Tapa vallavalitsus on tulnud välja ootamatu plaaniga muuta juba sellest sügisest korraga kolm kooli kuueklassiliseks.

Tapa vallas plaanitakse haridusreformi, mille kohaselt tekiks praeguse Tapa Gümnaasiumi asemel kaks eraldi kooli: 6-klassiline algkool ning 7.‒12. klassi hõlmav gümnaasium. Praegused Lehtse ja Jäneda põhikool jätkaksid tööd 6-klassiliste õppekohtadena. Praeguse Tamsalu 10.‒12. klass lahutataks Tamsalu Põhikoolist ja see jätkaks Tapa Gümnaasiumi juhtimise all.

Reformikava on toonud eri kogukondade esindajad tänavale meelt avaldama ja reformi vastu on kogutud sadu allkirju.

On ka neid, kes pole üheselt reformi vastu. Lehtse kooli direktor Merike Kärmas tõdeb, et Lehtse koolis on lahendamist vajavaid probleeme ja ta peab reformi õigustatuks juhul, kui see probleemid lahendab: „Kui lahendatakse õpilaste transpordiküsimused, kui õpetajateks on tõesti kõik kvalifitseeritud õpetajad, kui paraneb tugisüsteemide kättesaadavus igale neid vajavale õpilasele, kui õpilased ei pea õppima liitklassis ja mitu erinevat „kuid“ veel, mis vajavad lahendust, siis loodetavasti täidab reform oma eesmärgi tõsta hariduse kvaliteeti, pakkuda igale õpilasele temale vajalikku õpet ning tasustada õpetajaid nende töö vääriliselt.“

Kärmase hinnangul peaks enamik kooli õpilasi suures koolis hakkama saama, ehkki on ka neid, keda ta suures koolis ette ei kujuta. 

Alla saja õpilasega gümnaasium

Mõned lapsevanemad on avaldanud oma poolehoidu reformikavale, sest neile on oluline, et Tapal säiliks gümnaasiumiharidus, ja reform nende arvates seda eesmärki täidab. Et Lehtse ja Jäneda kolmas kooliaste tuuakse ohvriks Tapa gümnaasiumiosa säilitamisele, kirjutab ka Tiina Kaukvere oma 22. veebruari Postimehe arvamusloos „Nüüd pannakse väikekoole juba kiirkorras kinni!“.

Koolivõrgu korrastamise võimalusi analüüsinud töörühma ühe liikme sõnul ei ole aga põhikoolivõrgu ümberkorraldamise ja gümnaasiumireformi vahel seost, on üksnes ajaline kokkulangevus.

Tapa Gümnaasiumi juht Katrin Kits märgib, et neil on üle saja õpilase, mitte 50 ringis, nagu väidetakse. Koolis õpib lisaks 54 tavaõpilasele ka 59 mittestatsionaarset õpilast, enamik ajateenijad.

Jahitakse väikekoolide raha

Tapa vallavanema Riho Telli sõnul on reformi põhjused kvalifitseeritud õpetajate puudus, õpetajate kõrge vanus, õpilaskoha kõrge maksumus väikekoolides, ebapiisav tugisüsteem HEV-lastele ja keskmisest madalamad eksamitulemused.

Endine Tapa Gümnaasiumi juht Elmu Koppelmann, kes on praegusi muutusi juhtivate hariduskomisjonide liige, kirjutab oma FB-lehel, et suured koolid hoiavad oma palgafondiga üleval väikeseid koole ja see vajab kiiret muutust. Lisarahaga saab tema sõnul meelitada tööle noori õpetajaid ja väikekoolidest „vabanevad“ õpetajad „viiakse üle“.

Tamsalu Gümnaasiumi juht Aivi Must, kelle juhtida on ka Vajangu 6-klassiline õppekoht, ütleb, et kui ta on pakkunud mõnele osalise koormusega töötavatele õpetajale võimalust anda tunde ka teises majas, ei ole õpetajad seda teha soovinud. Mitmes kohas töötamine on tema sõnul võimalik vaid juhul, kui õpetaja selle ise valib. Keegi teine ei saa vajaduspõhiselt õpetajaid ühest punktist teise liigutada.

