Õpetajatel tuleb oma igapäevatöös puutuda aina enam kokku õpilastega, kes eri põhjustel ei kasuta verbaalset kõnet eakohaselt või kellel kõne üldse puudub. Millised tehnoloogilised kõnet toetavad abivahendid on olemas ja kuidas aitavad need õpilastel oma võimeid õppetöös maksimaalselt ära kasutada, räägivad logopeed ja Eesti Logopeedide Ühingu liige Liis Rumm, eripedagoog Kati Kiiver ning kogenud spetsialistid Ivar Ambos ja Annika Aasa abivahendikeskusest Invaru.

Suhtlemine on inimese põhiõigus. Peamine igapäevase inimestevahelise suhtlemise viis on harjumuspäraselt just kõnelemine. „Kui inimene ei suuda mingil põhjusel kõne abil suhelda või tema kõne pole selge, on see piltlikult võrreldav olukorraga, kui satume võõrkeelsesse keskkonda: võime küll sõnu kuulda, kuid ei mõista nende tähendust,“ selgitab Tartu Herbert Masingu kooli logopeed ja Eesti Logopeedide Ühingu liige Liis Rumm.

Põhjuseid, miks inimesed kõne abil ei suhtle, võib olla väga erinevaid. „Kõige levinumad põhjused on intellektipuue, autismispektri häire, motoorikapuue, trauma või haigus,“ loetleb võimalikke põhjuseid eripedagoog Kati Kiiver. 

Sellistel juhtudel on vaja midagi kõne asemel ja siin tulebki mängu kõnet toetav või asendav kommunikatsioon ehk alternatiivkommunikatsioon (AAC – augmentative and alternative communication). „Sõltuvalt sellest, milline vahend või meetod on inimesele jõukohane, võib kõne asemel suhelda näiteks viipekeeles, žestidega, osutamisega, pildikeeles või esemetega,“ selgitab Rumm.

„Kõnet toetavad või asendavad abivahendid on erinevad, näiteks paberil või tänapäeval ka tehnilised kommunikaatorid ja digilahendused kõne asenduseks või toetuseks,“ toob Kiiver näiteid rõhutades, et abivahendid on vajalikud selleks, et anda kõnetule hääl. 

„Laste puhul on oluline, et abi otsitakse võimalikult varakult. Kui on selgunud, et lapse kõne ei ole eakohane või ta ei räägi üldse, saame koostöös lapsevanemaga valida õige abivahendi, mis vastab konkreetse lapse ja pere vajadustele,“ ütleb eripedagoogi haridusega Invaru kommunikatsiooniabivahendite spetsialist Annika Aasa.

Tehnoloogilised toetavad abivahendid võtavad appi pildikeele 

„Alternatiivkommunikatsioon on väga visuaalne ja seeläbi ka lihtsamini mõistetav,“ ütleb Rumm, kes oma igapäevatöös Tartu Herbert Masingu koolis kasutab nelja alternatiivset kommunikatsiooni toetavat suhtlustarkvara. „Kasutan suhtlustarkvara päevaplaanide, tegevuskavade ja muude visualiseerimist vajavate abivahendite koostamiseks. Ka temaatilised suhtluslehed ja -tahvlid koostan suhtlustarkvara abil,“ ütleb ta. Oma töös näeb Liis, et alternatiivset kommunikatsiooni toetavad abivahendid aitavad kasvatada laste iseseisvust ja võimaldavad neil kasutada maksimaalselt ära oma võimete potentsiaali õppetöös ja elus osalemiseks.

„Herbert Masingu kool on psüühiliste eripäradega lastele mõeldud kool, ent oleme munitsipaalkool ja meie õpilased õpivad tavakooliga sarnaselt riikliku õppekava alusel. Alternatiivset kommunikatsiooni toetavate abivahendite kasutamine aitab kaasa, et nad seda suudavad,“ rõhutab logopeed. 

„Ühiskonnas tõuseb teadlikkus autismispektri häiretest ja näiteks autistlike laste jaoks on piltsümbolite keel väärt abimees. Sõnu kuuldes jääb nende tähendus neile tihtipeale mõistmatuks, sest puhtalt heli on nende jaoks nagu tühi müra, ent pildikeelt appi võttes saab luua vajalikud seosed, mis tekitavad arusaamise sõna taga peituvast tähendusest,“ selgitab Rumm. Abivahendikeskuse Invaru kommunikatsiooniabivahendite osakonna juhi Ivar Ambose sõnul leidub turul ja ka Invaru tootevalikus mitmeid erinevate funktsonaalsustega suhtlustarkvarasid, mille hinnad algavad paarisajast eurost. „Viimastel aastatel on Eestis üheks enimkasutatud suhtlustarkvaraks Tobii Dynavox Communicator 5 (AAC), mis töötab vastavalt vajadusele kas kõnet asendava või kõne arengut stimuleeriva vahendina ja mida on võimalik kasutaja eripäradele kohaldada,“ toob ta ühe näite. „Kui kasutaja vajutab suhtluslehel piltsümboli või klaviatuuril tähtede peale, millest sõnumiaknasse on tekkinud lause, loeb kõnerobot valjult selle sõnumi ette ja nii kuuleb vestluspartner inimese mõtteid ja soove,“ selgitab Ambos. 

