Koolivõrgu otsused on iga valla ja linna teha, mitte ministeeriumi määrata. Seadustest tulenevalt on alus- ja põhihariduse korraldus kohalike omavalitsuste vastutada. Nii peaks see ka jääma. Riigi ülesanne on kujundada standardid kvaliteedile (õpetajate kvalifikatsioon, riiklik õppekava) ning tagada kohalikele omavalitsustele piisav rahastus ja õpetajate järelkasv, et õpilasele oleks kättesaadav kvaliteetne ja õppemaksuta haridus. 

Kohalik omavalitsus on oma koolivõrgu otsustes autonoomne ning ministeeriumil või valitsusel ei ole õigust osutada, kas mõni kohaliku omavalitsuse kool peaks edasi tegutsema või uksed sulgema. Olgu tegemist siis kuni 6-klassilise, 9-klassilise kooli või gümnaasiumiastme ümberkorraldamise otsusega – selleni peavad jõudma kohaliku omavalitsuse volikogu, valitsus, ametnikud ja kogukond ise. 

Rõhutame, et koolivõrgu korrastamise otsuseid ei tehta üheski omavalitsuses kergel käel. Eesti on demokraatlik õigusriik, aruteludest otsusteni jõutakse pigem aeglaselt kui kiirustades. 

Valitsuse algatatud algkoolide meede ei aita maapiirkonnas koolivõrku hoida ja arendada. Miks?

Esiteks, meede ei soodusta paindlikke lahendusi. Kui seadus näeb ette, et väheste lastega on võimalik pidada piiri veerel ka näiteks 1–3- või 1–4-klassilisi koole või õppekohti, siis praeguse ministri ja valitsuse loodud meede näiteks 1–4-klassilistel Vohnja lasteaed-algkooli taolistel koolidel ja õppekohtadel tulevikku ei näe. Keegi ei ole andnud mõistlikku selgitust, miks toetusmeede keskendub vaid 6-klassilistele koolidele. Ometi oli koalitsioonileppes kirjas, et see laieneb kuni 6-klassilistele koolidele.

Teiseks on toetuse mahud tagasihoidlikud – terve riigi peale kokku aastas 3 miljonit eurot, aastas ühele koolile keskmiselt 50 000 eurot. 6-klassilistel koolidel ei ole puudu õpetaja palgaraha, neil on vaja eelkõige investeeringuid selleks, et õppepindu nüüdisajastada ja optimeerida. Kui õppehooned saab vastavalt õpilaste arvule kohandatud ning õppuri kohta on 50–70 ruutmeetri asemel 10–12 ruutmeetrit pinda, siis poleks peenhäälestusega tegelevaid valitsuse meetmeid vajagi. Selle asemel et igal aastal toetada kuni kolme algkooli rekonstrueerimist, külvame raha lihtsalt laiali ja suurt kasutegurit, millel oleks strateegiline ja pikaajaline mõju, sellel kahjuks ei ole.

Haridus- ja Teadusministeeriumi enda tellitud uuringust selgub, et 100% õigeid koolivõrgu mudeleid olemas ei ole. Osa lapsevanemate ja õpetajate arvamusest tuleb välja, et pigem võikski laps kooli vahetada juba enne puberteediea algust ehk 4. või 5. klassis. Kõige olulisem on siiski, et koolid ja õpetajad teeksid lapse koolivahetuse hõlbustamiseks koostööd. Varasemat koolivahetust ministeerium oma toetusmeetmega aga õigeks ei pea.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu seisukohad riigi toetusmeetmele olid järgmised.

1. Haridusvõrk on funktsioneeriv tervik, mis ei koosne ainult õpetajast ja õpilasest, vaid koolihoonest ja transpordist, nende toimimiseks vajalikust logistikast jne, aga ka pikemas perspektiivis ettevaatavast koolivõrgu analüüsist. Projektipõhine meede ei pruugi olla jätkusuutlik ning eesmärgipärasem oleks, kui antud toetuse põhimõtted oleks sätestatud seaduses, mis tagaks kohalikele omavalitsustele kindluse. 
2. Tegime ettepaneku laiendada toetuse saajate ringi ning lisada põhjendatud juhtudel nende hulka ka erakoolipidajad. 
3. PGS ei defineeri mõistet „kodulähedane algkool“, vaid sätestab põhihariduse kättesaadavuse ajaraami. Tegime ettepaneku täpsustada mõistet „kodulähedane algkool“ ning sätestada kodulähedase kooli kriteeriumid. 
4. Meede toetab 6-klassiliste koolide pidamist keskuse lähedal, olenemata asjaolust, et piirkond on koolikohtadega kaetud ning ühendus vallakeskusega hea. Ettepanek oli kehtestada eelnõus erand, mis võimaldaks määrata toetust ka koolidele, mille I ja II kooliastmes õpib pärast III kooliastme kaotamist vähem kui 20 õpilast. Erand võiks olla seotud näiteks koolitee kaugusega vallakeskusest.
5. Kuivõrd toetusmeetme otsene eesmärk tundub olevat III kooliastme kaotamine väikese õpilaste arvuga koolides, tegime ettepaneku vaadata läbivalt üle toetuse eraldamise metoodika. Jääb arusaamatuks, millal on taotlejal võimalik täiendavat toetust taotleda, et ta eelnõus esitatud kriteeriumitele vastaks. 
6. 1–6-klassiliste kodulähedaste koolide süsteemi juurde liikumine ja III kooliastme koondamine keskustesse toob kohalikule omavalitsusele kaasa täiendavad kulud, näiteks transpordi või keskuste koolimajade laiendamisega seotud väljaminekud.

---

Kodulähedase algkooli pidamist soodustav toetus

• Toetuse eesmärk on motiveerida kohalikke omavalitsusi tagama õpilastele õpet kodu lähedal algkoolides ja tegutsemiskohtades ning seeläbi soodustada kolmanda kooliastme õppe koondumist omavalitsuste keskustesse. Toetust antakse kalendriaastaks. 
• Toetust eraldatakse kohalikule omavalitsusele klassiõpetaja ja tugispetsialistide tööjõukulude toetuseks, kui algkoolis või tegutsemiskohas õpib statsionaarses õppevormis üle 19, kuid alla 90 õpilase. Toetuse suuruse arvutamiseks korrutatakse klasside arv 15-ga ning saadud arvust lahutatakse õpilaste arvu ja koefitsiendi korrutis. Tehte tulemus korrutatakse toetuse suuruse saamiseks arvuga 2192. Tugispetsialistide tööjõukulude ja muude kulude toetuse suurus on 49 320 eurot.
• Kodulähedane algkool või tegutsemiskoht ei tohi asuda linnalises või väikelinnalises asustusüksuses. 

Allikas: Riigi Teataja