Alushariduse ja lastehoiu riiklikusse õppekavasse tuleks sisse kirjutada laste ööpäevase digiaja piiramise vajadus koostöös lastevanematega. Vaid madal digilahenduste kasutamise sagedus võiks olla kvaliteedikriteerium lastehoius ja lasteaias.
Tutvudes alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu seletuskirja juures olevate rakendusktide kavandiga Lisa 1, avastasin lk 33 midagi jahmatavapanevat. Nimelt on lastehoiu ja lasteaia tegevusnäitajana number 2 nimetatud digilahenduste kasutamise SAGEDUS õppe- ja kasvatustegevuses.
Juhin tähelepanu, et digilahenduste kasutamise sagedus tegevusnäitajana on nimetatud enne kvalifikatsiooninäitajatele vastavate õpetajate osakaalu ja laste erivajaduste toetamist käsitleva koolituse läbinud lapsehoidjate, õpetajate ja abiõpetajate osakaalu.
Erivajadustega laste arv kasvab Eestis hirmuäratava kiirusega. Peaksime olema väga murelikud ja tegema kõik võimaliku, et ennetada keskkonnafaktoritega seotud arenguhäirete tekkimist. Peaksime haridussüsteemis tegema kõik endast oleneva, et väikelaste digiaega üheskoos vähenda, sest väikelastele on tahtmatult osaks saanud osalemine üha suureneva digiaja „eksperimendis“.
Kes on kunagi töötanud lastehoius, sõimes või lasteaias, see teab, et kogu lasteasutuses veedetud aeg on lapse jaoks üks terviklik õppe- ja kasvatustegevus. Õppe- ja kasvatustegevus toimub nii rühmaruumis kui ka õues mängides ja õppides, hommikuringide tegevustes, garderoobis riidesse pannes, söögilauas kombeid harjutades või voodis unejuttu kuulates. Seepärast on segadusseajav, et rakendusaktides soovitakse mõõta väikelaste kasvatusasutuste kvaliteeti digilahenduste kasutamise sagedusega õppe- ja kasvatustöös. Millist sagedust silmas peetakse?
Kuidas saab teadusliku teadmise valguses olla meie lastehoiu ja lasteia tegevusnäitaja digilahenduste kasutamise sagedus õppe- ja kasvatustegevuses?
Paljude teadusuuringutega on kindlaks tehtud, et väikestel lastel on rohkem kui üks tund ekraaniaega ööpäevas seotud arenguhäirete tekkimisega (Kerai jt, 2022; ¸Hutton jt, 2022; Muppalla jt, 2023). Ameerika Pediaatrite Akadeemia soovitab lastel piirata digitaalse meedia kasutamist ehk ekraaniaega, viidates kognitiiv-käitumuslikele riskidele. Samuti on Maailma Terviseorganisatsiooni (2019) soovitus väga vähene ekraaniaeg alla viieastastele ja alla kaheaastastele ekraane üldse mitte anda.
Eriti murelikuks teeb mind see, et rakendusaktide punkt ei paista olevat juhuslik eksitus, kuna lasteasutuse keskkonna digivahenditega rikastamise teema on ka alushariduse õppekava teistes punktides. Näiteks lk 11 § 5. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted punkt 8: arvestatakse digitehnoloogia rolliga laste igapäevaelus ja nüüdisaegses maailmas ning rakendatakse selle võimalusi õppe- ja kasvatustegevuse rikastamiseks. Samuti § 7. Õpi- ja kasvukeskkond. (1) Õpi- ja kasvukeskkond on last ümbritseva vaimse, sotsiaalse, füüsilise ja digitaalse keskkonna kooslus, milles lapsed arenevad ja õpivad.
Eesti laste arengu ohuks on asjaolu, et digiriigis endiselt ei teadvustata digiaja ohte väikelastele.
Digiaja täiesti reaalseid ohte laste arengule ignoreeritakse, kusjuures vastutus nende ohtude eest end kaitsta ja ennast digivahendite suhtes reguleerida pannakse väikestele lastele. Ometi ei ole see neile eakohane ülesanne.