„Kuigi Communicator 5 suhtlustarkvara on ingliskeelne, on olemasolevat sisu võimalik kohandada eestikeelseks ning ise uusi suhtluslehti juurde luua. Tarkvaraga tuleb kaasa eripedagoog Madli Vahtramäe loodud suhtluslehe komplekt, mida on võimalik vajadusel täiendada ja personaalsemaks muuta,“ lisab Ambos. Olemasoleva sisu kohandamiseks on abivahendikeskusel ka eestikeelne õppevideo, kasutusjuhendid ja vajadusel pakutakse lisakoolitusi või juhendatakse jooksvalt küsimuste korral.

Abivahendi kasutegur on märkimisväärne, ent sellega kohanemine eeldab individuaalset lähenemist

Tänapäevaseid tehnoloogilisi abivahendeid saab kasutada nii lasteaias kui koolis. „Mina kasutan oma töös iga päev erinevat suhtlustarkvara, sh Tobii Dynavox Communicator 5 (AAC). Sõltumata sellest, milline konkreetne abivahend on kasutusel, julgen öelda, et neist oleks kasu igas haridusasutuses. Kuid iga uue vahendiga on tarvis harjuda ja tulemuse saavutamiseks on abivahendi kasutuselevõtul tarvis individuaalset lähenemist ja järjepidevat tuge kõigile osapooltele,“ rõhutab logopeed Rumm. Ta leiab, et õppeasutuse töö ümberkorraldamine alternatiivset kommunikatsiooni toetavate abivahendite kasutuselevõtuks ei nõua sugugi üüratuid pingutusi, kuid jääb sageli just ülemõtlemise, vähese teadlikkuse või uuega kohanemisega kaasneva ebamugavuse vältimise taha.

„Ükski suhtlustarkvara või seade ei ole valmis nn karbist välja lahendus. Ta pakub palju võimalusi, aga neid peab õppima kasutama, mis tähendab, et nii õpetajatel kui õpilastel on kohanemiseks vaja aega ja asjatundlikku tuge. Mõningane pingutus on kahtlemata seda väärt, sest pärast on tulemus oluliselt parem,“ ütleb Rumm. 

Asjatundliku nõu kättesaadavust nii abivahendi valikul kui selle kasutamisel peavad samavõrd oluliseks ka iga päev kommunikatsiooniabivahendite nõustamisega tegelevad Invaru spetsialistid. „Oma tootevalikus leiduvate suhtlusabivahenditega tutvumiseks pakume tasuta konsultatsioone ka õppeasutustesse kohapeale tulles. Nii on võimalik täpselt aru saada, kuidas vahend töötab, tutvuda tema kasutusvõimalustega ja küsida kogenud erialase haridusega spetsialistilt nõu teiste kasutajakogemuse kohta,“ selgitab Ambos.

Lapsevanemaid toetab abivahendi soetamisel riik

Näiteks suhtlustarkvara Tobii Dynavox Communicator 5 soetamiseks koos vajaliku seadmega on lapsevanematel võimalik taotleda rahastust Sotsiaalkindlustusametist, kus esitada avaldus erimenetluse protsessi läbimiseks. „Selle eeldus on tõend, mille saab välja kirjutada eriarst, logopeed või tegevusterapeut. Kõige sagedamini kirjutavadki tõendi välja kõnehäiretele spetsialiseerunud logopeedid. Tõendile tuleb lisada seadet müüva ettevõtte hinnapakkumine. Tobii Dynavoxi puhul saab hinnapakkumise Invarust, sest oleme selle ainsad edasimüüjad Eestis, kuid selle koostamiseks on meil vaja koguda lapsevanemalt vajalikku infot,“ selgitab Ambos.

Ajavahemikus 2017–2023 on Ambose sõnul Eestis soetatud sadakond abivahendit, mille ostjateks on peamiselt eraisikutest lapsevanemad. „Puudega laste puhul on toetus üldjuhul 90% piirhinnast ning enda katta jääb 10% abivahendi maksumusest,“ ütleb ta, täpsustades, et näiteks Invaru valikus leiduvate kõrgtehnoloogiliste seadmete hinnad jäävad sõltuvalt mudelist hinnavahemikku 4000–6000 eurot. Täiendavat informatsiooni toetuse taotlemiseks leiab Sotsiaalkindlustuse kodulehelt või Invaru spetsialistidega konsulteerides.

Huvi korral võta ühendust ivar.ambos@invaru.ee või uuri lähemalt www.invaru.ee/kommunikatsiooniabivahendid.