Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas pidas 5. märtsil Riigikogus ettekande Eesti 2035 strateegias seatud eesmärkide täitmisest ja käivitatud haridusreformidest.

Head Riigikogu liikmed, head kuulajad
President Toomas Hendrik Ilves sedastas oma vabariigi aastapäeval peetud kõnes Tartu Ülikooli aulas kümmekond päeva tagasi: „Kui vaatame enda ümber ja adume maailmas toimuvat, siis näeme, kuidas me järk-järgult läheneme ühele muidu tuttava ja meile üsnagi mugava ajastu lõpuhämarusele.“
Seda lõppevat ajastut, mis on kestnud 35 aastat, hõlmates kogu meie taastatud iseseisvuse perioodi, iseloomustavad nutitelefonid ja kiire interneti levik, Eesti tugev integreerumine Euroopaga ja Euroopa toetustest arenev Eesti taristu, ajalooliselt madalad intressid ja kogu aeg aina paremaks muutuv elu.
President Ilves suunas oma kõnes lõpuks meid mõtlema sellest, et kui me tajume täna ajastu lõpuhämarust, kuid uue kontuure heal juhul vaid aimame, on olulisim keskenduda küsimusele, mis on oluline ja mis pole.
Mis on Eesti jaoks olulisim? Selle välja joonistamine ajastu lõpuhämaruses on keeruline ülesanne. 
Lubage teha tagasihoidlik katsetus sõnastada kolm olulisimat küsimust Eesti jaoks. 
Esiteks. Uus, aga tegelikult vana geopoliitiline vastasseis Euroopas on juba välja joonistunud Ukrainas, kuigi osale Euroopa liitlastele ei ole see veel selge pildina ette kerkinud. Geopoliitilises vastasseisus vabaduse eest seismine on selgelt olulisim ülesanne, millele peab Eesti valitsus keskenduma. See on oluline.
Teiseks. Kes kontrollib energiaressursse, taastuvaid ja taastumatuid – see on võitlus, mis alles võtab kontuurjooni. Energiaressursside omamise ümbermängimine juhib tugevasti maailma majanduse ja poliitiliste jõujoonte arengut. Eesti jaoks on üks olulisemaid küsimusi, kas me suudame üles ehitada piisavalt kiiresti oma majanduse ja heaolu jaoks piisavalt odavat uut taastuvatest ressurssidest energiat. See on oluline. 
Kolmandaks. Maailma majandust ja tulevaste põlvede heaolu kujundab väga tugevasti tehnoloogiline areng ja sellest johtuv vajadus inimeste teadmiste taseme tõstmiseks. Aga ka vaimse tervise küsimused. Tehnoloogiline kiirendus, tehisintellekti tulek paneb inimkonna evolutsioonilise arengu sundviskesse. Me kas areneme evolutsiooniliselt tehnoloogia suhtes või me mandume. Ja siin on võtmeküsimus hariduses: kuidas ja mida me tulevastele põlvedele koolis õpetame, milliseks maailmaks me neid ette valmistame. Riikide haridussüsteemide võime säilenõtkelt areneda koos tehnoloogia arenguga, investeeringud haridusse ja teadusesse on kolmas suur küsimus, mis kujundab uue ajastu sisu. See on oluline.  
Seega, Eesti kaitsmine, Eesti energiaressursid ja Eesti haridus on kolm poliitikavaldkonda, mis kujundavad uue, alles kujuneva ajastu jooni.  
Hariduses tähendavad muutused sageli seda, et see mis on toonud meid siia, viib meid siit ka edasi. Eesti haridussüsteem on omal moel isegi paremini kui Eesti riik sajandite muutumisele väga hästi vastu pidanud. Olles vanem kui Eesti riik, on Eesti haridus oma tugevust tõestanud. Neid tugevusi peame hoidma. Kuid mitte kõik ei vii meid siit edasi. 
Meil on vaja ka uusi lahendusi, mis ei pruugi kohe olla kõige lihtsamad, kõige odavamad või kõige meeldivamad, kuid mis kindlustavad meie heaolu kasvu, jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu ka pikas plaanis. Viiendik meie õpilastest õpib eraldatud venekeelses haridussüsteemis. See Nõukogude okupatsiooni ajal loodud paralleelne koolisüsteem toodab ühiskondlikku segregeeritust emakeele järgi, venekeelsetele noortele klaaslage tööturul ja haridusteel. Iga kümnes põhikoolilõpetaja jääb Eestis põhiharidusega. 21. tehisaru sajandil tähendab see peaaegu vältimatut eluaegset madala heaolutasemega elu. Meil suureneb hariduslik ebavõrdsus, kus maapiirkondadest pärit noortel on väiksemad võimalused jätkata haridusteed ülikoolis. 
Eesti ei ole enam odava kvalifitseeritud tööjõuga maa, selles ei saa seisneda enam meie edukus oma elujärje tõstmisel. Eesti järgmise arenguhüppe tuum seisneb haritud, kõrge tehnoloogilise tasemega tööd teha suutvas Eesti inimeses. Selleks on vaja hariduses teha muudatusi.
Alanud aasta toob kaasa mitmeid pikalt ette valmistatud reforme, mis tõukuvad ülal põgusalt puudutatud pöördeliste aegade ootustest. Kõige märgilisem on aastakümneid oodatud eestikeelsele haridusele üleminek. Samaaegselt ootavad ees muudatused alus-, üld-, kutse- ja kõrghariduses. Ees seisab ka õpetajate töö- ja palgatingimuste kokkuleppimine, kus minu siht on esmakordselt Eesti ajaloos sõlmida pikaajaline hariduslepe. 
Loe edasi (kõne täistekst)