Õpetajate ühenduste võrgustiku koostatud ning partneritele tutvustatud üldhariduskooli õpetajate karjääri- ja palgamudeli projekt

18 minutit
346 vaatamist
1 kommentaar


Õpetajate võrgustik

Õpetajate ühenduste võrgustik on seltsing. Seltsing ei ole juriidiline isik, kuid on asutatud kirjaliku seltsingulepinguga, kus on sätestatud ühise tegutsemise peamine eesmärk. Õpetajate ühenduste võrgustik hakkas kujunema 2019. aasta sügisel. Sümboolne sünnipäev on 4. detsember 2019, mil eri ühendustesse kuuluvad õpetajad kogunesid Tallinna Reaalkooli koolijuhi ajaloolises kabinetis. Eesti õpetajaskonda teavitati kujunenud võrgustikust Õpetajate Lehe vahendusel märtsis 2020. 4. detsembril 2023 sõlmiti seltsinguleping, mille järgi seltsinglased ühendasid oma jõupingutused, et toetada üldhariduskoolide õpetajate järelkasvu. See eristab seltsingut kõigist teistest õpetajate ühendustest. Seltsingu tegevust koordineerib Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Madis Somelar.

Seltsingu tuumiku moodustavad järgnevad haridusvaldkonna tippõpetajad: Külli Arand, Kaja Sarapuu, Anu Kell, Ivika Hein, Martin Saar, Raili Vilt, Hele Kiisel, Helen Kaasik, Kristel Tamm, Mart Soobik, Liis Reier, Elbe Metsatalu, Ene Saar, Jaanus Kann, Heli Mänd, Liia Jung, Kersti Veskimets, Meri Heinsalu. Tihti osalevad kohtumistel Ingrit Keerma, Katri Mirski, Toomas Reimann, Ene Peterson, Tatjana Truuväärt, Eva Viidemann, Aiki Jõgeva, Saima Tõigast. Pidev kontakt on Ingrid Preesiga, Ülle Seevriga, Piret Karuga ning Eesti Haridustöötajate Liidu juhi Reemo Voltriga. Suurem osa neist õpetajatest on tuntud aineühenduste juhtidena, oma ainevaldkonna aktiivsete edendajatena, metoodiliste materjalide autoritena, õpetajate täiendkoolitajatena. Enamik neist on endised pedagoog-metoodikud ja/või tänased meisterõpetajad. Võrgustiku liikmed tuginevad oma töös isiklikule pädevusele, mis on kujunenud aastatepikkuse pühendunud töö tulemusena ning võtavad sõna enda nimel. Võrgustiku head partnerid on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tallinna Ülikool, Riigikogu fraktsioonid ja kultuurikomisjon ning ministrid. 

Aktiivse tegevusega tugevdab võrgustik osalusdemokraatiat, tõstab õpetajate teadlikkust poliitilisest protsessist (nii seadusloomest Riigikogu tasandil kui ka seadusloome rakendamisest avaliku halduse kaudu) ning õpetajate pädevust ühiskonnaprotsesside juhtimisest hariduse valdkonnas. Usun, et töö, mida oleme teinud 2019–2024, räägib ise selle tõhususest: näiteks ettepanekute tegemine haridusvaldkonna 2021–2035 arengukavasse (jaanuar ja veebruar 2020), aktiivne osalemine välishindamise aruteludes (2019–2020, 2022) ning eelkõige tegelemine üldhariduskoolide õpetajate järelkasvu põua põhjuste teadvustamisega ning kujunenud olukorrale lahenduste pakkumisega. 2020. aasta sügisel panustas võrgustik aktiivselt Riigikogu kultuurikomisjoni töösse, kirjeldades haridusvaldkonna probleeme ning õpetajate järelkasvu nappuse põhjuseid.

2023. aasta veebruaris ja märtsis kohtus võrgustik seitsme erakonna esindusega, et toetada õpetajate jaoks oluliste teemade jõudmist päevapoliitikasse ja koalitsioonilepingusse. Oleme fookusesse tõstnud õpetajate karjääri- ja palgamudeli, klassijuhatajatöö väärtustamise, võimaliku staažitasu loomise, kontakttundide arvu vähendamise. Suur töö on tehtud õpetajate tööülesannete väljaselgitamisel ning sisulise töö mõtestamisel. Tänu võrgustiku aktiivsele tööle taastati koolides 2024. aastal n-ö õpetajate töötasu diferentseerimisfond varasemal kujul (17,1 protsendilt 20-le).


Õpetajate ühenduste võrgustiku koostatud ning partneritele tutvustatud üldhariduskooli õpetajate karjääri- ja palgamudeli projekt

Karjääri- ja palgamudel peaks lähtuma järgnevast: õpetaja arengust (eneseanalüüs ja kooli hinnang (lähtub muutunud õpikäsitusest, kutsestandardi põhimõtetest)), enesetäiendamisest (täiendkoolituse sisuline läbimine) ning konkreetsest panusest haridusvaldkonnas (välja on töötatud konkreetsete tegevuste loetelu, mille hulgast tuleb vanemõpetajaks ning meisterõpetajaks soovijal täita teatud valikuline osa). Vanemõpetaja ja meisterõpetaja palgataseme omistab vastav komisjon, mis oleks analoogne mudeliga, mis kehtis 2013. aastani.

Õpetajate ühenduste võrgustik toetab põhimõtet, et kõik õpetajana tööd alustavad inimesed (tasemekoolituse läbinud, karjääripöörajad) on sooritanud kutseeksami (tase 7), valdav osa aga ei toeta vanemõpetaja ja meisterõpetaja palgataseme sidumist õpetajate kutsestandardiga.

Kutsesüsteemi väärtus on põhinemine õpetajate pädevuste ülipõhjalikul eneseanalüüsil. Samas on tegu väga mahuka tööga, mida tänane taotleja ei tee oma tööaja raames. Eesti Vabariik ei ole praegu nii jõukas, et suudaks kinni maksta õpetajatele nii põhjaliku enese töö analüüsimiseks mõeldud tööaja. Samas toetame võimalust, et õpetaja, kes siiski mahuka e-portfoolio koostab ja kutseeksami sooritab, tõuseb samuti vastavale palgaastmele: vanemõpetaja (tase 7.2) III palgatase ja meisterõpetaja (tase 8) IV palgatase.