§ 19. Valdkond „Mina ja keskkond“ punktid:
21) teab digitehnoloogia ja interneti turvalise ja eesmärgipärase kasutamise põhimõtteid ning oskab nimetada ohtusid digikeskkonnas;
22) oskab digivahendeid eesmärgipäraselt ja heaperemehelikult kasutada ning juhib lihtsamaid robootikaseadmeid.
Toon välja mõned hiljutised kõrgel tasemel teadusuuringud, kus kirjeldatakse piisavalt veenvalt, et ekraanimeedia kasutamine koolieelikutega ei ole süütu tegevus, vaid otselt laste aju arengut negatiivselt mõjutav faktor. Ammugi ei või digilahenduste kasutamise sagedus olla lastehoiu ja lasteaia kohustuslik ja sageli esinev õppe- ja kasvatustegevuse osa ja kvaliteedikriteerium.
Hutton jt (2022) näitas koolieelikute ajuskaneeringutega digitaalse meediakasutuse ja ajustruktuuri seoseid. Selles uuringus leiti seoseid suurema digitaalse meedia kasutuse ning madalama ajukoore paksuse vahel ajupiirkondades, mis toetavad esmast visuaalset töötlemist ja kõrgema järgu funktsioone, nagu ülalt alla tähelepanu, keeruline mälu kodeerimine, tähetuvastus ja sotsiaalne tunnetus. Täiendavaid uuringuid on vaja, et teha kindlaks nende struktuursete erinevuste pikemaajaline areng ja asjakohasus kognitiivse, sotsiaal-emotsionaalse ja üldise arengu seisukohalt.
Hutton jt (2020) läbilõikeuuring tehti tervete lastega vanuses 3–5 aastat (n = 47). Lapsed läbisid kognitiivse testimise, millele järgnes nende aju-uuring (Diffusion tensor magnetic resonance imaging (DTI) ja vanem täitis küsimustiku ekraanimeedia kasutamise kohta. Uuring leidis seose suurenenud ekraanipõhise meediakasutuse ja aju valgeaine madalama mikrostruktuurilise terviklikkuse vahel, mis toetab lasteaiaealiste laste keelt ja tekkivat kirjaoskust. Arvestades, et ekraanipõhine meediakasutus on üldlevinud ja kasvab laste seas kodus, lastehoius ja koolis, viitavad need leiud täiendavate uuringute vajadusele, et teha kindlaks ekraani mõju arenevale ajule, eriti varases lapsepõlves dünaamilise aju kasvu etappidel.
Hutton jt (2019) uuring hõlmas kolme eraldi aktiivse ülesande skaneerimise funktsionaalset magnetresonantstomograafiat (fMRI), mis koosnes sarnastest viieminutistest lugudest, mis esitati iga lapse jaoks samas järjekorras (heli → illustreeritud → animeeritud), millele järgnes arusaamise hindamine. Kirjanduse ülevaate kaudu määratleti viis funktsionaalset ajuvõrku: dorsaalne tähelepanuvõrk, ventraalne tähelepanuvõrk, keel, visuaalne kujutis ja visuaalne taju. Kakskümmend seitse last 33-st läbisid fMRI (15 poissi, 12 tüdrukut; keskmine 58 ± 8 kuud). Uuring viitas sellele, et illustreeritud tavalised juturaamatud on lapse arengu seisukohalt optimaalsed, et julgustada tähelepanu, visuaalsete ja keelevõrgustike integreerimist, samas kui animatsioon võib tähelepanu suunata visuaalile.
Malik jt (2022) viis uuringu läbi Lahore Pakistani lastehaigla ja laste tervise instituudi pediaatriaosakonnas, kus osales sada last vanuses 15–36 kuud, kes jagati kahte rühma. Rühm 1 olid suhtlemis- ja käitumishäiretega lapsed (n = 50) ja rühm 2 tavaliselt arenevad lapsed (n = 50). Küsitleti laste vanemaid. Uuringu järeldus: kokkupuude ekraanimeediumiga varases eas ja ekraanide pikaajaline kasutamine võib põhjustada lastel ebasoodsaid arengutulemusi ja käitumisprobleeme. Negatiivne seos on ilmsem suhtlemis- ja käitumishäiretega lastel kui tavaliselt arenevatel lastel.
