Sel kevadel lõpetab Eestis põhikooli umbes 15 500 õpilast. Suurel osal neist on käes äärmiselt pingeline periood – läbida tuleb gümnaasiumikatsete kadalipp. Ärevil on nii noored ise kui ka nende vanemad. Millist tuge ootab üks põhikoolilõpetaja oma koolilt ja õpetajatelt, räägivad õpilased Harjumaalt, Ida-Virumaalt ja Tartumaalt.
Aleks
Mul on plaanis jätkata õppimist gümnaasiumis, aga mitte oma koolis. Plaanin minna kas Rakvere Riigigümnaasiumisse või Õismäe Gümnaasiumisse. Minu valikut mõjutab koolide tase ning samuti sõbrad. Sisseastumiskatsed on ka minu vanemad ärevile ajanud. Olen selline keskmine õpilane. Saan hakkama, kuigi alati saaks paremini. Oma praeguses koolis pole mul kogu kooliaja jooksul kordagi majandus- ja karjääriõpet olnud. 7. või 8. klassis oli küll töötukassa poolt karjäärinõustamine, aga minu meelest toimus see liiga vara. Ma ei mäleta sellest midagi. Koolis pole õpetajad meile kuigi palju gümnaasiumitesse sisseastumisest rääkinud. Direktor käis korra tutvustamas, kuidas see enam-vähem käib, ja soovitas selle kohta ise lugeda. Klassijuhataja tahab samuti, et teeksime kõike ise. Kuna see kõik on meile uus, võiks olla pigem rohkem infot ja tuge. Õpetajad võiksid toetada meid ka sellega, et kordaksime tunnis mingisuguseid teemasid.
Rebeka
Arvasin kaua, et tahan minna eliitkooli, näiteks GAG-i, aga käinud nüüd uute riigigümnaasiumitega tutvumas, tundus nende õhkkond nii palju parem, et tahan õppida ühes nendest. Kõige rohkem meeldivad mulle Pelgulinna, Rae ja Mustamäe riigigümnaasium, sest need on uutes majades. Mulle on tähtis, et õpetajad oleksid noored ja kaasaegsed ning saaksid tehnikast aru. Oluline on ka asukoht. Minu vanemad ütlevad, et pean ise hakkama saama ja teen oma valikud ise, nemad ei hakka mind kuhugi suunama. Kui tulin 32. keskkooli katsetelt ja ütlesin, et inglise keele osa oli natuke raske, lohutasid nad, et pole hullu, kui ma kuhugi sisse ei saa, võin ka kutsekooli minna. Et õpin mingi ameti selgeks ja lähen pärast gümnaasiumisse. Ma ei jaksa enam ärevil olla, olin seda juba ammu ja liiga pikalt. Klassijuhataja on pannud meile materjalid üles: kui soovime, saame ise vaadata. Meil oli individuaalne karjäärinõustamine, kuid kui ütlesid seal ühe asja, mis sind huvitab, mindi kohe selle peale välja. Aga mul on kolm asja, mida tahaksin teha. Oleksin tahtnud mitte ainult ühte suunda vaadata. Õpetajad võiksid rohkem mõelda õpilaste vaimsele tervisele. On ju teada, et märtsikuus on igal laupäeval mingid katsed. Nad võiksid neljapäevadeks ja reedeteks vähem ülesandeid jätta. Et oleks aega keskenduda katsetele ega peaks muretsema veel kontrolltööde pärast.
Kertu
Plaanin jätkata õpinguid gümnaasiumis. Mul on sihikul mitu kooli. Ka praegune kool on nimekirjas, kuid kahjuks alles neljanda valikuna, kuna pole teada, kas ja kuidas meie koolis gümnaasiumiõpe jätkub, kas tuleb piisavalt õpilasi. Enamik mu klassivendadest ja -õdedest ei jätka meie koolis. Nimekirja eesotsas on mul Miina Härma Gümnaasium ja Rakvere Riigigümnaasium. Miina Härmas ei pea kuuldavasti 10. klassis valima õppesuunda ja nii on esimesel gümnaasiumiaastal aega mõelda. Minu meelest on see väga hea, sest ma pole veel kindel, mida tulevikus teha tahan. Mu ema ei ole nii väga ärevil, ta usaldab mu otsuseid, aga isa on natuke pahas tujus, sest tahan kodust kaugele minna. Ise olen suures ärevuses. Just sellepärast, et enamikus gümnaasiumites tuleb kohe otsustada, millise õppesuuna valid. Kardan, et teen vale otsuse. Minu kool toetab mind piisavalt, saan minna pärast tunde õppima ja katseteks valmistuma, rääkida õpetajatega oma muredest ja küsida abi. Kahjuks ütlevad paljud õpetajad, et ei saa mind aidata ja valik on minu enda teha. Nad võiksid ikkagi arvamust avaldada, nad tunnevad ju meid. Kui küsime, siis sellepärast, et ei oska ise, ei tea eri valikuvariantide plusse ja miinuseid.