Töötasu: 90% õpetaja alampalgast (90% on ka lasteaiaõpetajate töötasu õpetajate alampalgast, haridusnõue sama).

Nõuded kvalifikatsioonile:

  1. kõrgharidus omandamisel;
  2. kõrgharidus omandatud, kuid puudub õpetajakutse.

Oleme nõutud – millist töötasu maksta inimesele, kel puudub kvalifikatsioon (sh omab näiteks põhi- ja keskharidust) ja kes ei õpi ülikoolis?

Töötasu: õpetaja alampalk.

Nõuded kvalifikatsioonile:

  1. lõpetatud õpetajakoolituse magistriõpingud Tallinna Ülikoolis või Tartu Ülikoolis (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Eesti Kunstiakadeemias);
  2. lõpetatud magistriõpingud, sooritatud õpetaja kutseeksam kutseandja juures;
  3. tunnustatud kvalifikatsioon on omandatud välisriigis, sooritatud vajalik eesti keel eksam.

Töötasu: õpetaja alampalk + 20% alampalgast.

Nõuded kvalifikatsioonile on samad mis II astme puhul.

Tööstaaž õpetajana vähemalt 3 aastat (n-ö üks kooliaste).

Panus haridusvaldkonda hõlmab viimast viit tööaastat.

Palgaaste kehtib 5 aastat.

Lisaks: koolipoolne hinnang, läbitud 105 tundi täiendkoolitust ja õpetaja oma töö analüüs.

Komisjon kooli juures. Komisjoni võiks kuuluda koolijuht, õppenõukogu poolt õpetajate valitud esindaja või ametiühingu usaldusisik, õppejuht, koolipidaja esindaja, pedagoogilise ühenduse volitatud esindaja.

Vanemõpetaja töötasu fond. Kui klassijuhataja töötasu ei tuleks enam diferentseerimisfondist, siis peaks vähemalt 10% vanemõpetaja tasust tulema kooli enda diferentseerimisfondist. 10% osas võiks panustada pidaja ja/või riik.

Töötasu: õpetaja alampalk + 40% alampalgast.

Nõuded kvalifikatsioonile on samad mis II astme puhul.

Tööstaaž vanemõpetajana vähemalt 3 aastat.

Panus haridusvaldkonda hõlmab viimast viit tööaastat.

Palgaaste kehtib 5 aastat. Pärast 5 aastat möödumist langeb astme võrra tagasi (kui ei taotle uuesti), mis kehtib jälle viis aastat.

Lisaks: koolipoolne hinnang, läbitud 105 tundi täiendkoolitust ja õpetaja oma töö analüüs.

Riiklik komisjon, mille koosseisu kinnitab valdkonna minister.

Meisterõpetaja töötasu fond. Kui klassijuhataja töötasu ei tuleks enam diferentseerimisfondist, siis peaks vähemalt 10% meisterõpetaja tasust tulema kooli enda diferentseerimisfondist. 30% osas võiks panustada pidaja ja/või riik.

Tausta selgitus: 35 tundi täiendkoolitust aastas tähendab, et õpetaja täiendab end vähemalt ühe töönädala vältel (see eeldab täiendkoolitusteks mõeldud ressursside suurendamist).

Õpetajate täiendavad tööülesanded, mis peaksid mahtuma lisaks eelnevale 35-tunnise töönädala sisse. Tegelikkuses ei mahu, mis on ka alalise ületöötamise põhjus. Selle eest tegelikkuses töötasu ei maksta. Tulevikus peaksid õpetajad saama selle töö eest lisatasu. Seda tööd võib teha ajutiselt õpetaja või täiendavalt tööle võetud pädev inimene.

  • Osalemine kooli hoolekogu töös (õpetajate esindaja).
  • Õppematerjalide kohandamine (sh diferentseerimine) [muukeelsed õppijad; erivajadusega õppija, lähtudes kaasavast haridusest; üleminek eestikeelsele õppele].
  • Digitehnoloogias uute õppekeskkondade ja tehniliste vahendite tundmaõppimine.
  • E-testide katsetamine.
  • Õpirännete organiseerimine.
  • Õpirännetel (sh õpilastega) osalemine.
  • Õppekava täitmise vastutus – eeltööd (ainetundide ettevalmistused asendajale) – ajal, mil õpetaja on koolitusel, õpirändel.  
  • Koolieksami koostamine, koolieksami hindamine.
  • Osalemine tervisenõukogu, töökeskkonnanõukogu töös.
  • Individuaalgraafikuga õppivate õppijate (näiteks sportlaste, füüsilise puudega) juhendamine.
  • Töö vahetusõpilastega (YFU, „Veni Vidi Vici“).
  • Koduõppel õppivate õppijate õpitulemuste saavutamise kontroll.
  • Osalemine õpetajate ühenduste töös.
  • Osalemine õpetajate ainesektsiooni töös.
  • Osalemine õpetajauuringutes.
  • Õpilasuuringute läbiviimine ja tagasisidestamine.
  • Koostöös ülikooliga praktikamaterjalide arendustegevus.
  • Klassiekskursioonid.
  • Teatrikülastused.
  • Kooli külastavate välisgruppide võõrustamine.
  • Sõnavõtud meedias (ajakirjanduses, raadios, televisioonis, sotsiaalmeedias).
  • Kehalise kasvatuse õpetaja igakuiste tööülesannete hulka kuulub ka kooli esindamise korraldamine koolispordivõistlustel. St võistlejate ja võistkondade komplekteerimist, nende ettevalmistamist, samuti õpilaste spordivõistlustel saatmist ja juhendamist.

Siin on toodud need ülesanded (lisatööd), mille eest osas koolides õpetajatele täiendavalt makstakse. Raha nende tasumiseks tuleb diferentseerimisfondist.

