Avita kirjastuse loodusõpetuse toimetajad ja õppematerjalide autorid Helen Hiiemaa ja Brit Peensoo.

Eesti kaart mänguliselt selgeks

Avita kirjastuse loodusõpetuse toimetajad ja õppematerjalide autorid Helen Hiiemaa ja Brit Peensoo.
3 minutit
103 vaatamist

Meie pisike Eestimaa on väga eriilmeline. Kui räägime mõnest Eesti kohast, siis täiskasvanutena teame, kus see kaardil ligikaudu asub. Lastele on kaart kui selline alguses kindlasti arusaamatu. Loodusõpetuses (ja mitte ainult!) on aga oskus kaarti lugeda ja ruumis orienteeruda niivõrd oluline, et otsustasime Avita värskeimas algklasside loodusõpetuse sarjas alustada kaardiõpetusega juba 1. klassis.

Kuidas aga keerulist kaardiõpetust algklassilapsele hoomatavaks teha? Siin tuleb appi õpiku tegelane Mari, kes aeg-ajalt mööda Eestimaad seikleb. Mari käib perega näiteks Haanjas suusatamas, isaga Matsalus lindude rännet vaatamas ja teadlasest emaga Soomaal välitöödel. 1. ja 2. klassi õpikus on kokku kümme sellist Eestimaa tundmise peatükki. Igaühes neist on üks lihtne lapsele sobiv Eesti kaart, mille põhjal õpetame esialgu maismaa ja mere paiknemist, suuremaid linnu ja veekogusid ning põhiilmakaari. Alustame 1. klassis lihtsate piltkaartidega, 2. klassi kaardid võimaldavad veidi harjutada legendi ja leppemärkide lugemist, 3. klassis uurime Eesti kaarti juba põhjalikumalt.

Mari on kõigist oma väljasõitudest teinud ka videoklipid, mida näeb Opiqu keskkonnas digiõpikus. Video juurde käib tore lauluke, mida mitu korda kuulates jäävad pähe nii ilmakaared kui ka Eesti linnade ja saarte nimed. Digiõpikutest leiab teisigi õppelaule, olgu teemaks siis ränd- ja paigalinnud, lehtpuud või teraviljad. Peale selle on seal automaatkontrollitavad ülesanded, millega oma teadmisi proovile panna.

Mängulisust ja seikluslikkust jätkub õpiku teistessegi peatükkidesse. 1. ja 2. kl õpiku iga peatüki õppetekst on lühike, selge ja lihtsasti loetav, seda täiendab Mari tunni teemaga seotud jutuke. Mari lood hakkavad elama Ilona Sula joonistatud piltidel, mis on helged, rõõmsad ja lapselikud, kuid looduse detailide poolest täpsed. Piltide põhjal saab arutleda, küsimustele vastata ning taime- ja loomaliikidega tutvuda. 3. kl õpikus näeb tuttavaid tegelasi teemade vahelehtedel, kuid peatükkides neid enam ei kohta.

Töövihiku ülesanded on pigem uurivat ja loomingulist tüüpi. Paljudele ülesannetele tuleb vastused leida aknast välja vaadates või õues loodust uurides. Seetõttu oleme töövihiku nimetanud „Looduseuurija päevaraamatuks“.

Õppekeskkonda kuulub peale õpiku, töövihiku ja digiõpiku ka e-tund ja Valemik (raudvara sisaldav vihik), 3. kl puhul ka kontrolltööde kogu.

E-tunnist leiab õpetaja kõik vajaliku: tundide detailse ülesehituse, põhjaliku tunnikonspekti, pildid ja videoklipid tunnis näitamiseks, soovitusi praktilisteks töödeks ja liikumispausideks, töövihiku ülesannete vastused, mõtteid õuetundideks jpm.

Laulud suus ja kaart selge – nii võib ka pärast õppeaasta lõppu julgelt Eestimaad avastama minna!

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Enne kui lähed Pariisi, käi Nuustakul ära

Kodumaad käsitaw kirjandus ei ole meil weel kuigi suur. Selle tagajärjeks on, et kodumaad ka kuigi palju ei…

3 minutit

Interneti mahupiirang otsas, kas nüüd läheme muuseumisse?

Iga asi nõuab harjutamist, ka muuseumis käimine. Iloni Imedemaa on välja töötanud spetsiaalse programmi – „Minu…

3 minutit

Klassivaim nõgestest ja saunast!

Kui ma 1. septembril klassijuhatajatunnis õpilastega pärast pikka suvepuhkust kohtun, on esimene küsimus tavaliselt: „Millal me klassiöö teeme?“

Minu kooliaegne…

6 minutit
Õpetajate Leht