Kool võiks meile rohkem tutvustada, millised võimalused meil üldse on. Üksinda on raske infot leida, pealegi ei saa osast sõnadest aru, mis koolide kodulehekülgedel kirjas on. Põhikooli ajal võiks terve klassiga käia eri koolidega tutvumas ja kutsuda inimesi teistest koolidest meile rääkima.
Lotte
Teen katsed mitmesse gümnaasiumisse. Valisin koolid õppekavade järgi. Valisin sellised, kus õpetatakse psühholoogiat, kuna tahan tulevikus seda edasi õppima minna. Kõige rohkem soovin saada sisse Pelgulinna Riigigümnaasiumisse. Käisin seal infotunnis ja mulle meeldis seal kõik. Inimesed olid väga toredad ning kool väga ilus. Nägin, kuidas juhtkond on südamega asja juures, neid päriselt huvitab see, mida teevad. Minu ema ei ole minu pärast mures, ta arvab, et saan igale poole sisse. Ise ma küll niimoodi ei arva, ehkki mul on sel aastal päris head hinded. Lähen siiski ka kolme kooli katsetele. Ma ei oska katseteks eraldi valmistuda, ei tea, mida õppida. Mul on tunne, et oleme ju üheksa aasta jooksul seda kõike juba õppinud. Aga eks ma vaatan asjad üle. Mõni meie õpetajatest arvestab gümnaasiumikatsetega. Näiteks lükkas keemiaõpetaja reedel toimuma pidava kontrolltöö edasi, sest laupäeval on meil katsed. Kui oleme klassijuhataja käest katsete kohta küsinud, ütleb ta, et ei tea sellest teemast midagi ega hakka sellega tegelema, et see on meie enda asi. Mina saan ise oma asjadega hakkama. Õpetajad aga võiks tõesti arvestada, et katsete ajal ei jõua me väga palju muud teha.
Naatan
Lähen kindlasti gümnaasiumisse, aga pole veel lõplikult otsustanud, kuhu. Valin kahe Tallinnas asuva riigigümnaasiumi vahel. Lähen ka teiste koolide katsetele, sest tahan lihtsalt näha, kui rasked need on. Olen kuulnud, et Tallinna nelja kooli katsed on kõige raskemad, ja tahan end proovile panna. Loodan, et saan sisse PERG-i või TORG-i. Riigigümnaasiumite õppekavad ja koolimajad on modernsed ning ka õpetajad tunduvad inimlikud ja uuema õpetamisviisiga. Mul on kõik A-d ning minu tuttavad on suhteliselt üllatunud, kuuldes, et ma ei taha minna vanasse eliitkooli, ehkki arvan, et saaksin neisse sisse ja need ongi mõeldud edukamatele õpilastele. Kuuldavasti on need koolid pigem reaalkallakuga, mina aga tahan õppida rohkem humanitaaraineid. Vanemad ei ole minu pärast ärevil. Nad teavad, et mul on head hinded, ja usaldavad mind. Just arutasin emaga, kas minna PERG-i
või TORG-i. Ema soovitas viimast, sest see on lähemal. Oma koolist saame põhikooli lõpetamiseks päris head tuge, välja arvatud füüsikas. Infot gümnaasiumite ja sisseastumiskatsete kohta peame küll ise otsima. Paar õpetajat on lükanud katsete pärast kontrolltöid edasi ega anna kodutöid. See on väga hea. Arvan, et seda peaksid kõik õpetajad tegema.