  • Töörühmade juhtimine.
  • Õppetoolide/ainesektsioonide juhtimine.
  • Töö mentorina.
  • Panustamine kooli ametiühingusse (selle juhtimine).
  • Põhikooli III kooliastme loovtööde juhendamine.
  • Gümnaasiumiastme praktiliste tööde juhendamine.
  • Minifirmade ja õpilasfirmade juhendamine.
  • Uurimistööde juhendamine (sh kollokviumil osalemine), uurimistööde retsenseerimine.
  • Õpilaste ettevalmistamine olümpiaadiks.
  • Õppijate ettevalmistamine ainevõistluseks. 
  • Õppetööd rikastavad lisategevused, näiteks ajarännakud, kõnevõistlused, projektipäevad.
  • Panustamine kooli veebilehekülge, sotsiaalmeediasse.
  • Tehnoloogiaõpetus / käsitöö- ja kodundus: töömasinate (arvuti juhitavad) opereerimine (3D-printimine, laserlõikused jm automatiseeritud lõikemasinad, tikimasinad, keraamikaahi).
  • Eri ainevaldkondades materjalide eelarvestamine, hinnapakkumiste võtmine, materjalide varumine.
  • Muusikas: pillide häälestamine (ukuleled, kandled).
  • Loodusainetes: praktiliste tööde ettevalmistamine.
  • Õppekäigud (mäluasutuste külastamine, näituste külastamine, kontsertide külastamine jne).
  • Asendustunnid.
  • Laborite ettevalmistamine.
  • Soovituskirjad ülikooli astumiseks.
  • Iseloomustused.
  • Tehnoloogiaõpetuses: õppemeistri tööülesannete täitmine (vajalike tööriistade ja masinate ning materjalide otsimine, hinnapakkumiste võtmine ja ostmine, masinate ja tööpinkide hooldamine, tööriistade korrastamine ja teritamine, toorikute ettevalmistamine, esemeliste näit- ja didaktiliste vahendite valmistamine jne).
  • Näituste ettevalmistamine.
  • Spordivõistlused.
  • Aktuste ettevalmistamine, aktuste muusikaline kujundamine.
  • Kontsertide ettevalmistamine. Seadete tegemine. Lisaproovid.
  • Projektides osalemine: KIVA „Kiusamisvaba kool“, „Roheline kool“, „Vaikuseminutid“, „Liikuma kutsuv kool“ jt. 

Tööd, mille eest saab õpetaja hariduse valdkonnas lisa teenida.

  • Esinemine konverentsidel, töötubade läbiviimine. (Lisatasu korraldajalt.)
  • Huviringi juhendamine (koorijuht, tehnoloogia, käsitöö ms).
  • Pikapäevarühma juhendamine.
  • Praktikantide juhendamine. (Sümboolne tasu ülikoolilt.) Tasustamata seminarides osalemine.
  • Õppematerjalide väljaandmine. (Honorar kirjastuselt.)
  • Õppematerjalide retsenseerimine.
  • Ainesektsiooni juhtimine piirkonna tasandil. (Osa omavalitsusi maksab.)
  • Riikliku õppekava arendusega seotud töörühmad.
  • Välishindamises osalemine.
  • E-koolikoti moderaatorid.
  • Haridusvaldkonnas koolitajana tegutsemine.
  • Riiklikes õpilasvõistluste komisjonides ja žüriis osalemine.

Kaasav haridus

Aastaid on õpetajatelt oodatud, et ühe ametkoha raames rakendaksid nad kaasavat haridust: varajane märkamine ja sekkumine, õppetöö diferentseerimine, individuaalse arengu jälgimise kaardi täitmine (vähemalt kord poolaastas), individuaalse õppekava koostamine (esmalt aineõpetaja hindab õpilase oskuste taset ja teeb kindlaks õpilüngad, seejärel koostatakse koostöös tugispetsialisti, õpilase ja lapsevanemaga IÕK ja rakendatakse seda), osalemine nõupidamistel tugispetsialistidega, kohtumised vanematega. Õpetajate senine töökogemus on näidanud, et sisuliselt ei ole võimalik kaasava hariduse rakendamisega seotud ootusi realiseerida.

Võrgustiku ettepanekud õpetajate töö eest tasustamisel:

  1. Klassijuhataja töötasu alammäära peaks kehtestama riik ning see olgu vähemalt 20% õpetajate alampalgast. Klassijuhataja töötasu võiks olla selgelt seotud õppijaga ning lähtuda õpilaste arvust klassis. Klassijuhataja töötasusse võiks oluliselt panustada õppeasutuse pidaja.
  2. Koolile tuleb riigilt 20-portsendiline õpetajate töötasu diferentseerimisfond
  3. Kui praegu on rahastusmudeli aluseks 21 kontakttundi, siis hiljemalt 2027. aastaks võiks kontakttundide vahemik jääda 16–18, sõltudes õpilaste arvust klassist.
  4. Staažitasu võiks rakenduda 2025. aasta 1. jaanuaril. Kõigil, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele ja on selleks ajaks töötanud viis aastat, tõuseb töötasu 5%. Arvestus algab kvalifikatsiooni saavutamisest.
  5. Luua õpetajatele neljaastmeline karjääri- ja palgamudel.

Õpetaja tööülesanded (juhul kui õpetaja töötab ühel ametikohal 35 tundi nädalas) ja töötasu (alampalk)

  • Õpetaja annab nädalas 21 kontaktundi (kontakttundide arvu tuleks vähendada vahemikuni 16–18 tundi sõltuvalt õpilaste arvust klassis).
  • Ainetundide ettevalmistamine, vähemalt 30 minutit kontakttunni kohta.
  • Õppematerjalide kohandamine (sh diferentseerimine).
  • Õpitulemuste tagasisidestamine. 
  • E-kooli/Stuudiumi täitmine.
  • Õpiruumi füüsiline ettevalmistamine. 
  • Õppevahendite tellimine (raamatukogu, käsitöö, kunst, keemia, tehnoloogia jm).
  • Konsultatsioonitund, järeltööd – kokku 2 tundi.
  • Õppetöö kavandamine (üldtööplaani mõtestamine, õpitulemuste saavutamise planeerimine, töö analüüsimine).
  • Osalemine õppenõukogus.
  • Osalemine kooli õppekava arendustegevuses.
  • Osalemine kooli arendustegevuses. 
  • Osalemine pedagoogilistel aruteludel.
  • E-kirjadele vastamine.
  • Täiendkoolitus – 35 tundi aastas. 
  • Osalemine aktustel.
  • Osalemine tööandja läbiviidud arenguvestlusel.
  • Osalemine tugivõrgustiku töös.


Vanemõpetajaks ja meisterõpetajaks saamine eeldab panustamist haridusvaldkonda

Õpetajate karjääri- ja palgaastmete tingimused ja kord. Mudel on analoogne sellega, mis kehtis kümme aastat tagasi. Mõlemal juhul on oluliselt enam aluseks võetud panustamine õppijasse ning oma kooli.