Vald loodab hoida töötasudelt kokku umbes 400 000 eurot.Peale sellelisandub võimalus taotleda riigilt 200 000 euro suurust kodulähedase õppekoha pidamise toetust. Vallavanema sõnul ei ole riigi toetus reformi põhjus, kuid on leevenduseks väikekoolide kulude katmisel. Riik maksab toetust kolm aastat.

Igatsetakse töörahu ja stabiilsust

Tapa Gümnaasiumiga liideti möödunud sügisel ka peamiselt vene kodukeelega õpilastega Tapa Keelekümbluskool. Oma kooli kaotamine on Tapa Gümnaasiumi juhi Katrin Kitse sõnul olnud kogukonnale raske ja nad leinavad veel oma vana kooli. Õppetöö on esialgu jätkunud suuremas osas nii, nagu see oli varem: 150 keelekümbluskooli õpilast õpivad Nooruse ja ülejäänud 550 Pargi tänava majas. Erand on esimene keelekümblusklass, mil alustas sügisel kooliteed Pargi tänava majas.

Kaks kooli on olnud plaanis panna kokku õppima sujuvalt, et kahel kogukonnal oleks aega üksteisega harjuda. Kitse sõnul on oluline arvestada sellega, et ootamatult venekeelseks muutuv koolikeskkond ei paneks vanemaid oma lastele uut kooli otsima.

Sügisest tuleb koolil üle minna täielikult eestikeelsele õppele ja praegu kasutatav keelekümblusmeetod sillutab selleks teed. Kits rõhutab, et Tapa Gümnaasiumi sujuvat eestikeelsele õppele üleminekut on hea eeskujuna maininud ka president Kersti Kaljulaid veebruaris toimunud haridusjuhtide aastakonverentsil. 

„Koolide liitmisele eelnevad aastad olid Tapa kooli õpetajaskonnale kurnavad,“ sõnab Kits. „Ülemöödunud aastal lahkus kooli pikaaegne juht ja tema asemel võttis kohusetäitja ülesanded üle õppejuht, kes põles kiiresti läbi. Seejärel tuli kohusetäitjaks Tapa Keelekümbluskooli direktor, kelle juhtida jäid kevadeni Tapa mõlemad koolid. Õppejuhi kohustused jagati aga juhtkonna ning õpetajate vahel ära ja koolipere oli kevadeks selle koorma kandmisest väga kurnatud.“ Seetõttu ei vaja kooli õpetajad Kitse sõnul mitte niivõrd palgatõusu, kuivõrd töörahu ja stabiilsust.

Praeguse plaani suhtes muuta Tapa Gümnaasium kaheks eraldi kooliks tuntakse tugevat vastumeelsust. See on Kitse sõnul hoop kooli identiteedile. Gümnaasium tähistas möödunud nädalal oma 105. aastapäeva. Koolil on hulk nimekaid vilistlasi ja meenutust vääriv ajalugu. „Kas keegi kujutab ette, et näiteks Gustav Adolfi Gümnaasium või Tallinna Reaalkool tehtaks selliselt pooleks?“ võrdleb Kits Tapa kooli Tallinna eliitkoolidega.

Ei HEV-õpilaste olukord ega kvalifikatsioonita õpetajad ole Kitse silmis Tapa koolis murekohad, mis kiiret lahendamist vajaks. „Kvalifikatsioonita õpetaja ei tähenda tingimata halba õpetajat,“ viitab ta, et on oma meeskonnaga rahul. Samuti märgib ta, et kvalifikatsioonita õpetajate protsent ei ole Tapa koolis sugugi kõrgem kui mitmes Tallinna mainekas koolis.

HEV-õpilaste tugisüsteem on Tapa Gümnaasiumis Kitse sõnul heas seisus ja tööl on viis (omandatava) eripedagoogiharidusega spetsialisti. Muret teeb pigem plaanitav reform ise.

