„Õpetaja päevikus“ saame sel korral tuttavaks loodusainete õpetaja Keio Kustavusega. Ta õpetab Paide Gümnaasiumis geograafiat ja Koeru Keskkoolis loodusaineid. Kuidas sai temast õpetaja, millisest haridusmaailmast ta unistab ja mida arvab ChatGPT kasutamisest õppetöös?

Minu õpetajaks saamise lugu. Pärast gümnaasiumi lõpetamist käis mul korra peast läbi mõte, et kuidas oleks olla õpetaja. Samas tundus mulle õpetajaks saamise tee keeruline ja pikk. Bakalaureuseõppe läbisin hoopis tehnoökoloogias ja pärast lõpetamist läksin valda keskkonnaspetsialistiks. Kui olin mõnda aega vallas töötanud, andis minu elukaaslane teada, et koolis otsitakse loodusainete õpetajat. Tegi mulle ettepaneku astuda vanaisa jälgedes (kes oli Valgas loodusainete õpetaja) ja geograafiaõpetajaks kandideerida. Selle mõttega ma päris kohe nõus ei olnud. Minu mäletamist mööda kool esimese konkursiga õpetajat ei leidnud. Teisel korral ma juba osalesin ja osutusin valituks. Kuna kooliaasta juba käis, ei saanud ma sügisest ülikooli magistrantuuri minna. Esimene aasta õpetajana möödus meeletus koguses iseseisvalt töötades ja õppides. Teise aasta sügisel lisandusid veel ülikooliõpingud. Teekond oli päris keeruline: täiskohaga töö, ülikool, pere – aga ära tegin! Olen rõõmus oma valikute üle.

Olen õpetaja, sest mulle meeldib töö noortega. Õpetajana olen ka mina õppija, mind õpetavad minu õpilased. Midagi pole kivisse raiutud ja lähtumine noortest, keda parajasti õpetad, on minu arvates väga oluline. See sünergia, mis koos avastades tekib, on ehe ja aus. Kõik tunnid on kordumatud.

Õpetajana paneb mu silma särama, kui õpilane lahendab innuga talle antud ülesannet ja proovib luua seoseid. Loomulikult teeb rõõmu, kui õpilane on uudishimulik ja küsib ainetunnis aktiivselt juurde või on iseseisvalt omandanud mõne huvitava teadmise, mida teema käsitlemisel jagab. Samuti meeldib mulle, kui õpilastega tekib diskussioon. 

Viis märksõna, mis kirjeldavad minu argipäeva õpetajana: rõõmsameelsus, loovus, õppijakesksus, suhtlemine ja koostöö.

Vabal ajal kohtaksid mind tõenäoliselt aias. Kevadest sügiseni veedan vaba aja väljas. Aias on alati midagi toimetada. Mulle meeldib aeda planeerida ja seda nautida või lihtsalt istuda terrassil ning mõelda oma mõtteid. Oma puhkuse veedan kodu kõpitsedes ja ehitades. 

Pärast rasket tööpäeva meeldib mulle teha kerge uinak ja siis päevatoimetustega edasi minna. Naudin head sööki ja koos oma lastega tegutsemist. 

Hoian end oma valdkonnaga kursis, vaadates loodussaateid, nagu „Osoon“ ning „Jälg“. Vaatan ka telekanalit National Geographic ja reisisaateid. Loen loodusajakirju ja osalen vahel pedagoogilistel e-kursustel.

Kui saaksin kustutada ühe probleemi hariduses, oleks see liigne keskendumine hinnetele. Ka noortega vesteldes on see korduvalt teemaks tulnud. Fookus on hindelistel tulemustel, aga võiks olla pigem teadmistel ja oskustel, lahenduste leidmisel, muutustel, tugevustel ja headusel. 

Kui ma poleks õpetaja, tegutseksin ilmselt keskkonnahoius. Loodus on mulle südamelähedane.

Meeldejääv hetk minu õpetajatöös. Mäletan esimest aastat Paide Gümnaasiumis, kui õpilastel hakkas läbi saama esimene geograafiakursus. Minu õpilased andsid kursusele tagasisidet. Ma lugesin seda väga heldinult, see on mind õpetajaametis ja ülikooliõpingutes palju motiveerinud.

Meenub ka, kui mu õpilased Koeru Keskkoolis tunnustasid mind aasta õpetaja tiitliga. Tunnustus oli väga ootamatu ja mulle suur üllatus. 

Soovitan teistel õpetajatel küsida õppijatelt oma tööle rohkem tagasisidet. Õpilaste kaasamine on õppeprotsessi kujundamisel ülioluline. Selle kaudu suureneb ka õppija autonoomsus, motivatsioon ja vastutus õppeprotsessis. 

Unistan haridusmaailmast, kus paljudenoorte unistus oleks saada õpetajaks. Unistan sellest, et õpetaja elukutse oleks ühiskonnas väärtustatud. Et õpetajad oleksid tööle saabudes ja sealt lahkudes rõõmsameelsed. Selles maailmas ei peaks koolid vaevlema rahapuuduses ja vahendite nappuses. Toimuksid ainetunnid, mis oleksid täis õppimisrõõmu ning tulemuslikud ka seetõttu, et lapsed saaksid ise valida, mida õppida ja kuidas teemale läheneda.

Kommentaar päevakajalisel teemal

Mida arvate tehisaru kasutamisest õppetöös?

Sellest õppeaastast olen ChatGPT-ga väga tihedalt kokku puutunud, kuna õpilased kasutavad seda palju. Meie kooli õpetajatele tehti ka ChatGPT koolitus ja näidati tehisaru kasutamise võimalusi. Geograafia õppeaine grupitöödes kasutavad õpilased meelsasti AI-d. Tuletan neile ikka meelde, et nad ei piirduks ainult ChatGPT vastustega, vaid kasutaksid ka õpiku tekste ning otsimootoreid. Olen saanud aru, et AI pole täiuslik, tema vastused on kohati umbmäärased, üldistavad ja ebatäpsed. Olen ka ise pidanud mõnele õppeülesandele uutmoodi lähenema, kuna õpilased lähevad lihtsama vastupanu teed ja lasevad selle ChatGPT-l ära lahendada. Ma pole veel jõudnud nii kaugele, et oleksin lõiminud AI kasutamise õpilaste ülesannetesse, aga see on mu eesmärk.