Seda ka meisterõpetaja puhul, kes siiski peab panustama ka riigi tasandil. 

I valdkond – panustamine õppijatesse

  1. On (tulemuslikult) töötanud klassijuhatajana. 
  2. On juhendanud huviringi. 
  3. On juhendanud noorteorganisatsiooni. 
  4. On juhendanud loovtöid (või minifirmasid). 
  5. On juhendanud ja retsenseerinud praktilisi või uurimistöid. 
  6. On juhendanud õpilasvõistlustel  ja -näitustel esinenud õpilasi. (Olümpiaadidel, õpilasvõistlustel, etlemisel või kontsertidel ja näitustel jne.)
  7. On osalenud haridusprojektides. 
  8. On toetanud hariduslike erivajadustega õppijate tööd (õpiraskused, muukeelsed, andekad). 
  9. On osalenud õpilastega õpirännetel.

Vaja täita 5 kriteeriumi 9-st. 

II valdkond – panustamine oma haridusasutusse

  1. On osalenud kooli arendustegevuses (arengukava valmimine, sisehindamine jt). 
  2. On osalenud kooli õppekava arendustegevuses. 
  3. On ise andnud või vaadelnud ja analüüsinud kolleegiga vähemalt kümmet ainetundi. Lisada vaatluse/analüüsi näidisvorm. 
  4. Jagab õpetajatöö kogemust kolleegidele.  
  5. On korraldanud õpilasvõistlusi  ja -näitusi, kontserte jt koolisündmusi. 
  6. On juhtinud koolis tegutsevat töörühma, õppetooli, KIVA-meeskonda jne. 
  7. On osalenud kooli hoolekogu, tervisenõukogu, kriisimeeskonna töös, töötanud usaldusisikuna, töökeskkonna volinikuna (jms). 
  8. On osalenud õpetajatele suunatud õpirännetel.
  9. On korraldanud personali siduvaid sündmusi.

Vaja täita 5 punkti 9-st.

III valdkond – panustamine metoodilisse töösse laiemalt

  1. On olnud lektoriks täiendkoolituse läbiviimisel vähemalt 20 tundi. Siin võib arvestada ka oma kooli meeskonnale korraldatud koolitusi.
  2. On osalenud riikliku õppekava väljatöötamisel. 
  3. On osalenud välishindamise töörühmas.
  4. On välja töötanud või retsenseerinud õpivara. 
  5. On koostanud (autor või kaasautor) või retsenseerinud pedagoogilist uurimistööd.
  6. On korraldanud õpetajatele suunatud seminare, konverentse jne. 
  7. On esinenud haridusüritustel, konverentsidel või ajakirjanduses pedagoogilistel või erialastel teemadel. 
  8. On korraldanud õpilasüritusi, -võistlusi või õpilasnäitusi. 
  9. On osalenud haridusvaldkonna uuringute läbiviimises ja tulemuste analüüsimises.
  10. On katsetanud õpivara ja metoodikat.

Vaja täita 3 punkti 10-st.

IV valdkond – panustamine kodanikualgatuslikku õpetajate ühendusse

  1. On osalenud õpetajate aine-, kutse- või muu haridusvaldkonna ühenduse tegevuses. 
  2. On osalenud õpetajate aine-, kutse- või muu haridusvaldkonna ühenduse arendustegevuses. 
  3. On osalenud õpetajate aine-, kutse- või muu haridusvaldkonna ühenduse juhtimises. 

Vaja täita 1 punkt 3-st.

V valdkond – õpetajate järelkasv

  1. On populariseerinud õpetaja elukutset. 
  2. On juhendanud õpetajakoolituse tasemeõppe raames pedagoogilise praktika üliõpilasi.  
  3. On osalenud pedagoogilise praktika läbiviimise arendustegevuses. 
  4. On olnud mentoriks kolleegile. 
  5. On omandanud teadus- või kutsekraadi hariduse valdkonnas (või teaduskraadi valdkonnas, mis võib olla interdistsiplinaarne).
  6. Magistritöö juhendaja/kaasjuhendaja või retsensent. 
  7. On töötanud lektorina ülikoolis. 

Vaja täita 1 punkt 7-st.

I valdkond – panustamine õppijatesse

  1. On (tulemuslikult) töötanud klassijuhatajana. 
  2. On juhendanud huviringi. 
  3. On juhendanud noorteorganisatsiooni. 
  4. On juhendanud loovtöid (või minifirmasid). 
  5. On juhendanud ja retsenseerinud praktilisi või uurimistöid. 
  6. On juhendanud õpilasvõistlustel  ja -näitustel esinenud õpilasi. (Olümpiaadidel, õpilasvõistlustel, etlemisel või kontsertidel ja näitustel jne.)
  7. On osalenud haridusprojektides. 
  8. On toetanud hariduslike erivajadustega õppijate tööd (õpiraskused, muukeelsed, andekad). 
  9. On osalenud õpilastega õpirännetel.

Vaja täita 4 kriteeriumi 9-st. 

II valdkond – panustamine oma haridusasutusse

  1. On osalenud kooli arendustegevuses (arengukava valmimine, sisehindamine jt). 
  2. On osalenud kooli õppekava arendustegevuses. 
  3. On ise andnud või vaadelnud ja analüüsinud kolleegiga vähemalt kümmet ainetundi. Lisada vaatluse/analüüsi näidisvorm. 
  4. Jagab õpetajatöö kogemust kolleegidele.  
  5. On korraldanud õpilasvõistlusi  ja -näitusi, kontserte jt koolisündmusi. 
  6. On juhtinud koolis tegutsevat töörühma, õppetooli, KIVA-meeskonda jne. 
  7. On osalenud kooli hoolekogu, tervisenõukogu, kriisimeeskonna töös, töötanud usaldusisikuna, töökeskkonna volinikuna (jms). 
  8. On osalenud õpetajatele suunatud õpirännetel.
  9. On korraldanud personali siduvaid sündmusi.

Vaja täita 5 kriteeriumi 9-st.