Tapa kooli HEV-koordinaator Merle Varblane on kindel, et HEV-lastele mõjuks poole põhikooli pealt kooli vahetamine halvasti. Nende toimetulek õppimisega on niigi habras ja stabiilsus ääretult oluline.

Kitse sõnul jääks pärast reformi Pargi tänava hoone pooltühjaks ja Nooruse tänava maja oleks ülerahvastatud. Mõistlikum oleks tema sõnul paigutada Nooruse tänava majja neli esimest klassi, nii oleks majade suurus õpilaste arvuga paremas proportsioonis. Algklassid sobiks ka lasteaiaga ühte majja paremini õppima kui 7.‒12. klassiga gümnaasium.

Mitmed inimesed mainivad murekohana seda, et õpilastel, kes tahavad pärast põhikooli lõppu minna õppima mujale, tuleks kutse- või keskhariduse omandamiseks kolm korda kooli vahetada.

Toetus süvendab ääremaastumist

Kõigist probleemidest, mida reformiga lahendada püütakse, puudutab Jäneda kooli ainult õpilaskoha maksumus. Nii kvalifikatsiooniga õpetajate protsent kui ka õpilaste eksamitulemused on koolis üle Eesti keskmise, samuti on olemas korralik HEV-laste tugisüsteem. Jänedal on seega reformist ainult kaotada. 

Kui küsin Jäneda kooli hoolekogu juhilt Sirli Nelliselt, kas Jäneda kooli 6-klassiliseks muutmine tähendab kooli lõppu, vastab Nellis: „Absoluutselt.“ Nellise sõnul tuleb arvestada sellega, et vanemasse kooliastmesse edasi õppima suunduvad õpilased viivad suures osas kaasa ka oma nooremad õed-vennad.

6-klassiline kool on vanemate silmis 9-klassilisest ebaatraktiivsem, kuna ei taheta, et laps peab 6. klassi lõpus õrnas eas kooli vahetama. Väiksest turvalisest koolist kodust eemale suurde kooli minek võib 12–13-aastase lapse elu pahupidi pöörata, mistõttu näib lapse huve arvestades mõistlikum panna ta kohe kooli, kus ta saab põhikooli lõpuni käia. Jänedale lähim põhikool asub Aegviidus, millega Jänedal on ka kergliiklustee.

Nellis tunnistab, et on viimaste uudiste valguses mõelnud ärakolimisele. Põhjus, miks nad perega on otsustanud kolida tema vanemate majja ja seda renoveerima hakanud, oli suures osas 9-klassiline kodulähedane kool. Pereema töökoht on Tallinnas. Kas on mõtet jääda, kui lapsed enam Jäneda koolis ei õpi?

Nellise sõnul peaks lähiajal tihenema rongiühendus pealinnaga. Kogukond soovib, et vald piirkonda arendaks, mitte ei soodustaks väljasuremist. Toomas Kaukvere toob oma Virumaa Teataja 28. veebruari arvamusloos välja, et Jänedal on ligi üheksa hektari suurune endine tehnikumi kooliaed, mis on täiesti kasutuseta. Sellele alale oleks tema sõnul võimalik luua noortele peredele valda elama asumiseks ahvatlev keskkond. Vallale on sellest potentsiaalist Nellise sõnul korduvalt räägitud, kuid ette pole midagi võetud.

Nelja kooli – Lehtse, Tapa, Jäneda ja Tamsalu – hoolekogud on teinud ka vallale reformiga seoses pöördumise, kus mainitakse muuhulgas, et Tapa vallavolikogu kehtivas määruses on nähtud esimese põhihariduse eesmärgina võimalus omandada põhiharidus paikkondades, mille hulka kuuluvad ka Lehtse ja Jäneda. Nellise sõnul on piisavalt alust ka kohtusse minekuks, kui vallavalitsus kogukondi kuulda ei võta.

Riigi huvides on hariduskulusid vähendada, ja seda 6-klassiliste koolide toetus ka selgelt kannab: toetusi makstakse kolm aastat, hariduskulud vähenevad aga reformidega püsivalt. Kas see kokkuhoid ära tasub, on veel raske öelda, inimeste hingerahu igal juhul väheneb.