Jorgen
Mul on plaanis minna Tartu Rakenduslikku Kolledžisse. Valisin kutsekooli sellepärast, et saan seal kesk- ja kutsehariduse korraga. Siis on mul pärast kaitseväge haridus olemas ja saan minna tööle. Minu vanemad toetavad mind ja leiavad, et see on mõistlik otsus. Ka pärast kutsekooli on võimalik edasi õppida. Põhikooli lõpueksamitest muudavad mind ärevaks matemaatika ja eesti keel. Närv on sees. Meil võiks olla rohkem karjäärinõustamist. Sellel õppeaastal polegi seda olnud. Eelmisel aastal oli, aga sellest polnud väga kasu, sest see toimus liiga vara. Õpetajad võiksid aidata leida koole ja soovitada, mis sulle sobida võiks. Samuti võiks meile tutvustada eri koolide sisseastumistingimusi.
Miia
Plaanin jätkata gümnaasiumis. Millises koolis, otsustan siis, kui on selge, kuhu sisse saan. Koolivalikut mõjutavad nii pakutavad õppesuunad kui ka kooli kaugus kodust. Soovin, et ei peaks sõitma kooli kahe bussiga, kuid ilmselt ootab see mind ees. Teen kolme kooli katsed, samuti proovin sisse saada Tallinna riigigümnaasiumitesse, Tallinna Kunstigümnaasiumisse ja Arte gümnaasiumisse. Mu ema on isegi liiga rahulik, ta ei ole üldse nii närvis kui mina. Kahte kooli oli vaja kirjutada motivatsioonikiri ja ma ei oska üldse hinnata, kas sain sellega hästi või halvasti hakkama. Ei oska arvatagi, kuidas mul minna võiks. Ideaalis võiksid olla katseteks valmistumiseks koolis spetsiaalsed konsultatsioonid. Ise ei oska kuidagi. Siiski harjutame tundides, samuti on käidud meile rääkimas, kuhu võiks edasi õppima minna. Õpetajad võiksid olla arvestavamad ja katsete ajal meile vähem kodutöid jätta.
Martin
Plaanin jätkata gümnaasiumis. Mulle on oluline, et kool pakuks majandusõpet. Katsed teen päris paljudesse koolidesse. Kõige rohkem soovin õppida EBS-is, aga see maksab ja sellepärast ei taha ma sinna minna. Seega on minu esimene eelistus Viimsi Gümnaasium. Olen kuulnud palju head selle kohta. Üldse tunduvad riigigümnaasiumid väga huvitavad ja ägedad, sest neil on moodsad õppekavad. Viimsisse on minu kodust pikk maa, aga see on lamp. Minu hinded on sellised Eesti keskmised. Koolist saan sisseastumiskatsete kohta piisavalt infot. Õpetajad aga võiksid olla katsete ajal paindlikumad.
Markus
Kuna mul on kindel soov saada professionaalseks muusikuks, plaanin minna MUBA-sse kutsekeskharidust omandama. Minu vanemad on rohkem ärevil kui mina. Neile on väga tähtis, et saaksin sisse õigesse ja mulle sobivasse kooli. Ise olen pigem ootusärevuses. Tulen megahästi toime. Oma praeguses koolis olen saanud ka karjäärinõustamist, kuigi seda otseselt ei vajanud. Tean juba ette, milline karjäär mind ootab. Oma koolilt eeldan arvestamist katsete aegadega ja mõistmist koolist puudumisega seoses. Minu sõnum õpetajatele on, et olge mõistvad. Olge see empaatiline tugipost, mida iga põhikoolilõpetaja vajab. Oleme nagu linnupojad, kes veel hästi lennata ei oska. Isegi kui üritame välja näidata, et kõik on korras. Aidake, kuis saate! Pigem ülearu palju abi kui mitte piisavalt.
Millist tuge ootab põhikoolilõpetaja koolilt ja õpetajatelt?
- Õpetajad võiksid katsetel osalejate suhtes olla mõistvad, toetavad ja paindlikud.
- Katsete-eelsetele päevadele võiks kontrolltöid ja mahukaid kodutöid mitte planeerida.
- Õpilastele võiks tutvustada edasiõppimisvõimalusi ja koolide sisseastumistingimusi.
- Koolide kodulehtedel olev info võib olla üleliia ametlikus keeles ja seega õpilasele raskesti mõistetav. Abi oleks ka mõistete (õppekava, õppesuund jm) selgitamisest.
- Põhikooli jooksul võiks toimuda rohkem karjäärinõustamist.
- Gümnaasiumikatseteks valmistujatele võiks pakkuda konsultatsioone varem õpitud teemade kordamiseks.
Artikli ilmumist toetab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kes on kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtust programmi ehk CERV programmi kontaktpunkt Eestis. Lisainfo www.kysk.ee/cerv.
Lisa kommentaar