III valdkond – panustamine metoodilisse töösse laiemalt

  1. On olnud lektoriks täiendkoolituse läbiviimisel vähemalt 30 tundi. Siin võib arvestada ka oma kooli meeskonnale korraldatud koolitusi. 
  2. On osalenud riikliku õppekava väljatöötamisel. 
  3. On osalenud välishindamise töörühmas.
  4. On osalenud haridusvaldkonna töörühmas piirkondlikul, maakondlikul või riigi tasandil. 
  5. On välja töötanud või retsenseerinud riigi või rahvusvahelisel tasandil õpivara. 
  6. On koostanud (autor või kaasautor) või retsenseerinud pedagoogilist uurimistööd.
  7. On korraldanud õpetajatele suunatud seminare, konverentse jne maakonna või riigi tasandil. 
  8. On esinenud haridusüritustel, konverentsidel või ajakirjanduses pedagoogilistel või erialastel teemadel Eestis või välismaal. 
  9. On korraldanud maakondlikke või üleriigilisi õpilasüritusi, -võistlusi või õpilasnäitusi. 
  10. On osalenud haridusvaldkonna uuringute läbiviimises ja tulemuste analüüsis.
  11. On katsetanud õpivara ja metoodikat.
  12. On andnud avatud tunde kolleegidele või praktikantidele.

Vaja täita 6 kriteeriumi 11-st.

IV valdkond – panustamine kodanikualgatuslikku õpetajate ühendusse

  1. On õpetajate aine-, kutse- või muu haridusvaldkonna ühenduse aktiivne liige. 
  2. On osalenud õpetajate aine-, kutse- või muu haridusvaldkonna ühenduse arendustegevuses. 
  3. On osalenud õpetajate aine-, kutse- või muu haridusvaldkonna ühenduse juhtimises. 

Vaja täita 1 (või 2) kriteeriumi 3-st.

V valdkond – õpetajate järelkasv

  1. On populariseerinud õpetaja elukutset. 
  2. On juhendanud õpetajakoolituse tasemeõppe raames pedagoogilise praktika üliõpilasi.  
  3. On osalenud pedagoogilise praktika läbiviimise arendustegevuses. 
  4. On olnud mentoriks kolleegile. 
  5. On omandanud teadus- või kutsekraadi hariduse valdkonnas (või teaduskraadi valdkonnas, mis võib olla interdistsiplinaarne).
  6. On olnud magistritöö juhendaja/kaasjuhendaja või retsensent. 
  7. On töötanud lektorina ülikoolis. 

Vaja täita 2 kriteeriumi 7-st.


Õpetaja tööülesanded, juhul kui õpetaja töötab ühel ametikohal (35 tundi nädalas), selle eest töötasu õpetaja alampalk

  • Õpetaja annab nädalas 21 kontaktundi (kontakttundide arvu tuleks vähendada vahemikuni 16–18 tundi sõltuvalt õpilaste arvust klassis).
  • Ainetundide ettevalmistamine, vähemalt 30 minutit kontakttunni kohta.
  • Õppematerjalide kohandamine (sh diferentseerimine).
  • Õpitulemuste tagasisidestamine.
  • E-kooli/Stuudiumi täitmine.
  • Õpiruumi füüsiline ettevalmistamine.
  • Õppevahendite tellimine (raamatukogu, käsitöö, kunst, keemia, tehnoloogia jm).
  • Konsultatsioonitund, järeltööd – kokku 2 tundi.
  • Õppetöö kavandamine (üldtööplaani mõtestamine, õpitulemuste saavutamise planeerimine, töö analüüsimine).
  • Osalemine õppenõukogudes.
  • Osalemine kooli õppekava arendustegevuses.
  • Osalemine kooli arendustegevuses.
  • Osalemine pedagoogilistel aruteludel.
  • E-kirjadele vastamine.
  • Täiendkoolitus – 35 tundi aastas.
  • Osalemine aktustel.
  • Osalemine tööandja läbi viidud arenguvestlusel.
  • Osalemine tugivõrgustiku töös.

Aastaid on õpetajatelt eeldatud, et ühe ametkoha raames tuleks rakendada kaasavat haridust: varajane märkamine ja sekkumine, õppetöö diferentseerimine, individuaalse arengu jälgimise kaardi täitmine (vähemalt kord poolaastas), individuaalse õppekava koostamine (esmalt hindab aineõpetaja õpilase oskuste taset ja teeb kindlaks õpilüngad, seejärel toimub koostöös tugispetsialisti, õpilase ja lapsevanemaga IÕK koostamine ja selle rakendamine), osalemine nõupidamistel tugispetsialistidega, kohtumised vanematega. Senine õpetajate töökogemus on näidanud, et sisuliselt ei ole võimalik kaasava hariduse rakendamisega seotud ootusi realiseerida.

Õpetajate täiendavad tööülesanded peaksid mahtuma lisaks eelnevale 35-tunnise töönädala sisse. Tegelikkuses ei mahu, mis on ka alalise ületöötamise põhjus. Selle eest ei maksta ka töötasu. Tulevikus peaksid õpetajad saama selle töö eest lisatasu. Seda tööd võib teha ajutiselt õpetaja või täiendavalt tööle võetud pädev inimene.

  • Osalemine kooli hoolekogu töös (õpetajate esindaja).
  • Õppematerjalide kohandamine (sh diferentseerimine). [muukeelsed õppijad, erivajadusega õppija lähtudes kaasavast haridusest, üleminek eestikeelsele õppele]
  • Digitehnoloogias uute õppekeskkondade ja tehniliste vahendite tundmaõppimine.
  • E-testide piloteerimine.
  • Õpirännete organiseerimine.
  • Õpirännetel (sh õpilastega) osalemine.
  • Õppekava täitmise vastutus – eeltööd (ainetundide ettevalmistused asendajale) – ajal, mil õpetaja on koolitusel, õpirändel.  
  • Koolieksami koostamine, koolieksami hindamine.
  • Osalemine tervisenõukogu, töökeskkonnanõukogu töös.
  • Individuaalgraafikuga õppivate õppijate (näiteks sportlaste, füüsilise puudega õpilaste) juhendamine.
  • Töö vahetusõpilastega (YFU, „Veni Vidi Vici“).
  • Koduõppel õppivate õppijate õpitulemuste saavutamise kontroll.
  • Osalemine õpetajate ühenduste töös.
  • Osalemine õpetajate ainesektsiooni töös.
  • Osalemine õpetajauuringutes.
  • Õpilasuuringute läbiviimine ja tagasisidestamine.
  • Koostöös ülikooliga praktikamaterjalide arendustegevus.
  • Klassiekskursioonid.
  • Teatrikülastused.
  • Kooli külastavate välisgruppide võõrustamine.
  • Sõnavõtud meedias (ajakirjanduses, raadios, televisioonis, sotsiaalmeedias).
  • Kehalise kasvatuse õpetaja reaalsete igakuiste tööülesannete hulka kuulub ka kooli esindamise korraldamine koolispordivõistlustel. Sealhulgas võistlejate ja võistkondade komplekteerimine, nende ettevalmistamine ning samuti õpilaste spordivõistlustel saatmine ja juhendamine.

