Legendaarne president Lennart Meri sai 1970. aastal valmis oma esimese filmi „Veelinnurahvas“, mis kujutab soome-ugri ja samojeedi rahvaste elu ja kujunemislugu. Pealkiri on kujundina saanud populaarseks. Fenno-Ugria Asutuse ja Tallinna Ülikooli ellu kutsutud koolitus kannab samuti nime „Veelinnurahvad“ ja on mõeldud kõikidele õpetajatele üle Eesti.

Koolitusel aitavad meie sugulasrahvaid mõista, nende keeli ja kultuure lahti muukida oma ala asjatundjad: folkloristid Marju Kõivupuu, Madis Arukask, keeleteadlane Tõnu Seilenthal, ehtekunstnik Kärt Summatavet ja mitmed teised.

Koolitus leiab aset 1., 15., 22. märtsil ja 5. aprillil kl 12–17.30 Tallinnas Fenno-Ugria Asutuses või Tallinna Ülikoolis ning end saab kirja panna SIIN.

Ühega koolitajatest, Tallinna Ülikoolis soome keelt õpetava Jaakko Raunamaaga me vestlesimegi. Rääkisime muu hulgas sellest, mis Raunamaale endale süvitsi huvi pakub: soome keele õpetamisest ja läänemeresoome nimedest.

Jaakko Raunamaa, kuidas ja miks hakkasid tundma huvi soome-ugri keeleteaduse vastu?

Mu peaeriala on olnud ikka soome keel. Kirjutasin oma doktoritöö eel- ja varakristlikest isikunimedest. Et ma nende vastu huvi tundma hakkasin, oli üsna juhuslik.

Mida sa doktoritööd tehes teada said? Mis oli sellest sulle kõige huvitavam?

Üllatusin, kui laialt sellised nimekujud nagu Kauko, Lempi, Vilja ja veel mõned levisid. Neid esines Eestis, liivlaste aladel Lätis, Põhja-Soomes saamide juures ja praegusel Venemaal karjalaste ja vepslaste aladel.

Milline tähendus läänemeresoome nimedel enamasti oli?

Kui võrrelda germaani või slaavi nimedega, siis oli neil rahumeelsem või armastust väljendavam tähendus. Germaanlastel ja slaavlastel oli rohkem maskuliinse ja agressiivse tähendusega nimesid.

Toivo väljendab lootust ja Vilja seda, et inimesel on midagi palju või külluslikult. Ka Viljandi nime on seletatud just selle etümoloogia kaudu.

Kui palju on neid vanu nimesid üldse säilinud?

Keskaeg oli läänemeresoome keelte piirkonna jaoks nagu must auk. Uurisin aega 1200–1550 ja sellest perioodist on säilinud väga vähe kirjalikke allikaid. Eestist on 13. sajandist Taani hindamisraamatud. Süstemaatilisi ülestähendusi on alles 15. ja 16. sajandist. Üht-teist saab tuletada kohanimedest, mis on aga käänuline tee. 

Kui uuele talule pandi nimi peremehe järgi, võis selle ümber tekkida samanimeline küla. Näiteks külad, mille nimed on ilmselt pärit nimevormist Lemb. Muidugi muutuvad just isikunimed keeles kiiresti. Seda oli eriti tunda siis, kui kristlikud nimed läänemeresoomlaste seas levima hakkasid. Möödus sada kuni kakssada aastat ja peaaegu kõigil olid juba kristlikud nimed.

Mis sind nimede uurimisel kõige rohkem üllatas? Kas said teada nimesid, mis olid omal ajal tavalised, aga on praegu täiesti tundmatud?

Väike üllatus oli, et tüüpilise inglise Johni eri kujud on levinud kõikjal: Eestis näiteks Jaan, Soomes rootsipäraselt kirjutatuna Jöns, Venemaal Ivan ja nii edasi. Eelkristlikest nimedest levisid vist kõige enam nimede Lemb ja Iha kujud, Eestis teada ja tuntud Lembitu. Toivo oli samuti laialt levinud.

Nimede panemine on olnud sarnane kogu Läänemere põhjaosas. Näiteks 16. sajandi Lääne-Soomes hõlmasid kümme kõige levinumat nime 60 protsenti kõikide meeste nimedest. Teisalt on inimestel olnud palju hüüdnimesid, mis ei jõudnud registrisse. Huvitav on ka kristliku nime Johannes populaarsus Põhja-Euroopas.

Mis sind veel soome või ka teiste soome-ugri keelte juures köidab?

Mind paelub väga arvutipõhine keeleuurimine. Seda tegin ka oma doktoritöös. Kirjutasin artikli, milles kogusin 1500. aasta Novgorodi piirkonna dokumendist kokku kõik isikunimed ja lõin neist klastrid.

Mis soome-ugri keel on soome keele kõrval su teine lemmik?

Eesti keel.

Milline tundub eesti keele staatus Soomes. Kas pigem marginaalne?

Juba see on suur vahe, et Eestis saab soome keelt õppida paljudes koolides, Soomes eesti keelt pigem mitte. Võib-olla on see natuke nii, et eesti keelt õpivad ja oskavad Soomes pigem pensionärid, kes tihti Eestis käivad või siin elavad. Samas leiab aset ka vastupidine. Kui võrrelda praegust aega üheksakümnendate algusega, siis Eesti noori ei huvita enam nii palju Soome ja soome keel. Maailm on avanenud ja korea keele kursusel ülikoolis on umbes viis korda rohkem üliõpilasi kui soome keele kursusel. Jaapani ja korea kultuurid on praegu väga moes.

Kas oled käinud ka mõne Venemaa soome-ugri rahva juures?

Ma ei ole käinud spetsiaalselt keelt või kultuuri uurimas, aga üle kümne aasta tagasi olin Udmurtias Iževskis. See oli muidugi huvitav kogemus, aga teisalt avanes kurb vaatepilt. Kõik, kes õppisid ülikoolis udmurdi keelt, rääkisid omavahel vene keeles.

Kui palju mõtled sõjale ja sellele, mis praegu Ukrainas ja Venemaal toimub?

Mõtlen ikka ja arvan, et toimuv on väga kurb. Kardan, et sõja mõjul halveneb soome-ugri keelte ja kultuuride olukord veelgi.