Kaarel Rundu ja Robert Lippin. Foto: erakogu

KAHEKÕNE ⟩ Kuidas tagasisidet anda ja seda vastu võtta?

Kaarel Rundu ja Robert Lippin. Foto: erakogu
9 minutit
617 vaatamist

Uue koolijuhtide kompetentsi- ja karjäärimudeli rakendudes tuleb koolipidajaile kohustus pidada oma koolijuhtidega vähemalt korra aastas arenguvestlust. Kas osapooled on selleks valmis? Kuidas anda tagasisidet nii, et sellest ka kasu oleks? Neil teemadel arutlesid kaks endist koolijuhti, kes nüüd teisel pool lauda: Tallinna Haridusameti juhataja Kaarel Rundu (juhtis varem Tallinna Saksa Gümnaasiumi) ja Harku abivallavanem Robert Lippin (juhtis varem Saue Gümnaasiumi).

Kui olite direktorid, kas saite oma koolipidajalt piisavalt tagasisidet?

Robert Lippin: Sain tagasisidet. Aga alati tekib tunne, et tagasisidet võiks rohkem olla ja see peaks olema läbimõtestatum, konstruktiivsem. 

Kaarel Rundu: Kui mina olin koolijuht, oli Tallinnas valida kolme tagasisidemudeli vahel, millest üks oli 360 kraadi tagasiside. Testisime koos kolleegiga seda varianti ja mulle see väga meeldis, sest avas pimenurki. Lisaks koolipidajale sain tagasisidet ka õpilastelt, vanematelt, kolleegidelt. See andis piisava sisendi. Võtsin selle mudeli ka oma koolis kasutusele. Oluline on, et juht võtab end esimesena alasti ja laseb anda tagasisidet. 

Robert Lippin: Olen HTM-i asekantslerina sama asja läbi teinud. Suhteliselt julm tulemus! Tekib leinaseisund, kui näidatakse ära kõik sinu pimenurgad, ja päris valus tõdeda, et ongi nii. Kuidas selle teadmisega edasi elada?

Kaarel Rundu: Hirmufaas käib asja juurde. See on väga hea enesearengu planeerimise tööriist. Tähtis on laiapõhjalisus, hindajate ülempiiri pole antud. Mõni lasi isegi 60 inimesel end hinnata. Pead ise olema valmis seda sammu astuma. Eeldab ettevalmistust, kohtumisi kõigi asjaosalistega. Näed ära, kellele pead ennast rohkem näitama, ja oskad järgmisel perioodil sellele teadlikumalt tähelepanu pöörata. Päris hull oleks, kui kõik oleks vaid hästi. Saan öelda kolleegidele, et tahan päriselt teada, kuidas asi on, ega taha, et hirmust pannakse vaid kõrgeid hindeid. 

Milline on sinu viimane tagasisidekogemus? Kas koolipidajana on vaade muutunud? Millist mudelit praegu oma juhtidega rakendad?

Robert Lippin: 360 kraadi tagasiside asekantsleri ajast ongi viimane suurem tagasiside. Sellest on kasu, kui oled valmis peeglisse vaatama ja tunnistama oma nõrkusi. Mulle see mudel meeldib, aga see on ajamahukas. Kaks korda aastas seda teha ei jõua.

Koolipidajana olen püüdnud oma koolijuhtidega vähemalt kord aastas pikemalt vestelda. Viimane kord ehitasin vestluse haridusjuhi kompetentsimudeli baasile, et jõuda tulevikus lõpuks 360 kraadi hindamiseni.

Meil on alles hiljuti ametisse tulnud juhte ja neid, kes kümmekond aastat töötanud. Pikalt ametis olnud ütlevad, et teavad nagunii, kuidas asjad peavad olema.

Tahan, et vestlusi oleks rohkem kui kord aastas. Osa juhtidega püüame iga 5–6 nädala tagant paar tundi vestelda. Aga kuidas leida aega?

Olnud ise koolijuhi rollis, tean, et selles ametis oled üksi ega saa kõike oma meeskonnaga arutada. Aga kas tahaks kõike koolipidajaga arutada ja end tema ees alasti võtta? Ehk peakski juhil olema coach, kellega ta saab rääkida kõigest. Nii ei teki tunnet, et räägitut võidakse sinu vastu ära kasutada.

Kas sul vestluse formaat erineb pikaajaliste ja värskete juhtide puhul?

Kaarel Rundu: Hindamisvahendid on vaid tööriistad suhete loomiseks, hoidmiseks ja arengu toetamiseks. Vestluste formaadid erinevad: on näiteks üks ühele, mentordav, karjääri-, coach’iv vestlus. Vahel on vaja hoopis olen-sinu-jaoks-olemas-vestlust, südamest südamesse rääkimist. 