Siin on toodud need ülesanded (lisatööd), mille eest osas koolides õpetajatele täiendavalt makstakse. Raha nende tasumiseks tuleb diferentseerimisfondist.

  • Töörühmade juhtimine.
  • Õppetoolide/ainesektsioonide juhtimine.
  • Töö mentorina.
  • Panustamine kooli ametiühingusse (selle juhtimine).
  • Põhikooli III kooliastme loovtööde juhendamine.
  • Gümnaasiumiastme praktiliste tööde juhendamine.
  • Minifirmade ja õpilasfirmade juhendamine.
  • Uurimistööde juhendamine (sh kollokviumil osalemine), uurimistööde retsenseerimine.
  • Õpilaste ettevalmistamine olümpiaadiks.
  • Õppijate ettevalmistamine ainevõistluseks. 
  • Õppetööd rikastavad lisategevused, näiteks ajarännakud, kõnevõistlused, projektipäevad.
  • Panustamine kooli veebilehekülge, sotsiaalmeediasse.
  • Tehnoloogiaõpetus / käsitöö- ja kodundus: töömasinate (arvuti juhitavad) opereerimine (3D-printimine, laserlõikused jm automatiseeritud lõikemasinad, tikimasinad, keraamikaahi).
  • Eri ainevaldkondades materjalide eelarvestamine, hinnapakkumiste võtmine, materjalide varumine.
  • Muusikas: pillide häälestamine (ukuleled, kandled).
  • Loodusainetes: praktiliste tööde ettevalmistamine.
  • Õppekäigud (mäluasutuste külastamine, näituste külastamine, kontsertide külastamine jne).
  • Asendustunnid.
  • Laborite ettevalmistamine.
  • Soovituskirjad ülikooli astumiseks.
  • Iseloomustused.
  • Tehnoloogiaõpetuses: õppemeistri tööülesannete täitmine (vajalike tööriistade ja masinate ning materjalide otsimine, hinnapakkumiste võtmine ja ostmine, masinate ja tööpinkide hooldamine, tööriistade korrastamine ja teritamine, toorikute ettevalmistamine, esemeliste näit- ja didaktiliste vahendite valmistamine jne).
  • Näituste ettevalmistamine.
  • Spordivõistlused.
  • Aktuste ettevalmistamine, aktuste muusikaline kujundamine.
  • Kontsertide ettevalmistamine. Seadete tegemine. Lisaproovid.
  • Projektides osalemine: KIVA „Kiusamisvaba kool“, „Roheline kool“, „Vaikuseminutid“, „Liikuma kutsuv kool“ jt. 

Tööd, mille eest saab õpetaja hariduse valdkonnas täiendavalt lisa teenida.

  • Esinemine konverentsidel, töötubade läbiviimine. (Lisatasu korraldajalt.)
  • Huviringi juhendamine (koorijuht, tehnoloogia, käsitöö ms).
  • Pikapäevarühma juhendamine.
  • Praktikantide juhendamine. (Sümboolne tasu ülikoolilt). Tasustamata seminarides osalemine.
  • Õppematerjalide väljaandmine. (Honorar kirjastuselt.)
  • Õppematerjalide retsenseerimine.
  • Ainesektsiooni juhtimine piirkonna tasandil. (Osa omavalitsusi maksab.)
  • Riikliku õppekava arendusega seotud töörühmad.
  • Välishindamises osalemine.
  • E-koolikoti moderaatorid.
  • Haridusvaldkonnas koolitajana tegutsemine.
  • Riiklikes õpilasvõistluste komisjonides ja žüriis osalemine.

Kommentaarid

  1. Selle artikli peale proovin siia postitada ühe vana teksti lugupeetud Ülo vooglaiult. Loodan, et kord avaldatud teksti dubleerimine on lubatud.
    ——–
    1. Keskmist õpetajat ei ole. Ei ole ka keskmist õpilast ega lapsevanemat…
    Nii õpetajate kui ka õpilaste hulgas on nii- ja naasuguseid. Mõned pliiatsid on teravamad, teised nürimad. Põhiseaduse järgi on kõik võrdsed ja kõigil on ka võrdsed õigused… Kohustuste ja vastutusega on asi keerukam.
    2. Üdini laiska, rumalat ja saamatut annab otsida ja pole kindel, et õnnestub selliseid leida. Igaühel on oma miinused ja ka plussid. Raske pole leida selliseid, kes on väga väsinud, tüdinenud ja tülpinud, pahased ja hoolimatud; kellel on “närvid krussis” ja mõtted mujal, sest nad ei saa enam uskuda, usaldada ega loota. On selliseid, kes ei ole kunagi midagi loonud ega uurinud ja ei saa juba üksnes seetõttu ajendada ega innustada õpilasi midagi looma ja uurima ning kujutab ette, et reproduktiivne õpe, mida talle kuskil kunagi õpetati, käib küll nii siin kui mujal.
    3. Laisk, rumal ja saamatu ei ole kuigi ohtlik. Ohtlik on agar, tark ja tige, kes naudib oma võimu ja õigusi, millega ei kaasne vastutust. Ohtlikud on need, kes elavad end välja teiste arvel.

