, julgemaks, kohanemisvõimelisemaks ning avatumaks. Mitmekeelses töökeskkonnas erineva kultuuritaustaga inimestega koos töötamine parandas märgatavalt sotsiaalseid oskusi: eriti arendas suhtlemisjulgust ja -oskust, aga õpetas paremini tegema ka meeskonnatööd, mis eestlastele tihti raskusi valmistab.
„Leian, et ma arenesin ise rohkem kui minu teadmised. Õppisin olema rohkem avatud ja inimestega suhtlema, hakkama saama nii individuaalselt kui ka tegema paremini meeskonnatööd. Õppisin, kuidas taluda kriitikat ning tulla toime stressirohkete olukordadega, samas ikka positiivseks jäädes.
Piret, majutamise ja toitlustamise õppekavarühma praktikant
Välispraktika toetas oluliselt ka (erialase) võõrkeele oskuse arengut. Neist õppuritest, kes oma võõrkeeleoskust enne õpirännet piisavalt heaks ei hinnanud, leidis lausa 93%, et välispraktikal arenes nii keeleoskus kui ka julgus teises keeles suhelda. Peamise võõrkeelena kasutas enamik osalenuid (84%) küll inglise keelt, aga vastavalt õpirände sihtriigile õpiti ka soome, vene, saksa, hispaania, itaalia ja prantsuse keelt. Välismaises ettevõttes teist keelt kõnelevate inimestega koos töötamine aitas oluliselt laiendada ja arendada võõrkeelset sõnavara ja erialast terminoloogiat.
„Minu enda jaoks oli hästi oluline saada inglise keelt kõneldes üle keeleblokist ja oma kõnekeelt oluliselt parandada. See eesmärk sai täidetud, kuna vestlesin iga päev teiste asutuses viibivate residentidega ja oma reisimuljete jäädvustamiseks pidasin blogi nii eesti kui ka inglise keeles.“
Jete, audiovisuaalsete tehnikate ja meedia tootmise õppekavarühma praktikant
Peaaegu kõik õpirändes osalejad rõhutasid kultuuriteadlikkuse kasvu. Ühelt poolt saadi teadmisi ja kogemusi teiste kultuuride traditsioonide, väärtuste ja ajaloo kohta laiemalt. Teisalt (mis on kutsehariduse valdkonnas eriti oluline) aitas mitmekultuurilises keskkonnas töötamine mõista töökultuuri ja väärtuste erinevusi, suurendas oskust kohaneda ja käituda rahvusvahelisele töökeskkonnale ja kohalikule kultuuriruumile vastavalt ja selle eripärasid arvestades. Laiemalt toetas õpiränne avatud hoiaku kujunemist maailmas toimuva suhtes ning suurendas huvi Euroopaga seotud teemade vastu.
Veel tõid õppijad esile, et õpiränne suurendas teadmisi jätkusuutlikkuse ja kestlikkusega seotud teemadest, teisisõnu arendas rohepädevust. Omandati teadmisi keskkonnahoidmise viisidest (nt keskkonnasõbralike materjalide kasutamisest) töökeskkonnas; kujunes positiivne hoiak jäätmemajanduse suhtes ning arenes oskus kasutada töökoha ressursse ökonoomselt.
Mõned kutseõppurid pidid praktika käigusotsima võõrkeelsetest kanalitest usaldusväärset ja asjakohast erialainfot, tänu millele arenesinfo otsimise ja töötlemise oskus. Mitmed pidasid praktikakogemuse jäädvustamiseks blogi, arendades nii oma kirjutamisoskust. Sellele aitas kaasa ka võõrkeelsete tekstide, sh reklaamtekstide koostamine, mida välispraktikal tööülesandeid täites samuti teha tuli.
Suurel osal õpirändes osalenuist avanes välispraktikal esmakordselt võimalus iseseisvalt rahaga majandada, misläbi saadi juurde rahatarkust. Kasvasid teadmised ettevõtlusest, arenes ettevõtlik hoiak ja algatusvõime. Mitme valdkonna õppurid tõid esile, et julgeksid nüüd oma ettevõttega alustada. Keeruliste tööülesannete ja ootamatute situatsioonidega toimetulek arendas probleemilahendamisoskust, mida nii töö- kui ettevõtjaelus pidevalt vaja läheb. Töömaailmas on tähtis ka loovus, mis arenes õpirändel tänu mitmesuguste tööülesannete püstitamisele ja sooritamisele.
Samuti tõid paljud kutseõppurid esile, et välispraktikal lihviti erialases töös vajalike programmide ja tarkvara, sh kontoritarkvara kasutamise oskust. Välismaises töökeskkonnas õpiti kasutama ka uudseid tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid, millega varem polnud kokku puututud.
„Tööülesanded olid kõik arvutis. Õppisin kasutama erinevaid programme turundustöös, otsima informatsiooni võõrkeelsetelt kodulehtedelt, kasutama loovust reklaamkampaaniate väljamõtlemisel ja tegema tootefotosid e-poe kodulehele. Sain hea kogemuse tulla toime täiesti teises keskkonnas, tehes samal ajal igapäevast tööd, mis hõlmas uusi oskusi ja olukordi.
