Eesti Vabariigi teenetemärgiga tunnustati mitmeid haridustöötajaid. Valjala Põhikooli ajalooõpetaja ja koduloouurija Ester Vaiksaare jaoks on tunnustus ootamatu: „Esimene reaktsioon oli, et see pole võimalik. Teen täiesti tavalist tööd – ja äkki orden!“ Vaiksaare sõnul on õpetajakarjääri vundament koostöö ning õpetaja saab silma paista juhul, kui kool seda võimaldab, õpilased kaasa tulevad ning kolleegid, lastevanemad ja kogukond toetavad. Ning seda toetust on ta tundnud.

„Selle töö juures meeldivad mulle ikka lapsed. Ma tõesti arvan, et kui tahad tõeliselt tarkade inimestega suhelda, kuula lapsi. Nende maailm on siiras, avatud ja põnev. Huvitav on jälgida, kuidas nad kasvavad ja muutuvad, kuidas nende väärtushinnangud kujunevad. Vahel olen aga ise oma töö keerulisemaks teinud: olen võtnud liiga palju lisaülesandeid ja need on kuhjunud. Sellisel juhul tuleb tõesti vaeva näha, et asjad järje peal hoida,“ toob Ester Vaiksaar välja.

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Elma Künnapas on rõõmus, et tema tööd on tähele pandud.

„Mulle meeldib noorte inimestega suhelda, pean oma õpilastest väga lugu. Nende motiveeritus ja õppimistahe on selle teenetemärgi saamise juures kindlasti olulised. Õpetajaamet on veidi sarnane näitleja tööga. Kui lähed klassi ja sulged enda järel ukse, algab etendus, mis on iga kord erinev ja põnev. Suhtlen oma õpilastega ka pärast nende gümnaasiumi lõpetamist.“

Künnapase sõnul tuleb oma õpilastest ja kolleegidest lugu pidada, sest suhtlemine on alati kahepoolne. „Tunnen uhkust, kui loen-kuulen oma õpilaste edust töös ja elus. Muidugi olen uhke ka õpilaste eksamitulemuste pärast, need on alati olnud suurepärased.

Rõõmu teeb, kui avastad, et pole see tänapäeva noor inimene sugugi nii hukas, kui arvatakse,“ sõnab Elma Künnapas.