    Õiguste, kohustuste ja vastutuse üle lobisemiseks on ikka aega leitud, aga nende seostamine on Eestis (ja mitte ainult Eestis) käinud seni üle jõu. Arukam osa maailmast teab ja arvestab, et efektiivsus on süsteemsuse funktsioon. Meil tegeletakse vaid fragmentidega ja sedagi enamasti häda sunnil
    Nii kui keegi hakkab täpsustama, millised on kellegi õigused, kohustused ja vastutus, on “näpud põhjas”. Hoopis sassi läheb kõik, kui hakatakse eristama kodanikukohustusi ning perekondlikke ja kogukondlikke kohustusi, ametialaseid ja ühiskondlikke kohustusi. Selgub, et nendest osatakse rääkida vaid üldiselt ja abstraktselt, sest enamasti ei kujutata ette, mida (kus, millal, kuidas…) siis peaks tegelikult tegema, milliseid õigusi oleks siis vaja. Enamasti ei saada kuigi hästi aru, miks on nii, et kes otsustab, see peab ka vastutama nii selle otsuse, täitmise kui ka täitmisega kaasnevate tulemuste ja tagajärgede eest, eriti aga täitmata jätmise (halva täitmise) ning sellega kaasnevate tagajärgede eest.
    Ma ei ole veel näinud ega kuulnud, et mõni HTM ametnik (või mõni teine nende kaasatud isik) tahaks vastutada selle eest, mis lastega RÕKi –kohase õppe tõttu juhtub.
    Kõik teavad, et õpilased teavad üsna palju, oskavad teadmisi kuidagi ka kasutada, ent ei oska kuigi palju iseseisvalt mõtelda, ega orienteeruda ja käituda mittestandardsetes oludes, olukordades ja situatsioonides, ei valda tegevussüsteemi ega keskkonda, ei suuda tegutseda ühiskonnas ja kultuuris kui enesejuhtimise ja sotsiaalse juhtimise subjekt.
    Kes ei tea, et “ühtluskooli” tõttu toimub nivelleerimine ja laste sünnipärastest eeldustest ning isiksuslikest eripäradest jääb heal juhul järele vaid mälestus? Kõik teavad, ent mingi salapärase asjaolu tõttu teevad näo, et see on teiste mure ja käib küll…
    Totaalse (kohustusliku) kontrollimise tõttu domineerib õppeasutustes sundus ja sellega kaasnev kavaldamine ja „viilimine“. Ehkki kõik näikse teadvat, et huvi ei saa sundusega asendada, läheb „pedagoogiline praktika“ ikka vanaviisi. Oluline ei ole sisuline olemine vaid formaalne näimine. Kes vastutab (kes peaks vastutama) sellise „süsteemi“ tagajärgede eest?
    Nüüd pole enam võimalik ajada mõistusevastaseid nõudeid Moskva süüks ega veel ei ole võimalik ajada seda ka Brüsseli süüks. Mida teha?
    Õpetajad ja koolijuhid laiutavad käsi ja selgitavad, et nemad koolis toimuva õppe tagajärgede eest vastutada ei saa, sest nemad ei ole õppe sellist sisu ja korraldust kavandanud. Nii kujuneb üleüldine vastutamatus.
    Õppekavast on tingitud ülekoormus ja üleväsimus, aga ka (sageli totaalne) üksteiselt maha kirjutamine, spikerdamine ja muu pettus, milles on taunitud vaid “vahelejäämine”.
    Olen rääkinud nii õpetajate, koolijuhtide, jt “haridusametnikega” , eri eas õpilastega ja püüdnud aru saada, millised on nende kujutluses nende administratiivsed (ametlikud, formaalsed) ja moraalsed (mitteametlikud, sisulised) kohustused. Olen püüdnud selgeks saada, kes saab ja peab kus, kuidas, millal, mille eest, kelle ees, millises vormis ja milliste kriteeriumite alusel aru andma. Minu meelest käib kõikjal suur mäng, mille peamiseks reegliks on, et kõik peaksid kaasa mängima ja tegema nägu, et mängimise asemel käib sisuline töö ja muu asjaajamine. Kogu nn haridussüsteem on täis formaalset JOKKutamist.

    Vaadake ise, kuidas õpilased ja nende vanemad, õpetajad ning teised suured ja tähtsad saavad teavad ja aru,
    • mis on kohustus ja mis on vastutus; millised on nende enda ja teiste kohustused ning mille eest nad tegelikult vastutavad (peaksid vastutama);
    • mis on ja kuidas kujuneb kohusetunne, mis soodustab ja mis raskendab kodus ja koolis kohusetunde kujunemist;
    • mis on ja kuidas kujuneb vastutustunne, mis soodustab ja mis raskendab vastutustunde kujunemist;
    • mis on õigus ja millistel eeldustel saab õpilane või õpetaja, või keegi teine kodus, koolis või mujal oma õigusi tegelikult kasutada;
    • mis on vabadus ja millistel eeldustel on võimalik osaleda otsustamises;
    • mis on kord ja mis on korraaustus;
    • mis on piir ja piiri kui normi rikkumine;
    • mis on mõõt ja kuidas kujuneb mõõdutumme ning meeletus;
    • mis on õiglus ja miks esineb ebaõiglust;
    • mis on au ja mis on väärikus kuidas saavutada, et kõlbeliste arusaamade süsteem kujuneks igale õpilasele ja õpetajale, koolijuhile ja lapsevanemale enesestmõistetavaks väärtuseks ja normiks;
    • mis on voorus ja millised voorused peaksid olema eesti poistel ja tütarlastel;
    • mis on aade ja millised aated on eesti õpilastel ning õpetajatel?
    Kohusetunne kujuneb läbi kasvatuse, vastutustunne läbi otsustamise. Need, kes ei kujuta ette, mis on otsus ja millistel eeldustel on inimesel või inimeste mingil grupil võimalik otsuseid teha, saavad vastutustundlike inimeste kujunemisele kaasa aidata intuitsiooni varal. Ka eesmärgi seadmine ning vahendite valik on otsused. Otsuseks on tegutsemise printsiipide süsteemi ja tulemuste hindamise kriteeriumite süsteemi kehtestamine. Inimesed (olenemata east), kes on surutud tegema ainult seda, mida kästud, nii agu kästud, siis kui kästud, sellest mis ette antud jne, on võõrutatud mitte ainult iseseisvast mõtlemisest ja otsustamisest vaid on muudetud isiksustena väärituteks. Manipuleerimise objektideks kasvatatud isikud, kes päris palju teavad ja oskavad, ent kelles on peremehe asemel ori, sõltlane, sahkerdaja, petja, kavaldaja, on ühiskonnale seda enam ohtlikud, mida kõrgemal kohal nad käske täidavad. Petuskeemide varal Riigikogusse sattunud isikud võivad seal sattuda kõikvõimalikesse mahhinatsioonidesse, ja sobivad sinna vaid sel juhul, kui nad on küllalt kuulekad ning oskavad vait olla ja käia avalikkuse ees nägusid tegemas.
    Kui otsustamisega kaasneb vastutustunne, siis otsustusmängudes osalemisega kaasneb variserlikkus. Suur osa lastest leiab, et on surutud situatsiooni, kus sobivaid lahendusi ei paista. Sellist situatsiooni nimetatakse absurdisituatsiooniks.
    Kui igal kodanikul on õigus haridusele, siis peab kellelgi olema kohustus tagada igale kodanikule, olenemata soost, vanusest jpm (kõigi teistega võrdsed) võimalused seda õigust kasutada.
    Paar päeva tagasi seletasid PRAXISE eksperdid õiguskantsleri büroos, et õigus haridusele tähendab õigust käia põhikoolis… Sic! Selgus, et nüüd juba doktoriõppes olevad inimesed ei eristanud veel haridust ja koolis käimist ega saanud aru, et haridus on mitte ainult inimõigus ja ühiskonnas ja kultuuris kodanikuna käitumise eeldus vaid ka inimese ning ühiskonna arengu keskne tegur.
    Kui harimatus ei põhjusta häbi, mis takistaks kandideerimist saadikuks, ametnikuks, nõunikuks, uurijaks ega õpejõuks või õpetajaks, siis on kuri karjas. Rahapesu, mille Meikar avalikustas, oli vaid säde, mis ajendas vaatama sissepoole ja otsustama, kas minna salamahti vanaviisi edasi või pöörata ennast, st kogu riik kui elukeskkond ausale, vaimselt ja sotsiaalselt puhtamaks saamise poole. Siis peab salatsemise avalikustama ja need, kes on salatsemist (sekret) siiani varjanud, peksid leidma endale sobivama ametikoha.
    Doktorandid, kes väidavad, et neid on ülikoolis nii õpetatud, peaksid uuringute asemel jätkama õpinguid mõnes teises riigis..
    Selgub, et tegelikult ei kujuta Eestis mõned õppejõudki ette, mis on siis kõne all, kui räägitakse haridusest ja haridussüsteemist, vastutusest ja vastutustundest, kohustustest ja kohusetundest. Seetõttu on põhjust kahelda, kas neil on ikka veel moraalne õigus olla õppejõud ja võtta sõna (kõrg)hariduse kvaliteedi kohta..