Kersti, turunduse ja reklaami õppekavarühma praktikant
Kas välispraktika toetab neid tööelu üldoskusi, mida tööandjad kõige olulisemaks peavad?
Et kutseharidus on otseselt seotud töömaailmas hakkama saamisega, oli oluline kõrvutada antud uuringu tulemusi Kutsekoja poolt OSKA programmi raames läbi viidud tööelu üldoskuste uuringuga. Viimase raames selgitati välja kümme üldoskust, mida Eesti tööandjad töö valdkonnast sõltumata enim hindavad. Need on õppimis-, analüüsi-, probleemilahendamisoskus, oskus loovalt ja uuenduslikult tegutseda, lävimisoskus, meeskonna- ja koostööoskus, keeleoskus, kohanemisoskus, eesmärkide saavutamise oskus ja algatusvõime.
Loetletud üldoskustest oli kutseõppurite tagasiside põhjal võimalik hinnata seitsme enim hinnatud oskuse arenemist. Tulemuse analüüsist nähtub, et praktika välisriigis aitab kõigi nende arengule tõhusalt kaasa. Kõige enam toovad õppijad välja kohanemisoskust (92%), millel on tihedalt kannul meeskonnatöö- ja koostööoskus (90%), probleemilahendamisoskus (87%), õppimisoskus (86%), oskus tegutseda loovalt ja uuenduslikult (85%) ning analüüsioskus (82%). Uuringu tulemusel võib öelda, et välispraktika kogemus suurendab kutseõppurite konkurentsivõimet ja võimaldab töömaailmas edukamalt hakkama saada.
Mis on Erasmus+ õpirände plussid?
Kutsehariduse valdkond on Eestis viimastel aastakümnetel tohutult arenenud: koolidest on alles vähem kui pooled, koolihooned on moderniseeritud, on loodud suurepärased võimalused nii praktikaks kui ka õppetööks. Enamikus kutseõppeasutustes käib rahvusvaheline töö süsteemselt ja õpirännet korraldatakse mitte enam projektipõhiselt, vaid Erasmuse akrediteeringu alusel, mis tagab rahastuse aastast aastasse ja toetab strateegiliste eesmärkide saavutamist. Rahvusvahelisest õpirändest on kujunenud oluline õpitegevus, mis rikastab kutseõpinguid ning pakub personaalsemat ja pandlikumat õpiteed. Kutseõppurid arendavad välispraktikal oluliselt nii elukestva õppe võtmepädevusi kui ka tööandjate poolt enim hinnatud tööelu üldoskusi. Kogemuse toel omandatakse lisaks erialapädevustele ka oskusi, mis on vajalikud elus edukalt hakkama saamiseks, sealhulgas tööturul edukaks konkureerimiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid.
KÜSIMUS JA VASTUS
Kas Erasmus+ programmi on kutsekoolidele vaja?
Kuno Rooba, Rakvere Ametikooli direktor ja Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juhatuse esimees
Meie kooli õpilased on õpirändes käinud kaugelt üle kümne aasta. Aastate lõikes on soovijate arv küll kõikunud, aga valdavalt on rändekohtadele olnud siiski arvestatav konkurents. Õpirände läbiviimiseks moodustunud võrgustik on praeguseks nõnda lai, et saame lisaks võtmepädevuste omandamisele pakkuda õpilastele ka väga spetsiifiliste pädevuste omandamist välismaa ettevõtetes. Näiteks selliseid, mida Eesti väiksusest tulenevalt meie ettevõtetes lihtsalt ei ole.
Õpilasega rände jooksul toimuvad muutused on silmaga nähtavad ja nendega suhtlemisel tajutavad. Ütleksin isegi, et õpiränne muudab seal osalevate noorte elu. Arvan, et tegemist on parima noori arendava Euroopa Liidu programmiga. Kui keegi julgeb arvata, et kutsehariduse õpirände programme peaks piirama, siis see inimene lihtsalt ei tea, millega tegemist on.
Tõnu Armulik, Tallinna Ehituskooli arendusdirektor
Tõden rõõmuga, et tänu Erasmus+ loodud võimalustele käisime ainuüksi 2023/2024. õppeaastal edukalt 115 õpirändel õpilastega ja 32-l haridustöötajatega. Erasmus+ rahastuseta oleks selline tulemus jäänud vaid unistuseks. Aasta-aastalt on huvi Erasmus+ õpirännete vastu suurenenud, need on kujunenud meie kooli praktikakorralduse oluliseks osaks. Õpirändurite tagasiside õpirännetel kogetule ja omandatule on olnud läbivalt väga positiivne ja ühtib uuringus väljatoodud seisukohtadega.
Täpsem ülevaade uuringutulemustest:
https://eeagentuur.ee/materjalid/uuringuraport-kutseoppurite-votmepadevuste-arendamine/.
Järgmine taotlustähtaeg Erasmus+ õpirändeprojekti esitamiseks on juba 20. veebruaril.
Lisa kommentaar