Eelmise aasta suvest on meie juhtidel võimalus kasutada anonüümset psühholoogilist nõustamist. Me ei saa tagasisidet, kes ja mis teemadega psühholoogi juures käis, aga juhid saavad rasketel hetkedel abi ja suunata ka meeskonna liikmeid vestlusele. Kriise on ju juurde tulnud. 

Tallinnas on haridusjuhte ligi 200 ja igal haridusasutusel neli kuraatorit. Kuraatorid moodustavad tiimid, kes viivad läbi tulemushindamist ja vestlusi. Et nad saaks seda sisukalt teha, koolitame neid.  

Tunnustasime hiljuti üht lasteaiajuhti, kes on 45 aastat asutust juhtinud. Tööjuubelite tähistamine võiks olla lisaks hoolivale märkamisele seotud ka lisaväärtust loova võimalusega pakkuda professionaalset karjäärinõustamist, et vaadata, kus kogenud juht asub ja mis suunas koos edasi liikuda. See ei pea olema seotud vanusega. Kuidas saan silmasära pakkuda inimesele, kes on kõik astmed läbinud?

Robert Lippin: Keegi ei peakski ühele kohale liiga kauaks jääma, sest võib tekkida rutiin. Pooldan tähtajalist haridusjuhi lepingut. Siiski ei arva, et see peaks olema viieaastane. Peaks olema ka sotsiaalsete garantiide pakett vaheaastatega ühest asutusest teise liikumiseks. Koolipidajana tahaksin, et juhid liiguksid, ka valla sees, et värske pilguga vaadataks ja aidataks teisi edasi liikuda. 

Tallinnas ja Tartus on palju juhte ja süsteemne lähenemine, Harku vallas on 15 juhti. Aga kui omavalitsuses on üks lasteaed ja üks kool, kõik tunnevad kõiki ja kool on 300 aastat olnud – kuidas anda sisulist tagasisidet? 

Mulle ei meeldi, et riik tahab arenguvestluses mingeid teemasid kohustuslikuks muuta ja vestluse vormi ette kirjutada. On ju erinevaid juhte, eri tasemel.

Arenguvestlustega on seotud palgateema. Kas arengut toetav vestlus ja tulemuspalk peaks olema seotud? Need on sattunud ühte aega, aga ideaalis ei peaks olema.

Kaarel Rundu: Tallinnas ei ole tulemusvestlus ja -palk seotud, see on vähendanud juhtide hirmu vestluse ees. Oleme tulemusvestlust täiendanud juhtide tagasiside põhjal ja liikunud kujundava hindamise suunas. On objektiivsed mõõdikud, vaatame arengukavas „Tallinn 2035“ ja kooli arengukavas seatud mõõdikuid. Kuulame juhi selgitusi. Sellest aastast ei kasuta enam ka tasemeid. Kui varem oli 6–7 taset, siis nüüd ei saa enam külge silti, mis ühele oli tunnustus, aga teisele võis olla šokk.

Vestluse põhjal lepitakse kokku järgmise aasta fookus. Iga aasta algul esitavad juhid kirjaliku analüüsi arengukava elluviimise kohta.

Kuidas teil on?

Robert Lippin: Haridusjuhi puhul räägime õppeaastast. Vestlemine ja tulemustasustamine peaks toimuma augustis-septembris. Ei taha seda siduda kalendriaastaga, jaanuaris pole veel midagi üle vaadata.

Igal koolipidajal peab olema selge arusaam, kuhu liikuda, ja peab ka seirama, kui palju keegi on liikunud. On normaalne, et pärast seiret tuleb tulemuspalk. Olgu see siis igakuise regulaarse lisatasuna nagu Tallinnas või ühekordse tasuna. Sõltub võimalustest. Ma tahan, et lisaks mõõtmisele oleks ka sisulised vestlused, kus räägitakse laiemalt ja mõtestatakse, kuhu sihte seada, ka juhi enesearengu poolelt. Hariduses tulevad tulemused ja muutused koolikultuuris alles mõne aastaga. Vestlused juhiga peakski puudutama pikemat vaadet.

Tulekahjude lahendamine infokoosolekuil jääb, aga peavad jääma ka neljasilmavestlused.

Kaarel Rundu: Tulekahjuvestlustega võib arenguhüpe vahel isegi suurem olla kui arenguvestlusega, kui neid õppimisolukordadena käsitleda.

Robert Lippin: Iga kriisi lahendamisega saame õppida, mida teha teisiti, et teatud asjad enam ei juhtuks. Aga me ei võta tihti seda õppimiseaega.

Kaarel Rundu: Haridusvaldkonnas ju tahamegi, et eksimiskultuur oleks loomulik. Saame koolipidajana normaliseerida ka juhtide eksimist.

Haridusjuhtide praktikaprogrammi ajal olin Wise’is. Seal läheneti eksimustele väga kainelt, õppimise eesmärgiga.

Robert Lippin: Kas me julgeme lapsevanematele öelda, et eksimine on inimlik?