Tulles uuesti meie oma haridussüsteemis toimuva juurde, on vaja meeles pidada, et meil on rühmades ka erivajadustega lapsed ja nemad on ekraanimeediast veelgi enam ohustatud kui ülejäänud tervelt arenevad lapsed. Isegi kui neile ekraanimeedia meeldib ja nad võivad olla sellest lausa sõltuvuses, ei ole see vajalik nende arengule. Erivajadustega lastel on ööpäevane digiaeg juba niigi sageli suurem, kui neile ohutu on. Eelnõu rakendusaktide kava kohaselt on tugisüsteemidega toetatud laste osakaal lausa lastehoiu ja lasteaia esimene kvaliteedikriteerium. Kusjuures lasteasutuste tugisüsteemid püüavad veenda lapsevanemaid, et laste digiaeg kodus väheneks (Muru, 2024) ning alushariduse ja lastehoiu riiklik õppekava peaks seda tugispetsialistide pingutust toetama.
§ 2. Haridus- ja teadusministri 2. mai 2016. a määruse nr 16 „Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad“ muutmine
„§ 2. Lastehoiu ja lasteaia tegevusnäitajad
Lastehoiu ja lasteaia tegevusnäitajad on järgmised:
- tugisüsteemide kaudu toetatud laste osakaal;
- digilahenduste kasutamise sagedus õppe- ja kasvatustegevuses;
- laste ja lapsehoidjate/õpetajate/abiõpetajate ametikohtade suhtarv;
- kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal;
- laste erivajaduste toetamist käsitleva koolituse läbinud lapsehoidjate, õpetajate ja abiõpetajate osakaal.“
Kasutatud kirjandus
Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu https://eelnoud.valitsus.ee/main#QrDbzxA7
Hutton, J. S., Dudley, J., Horowitz-Kraus, T., DeWitt, T. & Holland, S. K. (2019). Functional connectivity of attention, visual, and language networks during audio, illustrated, and animated stories in preschool-age children. Brain Connect. https://doi.org/10.1089/brain. https://jamanetwork.com/journals/jamapediatrics/fullarticle/2754101
Hutton, J. S., Dudley, J., Horowitz-Kraus, T., DeWitt, T. & Holland, S. K. (2020). Associations between screen-based media use and brain white matter integrity in preschool-aged children. JAMA Pediatr. 174(1), e193869 (2020). https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31144523/
Hutton, J. S., Dudley, J., DeWitt, T., & Horowitz-Kraus, T. (2022). Associations between digital media use and brain surface structural measures in preschool-aged children. Scientific Reports, 12(1), 1–14. https://doi-org.ezproxy.tlu.ee/10.1038/s41598-022-20922-0
Kerai, S., Almas, A., Guhn, M. et al. (2022). Screen time and developmental health: results from an early childhood study in Canada. BMC Public Health 22, 310 (2022). https://doi.org/10.1186/s12889-022-12701-3
Malik, M., Maqbool, S., Ali, A., Azhar, H., Ullah, E., & Farid, A. (2022). Impact of Screen Media Usage on Early Childhood Development. Pakistan Armed Forces Medical Journal, 72(6), 1977. https://doi-org.ezproxy.tlu.ee/10.51253/pafmj.v72i6.7024
Muru, M. (2024). Digiajastu probleem: lapsed ei oska rääkida, sest veedavad liiga palju aega nutiseadmetes. Eesti Päevaleht (07.02.2024). https://epl.delfi.ee/artikkel/120266783/digiajastu-probleem-lapsed-ei-oska-raakida-sest-veedavad-liiga-palju-aega-nutiseadmetes
Vanderloo, L. M., Janus, M., Omand, J. A., Keown-Stoneman, C. D. G., Borkhoff, C. M., Duku, E., Mamdani, M., Lebovic, G., Parkin, P. C., Simpson, J. R., Tremblay, M. S., Maguire, J. L., & Birken, C. S. (2022). Children’s screen use and school readiness at 4-6 years: prospective cohort study. BMC Public Health, 22(1), 1–11. https://doi-org.ezproxy.tlu.ee/10.1186/s12889-022-12629-8
World Health Organization. (2019). New WHO guidance: Very limited daily screen time recommended for children under 5. https://www.aoa.org/news/clinical-eye-care/public-health/screen-time-for-children-under-5?sso=y
Lisa kommentaar