Tänapäeva tööturg erineb oluliselt sellest, mis oli meie vanavanemate ajal. Siis õpiti amet selgeks ja tihti mindi esimeselt töökohalt ka pensionile. Praegu muutub töömaailm kiiresti ning nii tööandja kui ka töötaja peab sellega arvestama. Muutused on seotud nii valdkondades toimuvaga (nt eestikeelsele õppele üleminek hariduse vallas või uute tehnoloogiate tulek tööstuses) kui uuendustega konkreetsetes ametites (nt uued kvalifikatsiooninõuded hooldustöös). Hoolimata sellest, et töötust on praegu varasemast rohkem, on jätkuvalt ameteid, kuhu töötajaid leida on keeruline. 

Töötukassa viib kaks korda aastas läbi tööjõuvajaduse uuringut, mille eesmärk on anda ülevaade enamlevinud ametite tööjõuvajadusest – töötajate puudusest või ülejäägist. Haridusvaldkonna ametikohad – nii otseselt õpetamisega seotud kui ka tugispetsialistide omad – on juba aastaid olnud tööjõupuuduses ja vajadus töötajate järele kasvab pidevalt. Haridusvaldkonna ametikohtade puudujäägi põhjuseid on palju ja tööjõupuudusele kiiret lahendust ei ole. Kindlasti on töötajate puuduse oluline mõjutaja kõrged kvalifikatsiooninõuded, samal ajal tunnetatakse, et hoolimata suurtest nõudmistest valdkonnas tööd tegijaid ei hinnata. Kui töötlevas tööstuses saab tööjõu puudujääki kompenseerida uue tehnoloogia kasutuselevõtu ning tööprotsesside digitaliseerimisega, siis hariduse vallas on sellised võimalused kesisemad. Ka on seal vähem võimalusi võtta kasutusele uusi ja paindlikke töövorme, eelkõige kaugtööd. Mitmed aspektid koos ongi tinginud olukorra, kus sektorisse uusi töötajaid leida on keeruline.

Kooli kui tööandja vaatest on oluline silmas pidada, et tänapäeva tööotsijat ei kõneta tööpakkumine, kus on pelgalt kirjas, et pakume tööd ja palka. Kasuks tuleb valmisolek võtta vastu töötaja, kes ei ole veel omandanud kõiki kvalifikatsiooninõudeid, kuid on valmis need omandama töö käigus; erinevate töökoormuste pakkumine jmt. Tööotsija vaatest on oluline, et mida selgemalt on tööpakkumises kirjeldatud tööandja võimalused uut töötajat toetada, sh kvalifikatsiooni omandamisel, seda atraktiivsem tööpakkumine on ning seda suurem on tõenäosus leida sobiv töötaja. Seetõttu tasub tööpakkumise koostamisel läbi mõelda mitu aspekti. Siin saab appi tulla ka töötukassa, kes pakub abi töötajate leidmiseks. Tööandjatele pakuvad tuge maakondlikes osakondades töötavad tööandjate konsultandid, kes nõustavad tööandjaid nii tööpakkumiste koostamisel, sobivate töötajate leidmisel kui ka tööandjatele suunatud teenuste osas. 

Õppimine ja ka õpetamine liigub üha enam paindlikkuse ja personaalsuse suunas, oma osa on ka tehnoloogia arengul. Kindlasti tasub meeles pidada, et õpetamine on sotsiaalne amet, mida robotid ei asenda, kuigi toetavalt kasutatakse nii videoõpetajaid kui ka tehisaru. Amet jääb. Erialast tööd jagub. Tööturg ootab laia profiiliga, kogemuste ja oskustega töötajaid, kellel on kitsamaid erialateadmisi mõnes valdkonnas. 

Haridusvaldkonda töötukassa abiga

Töötukassa pakub juba aastaid oma klientidele õppimis- ja koolitusvõimalusi, erand ei ole ka haridusvaldkond. Tööotsija saab töötukassa abil osaleda näiteks eelpedagoogika koolitustel, klassiõpetaja koolitustel, hariduslike erivajadustega laste õpetaja koolitustel, aga ka aineõpetaja koolitustel.