Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõige 1 kohaselt on õpetaja üks kvalifikatsiooninõue eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. PGS § 21 kohaselt on põhikooli ja gümnaasiumi õppekeel eesti keel. § 99 lõige 1 sätestab, et õpetaja loetakse alates 2024. aasta 1. augustist kvalifikatsiooninõuetele vastavaks üksnes juhul, kui ta on omandanud eesti keele vastavalt kehtestatud nõuetele.
Keeleseaduse § 4 lõige 1 sätestab, et ametlik keelekasutus on kohustuslik riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustes ja ametlik keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile. Õppeasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse hallatav asutus, seega tohib seal kasutada ainult eesti keelt.
Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ § 9 punkt 7 kohaselt on eesti keele C1-tasemel keeleoskuse nõue kohustuslik eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajaile või õppejõududele.
Üleminek eestikeelsele haridusele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis käesoleval aastal ja kestab kuni 2030. aastani. Õpetajad, kes ei suuda oma eesti keele oskust ametile ette nähtud kvalifikatsioonile vastavaks viia, peaksid koolijuhi ehk oma tööandjaga suhtlema, et nad saaksid tööd nendes vanuserühma klassides, kus minnakse eestikeelsele õppele üle pikema aja jooksul.
Seega on eestikeelsele õppele üleminek riigi seadustega kindlaks määratud ning tegemist on obligatoorsete õigusnormidega. Kellel ei ole veel vajalikku tasemetunnistust, neil on soovitatav osaleda eesti keele kursustel ja kasutada ära kõik riigi toetusmeetmed keele õppimiseks. Soovitatav on küsida aktiivselt oma tööandjalt ja kohalikult omavalitsusest eesti keele kursuseid. Vajadusel saab rakendada ka õppepuhkust.
Mitte mingit muud lahendust kui enda kvalifikatsiooni vastavusse viimine seadustes toodud nõuetega ei ole.
Töötajaga, kes ei valda eesti keelt nõutaval tasemel, saab töölepingu üles öelda töölepingu seaduse § 88 lõige 1 punkt 2 alusel: töötaja ei ole pikka aega toime tulnud töökohale sobimatuse tõttu. Põhjenduseks on eelnimetatud õigusnormid ja asjaolu, et töötaja ei valda eesti keelt nõutaval tasemel ning seega ei sobi antud tööd tegema.
Kindlasti tuleb jälgida, et töölepingut ei öeldaks üles mingi muu paragrahvi alusel. Töölepingu ülesütlemisel eelnimetatud õigusnormi alusel kehtivad töötajale sotsiaalsed garantiid, nagu töötuskindlustushüvitis ja teised tööturumeetmed.
Korra kuus vastab jurist Külli Kröönström õpetajate küsimustele.
Ootame küsimusi juristile sirje@opleht.ee.
Lisa kommentaar