Kaarel Rundu: Vestluse käigus saad ju aru, kas juht saab päriselt aru, milles ta eksis. Siis on meie kohustus peegeldada lapsevanematele, et nende juht on õppinud olukorrast ja teinud vastavad sammud, tema arenguteed tasub usaldada. Tahame, et ka juhid oleksid ennastjuhtivad õppijad. Meie roll on nende isiklikul arenguteel verstapostid ära tunda. Vahel vajab mõni hoopis tänu ja tunnustust, et tema pikaajalisi või ka ühekordseid saavutusi on märgatud. Ka see on tulemusvestluste formaat.

Aga millised on sinu ootused uuele koolijuhi kompetentsi- ja karjäärimudelile? Praegu seda alles planeeritakse, aga vastutus kasutusele võtu eest langeb koolipidajale.

Robert Lippin: Olen püüdnud uuendatud versiooni koostöövestlustesse juba sisse kirjutada. Soovin, et läheksime rohkem süvitsi. Minna on pikk tee, et lõpuks jõuda ka 360 kraadi hindamiseni, aga lähen edasi.

Tallinnas kasutate rohkem andmeid ära. Ka meie tahame omavalitsuse tasandil siduda andmed ühisele juhtimise töölauale, kus näevad sama pilti kõik haridusjuhid. Paraku olen kogenud, et HTM, koolipidajad ja juhid näevad erinevat pilti. Sealt tekivadki vead ja juhile võib tunduda, et kõik on hästi, aga koolipidaja ütleb, et sugugi mitte.

Selline juhtimise töölaud võiks olla riigi pakutud tsentraalne lahendus, et iga omavalitsus ei peaks seda ise välja mõtlema. Andemetes on peidus palju infot. Kui esmased analüüsid on tehisaju abil ära tehtud, siis on ka koolipidajal lihtsam edasi minna ja juhte toetada.

Kaarel Rundu: Meil on Fontesega väga hea koostöö juhtide värbamisel, kus saame esimese pildi juhi profiilist. Katseajal seame eesmärgid, et tekiks süsteem, kus riigi, linna ja juhi eesmärgid on ühtsed. Juhi töölaud on vajalik.

Praegu katsetame kolme juhiga koostöös Heateo Sihtasutuse ja Fontesega haridusjuhi kompetentsi- ja karjäärimudelit. Olen ise põnevil. Juhtidelt on tulnud head tagasisidet. Loodan, et õppeaasta lõpuks saame kokku võtta, kuidas edasi minna.

Kas mõni rituaal või küsimus on sinu vestluse kindel osa?

Robert Lippin: Arvan, et mudelit fanaatiliselt järgides võib väga rappa minna. Alustad ühe formaadiga, aga saad aru, et see ei tööta. Siis kohandad ja otsid teisi tööriistu.

Mõni juht suudab vestluse ajal üllatada, mis muudab kohe vestluse tooni. Siis pead tööriistakastist leidma ruttu uued vahendid.

Kaarel Rundu: 360 kraadi tagasiside koolitusel ütles Martin Tiidelepp, et on kolm asja, millega jätkata, ja kaks asja, millega alustada, ning üks asi, millega lõpetada. Olen seda kasutanud eri formaatides. Kui mõlemad vestluspartneriga seda kasutame, viib see edasi. Saan teada, mida inimene ise näeb.

Robert Lippin: Ka minu jaoks on oluline asju lihtsana hoida. On baasküsimused, mille pealt teha kokkuleppeid.

Kaarel Rundu: Kiitmine on sama aeganõudev tegevus kui tagasisidestamine. See on väärtuste küsimus, meie ühine kvaliteetaeg. Alati ei pea mõõtma ja peegeldama, vaid võtma aega – ajastul, mil planeet üha kiiremini keerleb.


Robert Lippin on alates 2021. a detsembrist Harku abivallavanem. Varem on ta töötanud HTM-is asekantsleri, õigusosakonna juhataja ja juristina, juhtinud Saue Gümnaasiumi, olnud SA Innove juhatuse liige ja REKK-i juht.

Kaarel Rundu on alates 2022. a augustist Tallinna Haridusameti juhataja. Varem juhtis ta Tallinna Saksa Gümnaasiumi. 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Atesteerimine – kas järjekordne bürokraatlik koorem?

Koolijuhtide professionaalse arengu toetamiseks on valmimas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) muudatus, mis näeb ette, et koolijuhiga…

6 minutit
1 kommentaar

Kokkuvõtete tegemise aeg

Korra kuus teeb suvel Lähte Ühisgümnaasiumi direktori ametisse asunud Martin Pent ülevaate oma eelmise kuu tegemistest.

Aeg, mil haridusvaldkonnas pakkus enim kõneainet…

5 minutit

Stressita kool – Eesti õpetaja muljed Taani koolidest

Kuidas toimib ilma hinneteta kool? Taanis arvatakse, et tõhusa õppimiseni võib jõuda ka välise surveta. Eesti…

8 minutit
3 kommentaari
Õpetajate Leht