„Olen kirglik oma eriala entusiast. Ilmselt kiirgab seda minust ja õpilased tulevad igale poole kaasa, kuhu kutsun,“ ütleb Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tallinna Reaalkooli õpetaja Anu Kell, kellele president Alar Karis andis eesti kirjanduse päeval üle aasta kirjandusõpetaja tiitli.

Anu Kella sõnul on väga oluline õpetada noori väärtustama oma juuri. Kirjandusõpetajal on selleks ka palju võimalusi. GAG-is uurivad kõik 10. klassi õpilased oma perekonna lugu. Istuvad lähedastega maha ning küsitlevad. „Paljud on tulnud ütlema, et said väga huvitavaid asju teada. Ülesanne kõnetab noori, on isikliku värvinguga,“ lausub Kell. 

Ta viib väsimatult oma õpilasi ka teatrisse, õppekäikudele. Tundides diskuteeritakse kirjanduse teemadel ja väärtusküsimuste üle. „Eks need tegevused avaldavad mõju ja panevad mõtlema oma juurte peale,“ märgib Kell.

Maailm globaliseerub, aga kirjandusõpetaja kohus on pöörata eesti kirjandusele erilist tähelepanu. Anu Kell on ka riiklikus ainekava komisjonis ja rõõmustab, et uude ainekavasse suudeti tekitada kohustuslik eesti kirjanduse kursus. 

„Venekeelsetes koolides oli eesti kirjanduse kursus. Tekkis küsimus, miks seda pole eesti koolides,“ imestab Kell. 

Valukoht on ingliskeelse kirjanduse pealetung. Õpetaja püüab suunata õpilasi lugema heas eesti keeles kirja pandud eesti kirjandust. 

„Sugugi kõik teosed pole nii head ja heas keeles, valimatult ma lugeda ei lase,“ sõnab Kell. „Tunnis arutleme raamatute üle palju. Ei saa ju diskuteerida, kui pole ise raamatut läbi lugenud!“

Anu Kell läks kooli tööle 1990. aastal. Suunamisega kaasnes väike korter. Algul töötas ta Saue Gümnaasiumis, 2006. aastal läks GAG-i. Siis lisandus Tallinna Reaalkool ja nelja aasta eest valikkursus Kohtla-Järve Gümnaasiumis ja Tabasalu Gümnaasiumis.

Kohtla-Järvel käib ta laupäeviti noori riigieksamiks ette valmistamas.

„Ütlesin Hendrik Agurile, et kui ta suudab noored laupäeval välja ajada, siis suudan mina ka kohale tulla. Ta on seda neli aastat suutnud. Noored tahavad õppida,“ rõõmustab Kell. „Minuvanused, kes on kooli jäänud, ei lähe kuskile, sest meil on paika loksunud, mida elus päriselt teha tahame.“

Anu Kell on proovinud ka teisi töid: on korraldanud Õllesummerit, olnud ajakirjanduses, vähiliidus. Aga ükski töö ei kõnetanud ja ta läks kooli tagasi. „Õpetajatöö pakub ikka väga suurt rõõmu,“ ütleb Anu Kell.

Aasta kirjandusõpetajat valib Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi, Tallinna Kirjanduskeskuse ja Kultuuriministeeriumi ühendkomisjon.