    Eesti haridussüsteem ei ole juhitav. Koolivõrk käriseb ja ragiseb, ent seisab veel kuidagi koos. HTM-s võiksid olla ka kullast ametnikud, ikkagi poleks praegu võimalik saavutada rahuldavaks peetavaid tulemusi.
    Miks?
    Selles protsessis, mida nimetatakse õppeprotsessiks on ka ja enne kõike muud kasvatusprotsess! Järelikult on vaja selgeks mõelda, sõnastada ning avalikult ja valjusti välja öelda ja kirja panna,
     mis see on, mida peetakse HARIDUSEKS;
     milline on ja peaks olema hariduse kui
    o kultuuri funktsiooni,
    o fenomeni,
    o protsessi,
    o ühiskonna funktsioneerimise, muutumise ja arengu eelduse,
    o inimõiguse,
    o erialase, kutsealase ja ametialase sobivuse tingimuse,
    o eesmärgi,
    o vahendi jms koosseis ja struktuur;
     milline on haridussüsteem ja milline on ning peab olema kooli, kodu ja teiste institutsioonide osa haridussüsteemis;
     milline on ja peaks ideaalis olema nii arusaamade süsteem kui ka tegevussüsteem, tänu millele saavad eri eas poisid ja tütarlapsed kujuneda arukateks, töökateks, ausateks, viisakateks, hoolivateks, õiglasteks ja väärikateks kodanikeks, kas tahavad ja suudavad hoida oma kodu, lapsi ja vanemaid, riiki ka rahvast, iseseisvust ja vabadust, loodust, kultuuri, emakeelt ja kõiki teisi kultuuriväärtusi;
     millised sihid on seatud ja milliseid eesmärke taotletakse eri õppe- ja kasvatuskontsentrites;
     millest sõltub haritud inimeseks ja haritud ühiskonnaks kujunemine;
     mis võib olla õppeasutustes riiklikult reglementeeritud ja mille osas peab valitsema valikuvabadus;
     kes on õppe SUBJEKT; kellel on (peab olema) mille üle otsustamise õigus ja kes peab mille eest kelle ees vastutama,
     kellel on (peavad olema) millised kohustused ja kuidas peaks olema korraldatud riiklik järelevalve nende kohustuste tegeliku täitmise üle;

    Juhtimise objektiks saavad olla vaid protsessid,
    Kui kellelgi on aega, võiks ta saata listi oma kujutluse mõnest protsessist, mida ta hästi tunneb ja näidata, kuidas (mil määral ja tänu millele) ta seda enda meelest juhib ning kuidas ta on korraldanud iseregulatsiooni. Ühtlasi peaks siis näitama, kuidas on korraldatud side ning edasi- ja tagasisside.
    NB! Kooli ega teisi asutusi-ettevõtteid või organisatsioone
    juhtida ei saa; võimalik on juhtida mõningaid protsesse neis.
    Ka haridussüsteemi ei saa juhtida. Kirjutage, mida saaks ja
    peaks koolis juhtima ja milliste protsesside pujul peaksid
    riiklikud institutsioonid andma oma parima selleks, et vältida
    igaliiki segamist, mida mõnikord peetakse juhtimiseks.

    Milline on eesti õpetajaskonna sooline ja vanuseline struktuur, milline on õpetajaskonna struktuur füüsilise, vaimse ja sotsiaalse oleku (tervise) järgi, hoiakute ja suhtumiste, kvalifikatsiooni, orientatsiooni, motivatsiooni, eruditsiooni, intuitsiooni, stiili, lojaalsuse, pühendumise, kreatiivsuse jpm alusel?

    Ülo Vooglaid

    Mart Kallaste

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Koolitus ees, õnnetus taga

Olgu see uute tehnoloogiate juurutamine, kogukondade lõimimine, tervislike eluviiside kujundamine või mis iganes ühiskondlike probleemidega tegelemine, lahendust nähakse kooli õppekavade täiendamises…

10 minutit
3 kommentaari

TI kasutamise paradoks

Kuna ChatGPT-l pole üldist universaalset ja kõigile ühtmoodi nähtavat väljundit, on raske avalikult hinnata, mida ta meie õpilastele pähe hakkab ajama. Kuidas…

6 minutit
Õpetajate Leht