Nüüdseks juba kolm aastat tegutsenud „Õpipisik“ on Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi taskuhääling. Laiemale kuulajaskonnale mõeldud saatesarja eesmärk on jagada teaduspõhist infot, kuidas aina teadlikumalt ja tähenduslikumalt õppida ning ka õpetada.
Formaadilt on tegu enamasti kuni tunni aja pikkuse vestlussaatega, milles saatejuhi kõrval osaleb dialoogis mõni asja hästi tundev haridusteaduste instituudi akadeemiline töötaja või ka tudeng. Lisaks jõuavad „Õpipisiku“ kaudu avalikkuseni instituudi tudengite ja Pedagogicumi kompetentsikeskuse erisaated.
Seni on kuulajateni jõudnud kokku tosin saadet. Neist esimeses kõneles instituudi pedagoogika lektor Ingrid Koni õppimise toetamisest. Juttu tuli sellest, mida üldse tähendab õppimise toetamine ja kuidas seda ülikoolis teha, et vältida muredega üksi jäämist, läbipõlemist ning õpingute katkestamist. Loodetavasti jagus sel teemal mõtteainet nii haridusvaldkonnas töötajatele kui ka tänastele tudengitele.
Esimeses tudengite tehtud erisaates aga räägiti lähemalt koolipäeva algusaja edasilükkamisest. Muu hulgas arutleti koos ekspertidega selle üle, miks on koolinoortel keeruline esimestes tundides keskenduda, mis kasu on kas või 20 minutit pikemast uneajast ning kas Eesti koolid võiksid tulevikus tunde alustada hiljem.
Saates on platvormi saanud oma valdkonna suunaseadjad. Nõnda vestlesid haridusteaduste nooremlektor Pille Nelis ja endine kaasava hariduse nooremlektor Carolina Šuman kaasava hariduse tähendusest. Kuivõrd Nelis uurib kaasavat haridust oma doktoritöös, on ta tutvunud suure hulga selleteemalise teaduskirjandusega. Juttu tuli kaasava hariduse võtmetunnustest, aga ka selle eelistest ja murekohtadest, nagu suhtlemisviisid või konfliktid laste vahel.
Taskuhäälingu uuemates episoodides on muuhulgas räägitud matemaatika õppimisest ning sellest, kuidas aitab projekt „Matemaatika motivatsiooni koosloome alushariduses“ motiveerida õpilasi matemaatikat õppima. Ühes hiljutises taskuhäälingu episoodis aga küsiti mitme asjaosalise toel, kas kliimamuutus on müüt või tegelikkus, kas üksikisikust ka midagi sõltub ja kuidas kliimamuutus meid mõjutab. Nende küsimuste abil avati projekti „Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks“ põnevat tausta ning ühtlasi sai teada, kuivõrd kliimateadlikud on Malta elanikud.
Endise haridus- ja teadusministri ja praeguse haridusteaduste instituudi doktorandi Liina Kersnaga aga tehti juttu sellest, kuidas toetatakse erinevate pedagoogiliste lähenemistega üldhariduskoolides õpilaste eneseregulatsiooni. Samuti oli kõne all see, milliseid alternatiivseid pedagoogilisi lähenemisi Eestis lisaks tavakoolile on.
„Õpipisik“ püüab igal kuul tuua kuulajateni uue põneva episoodi ja kutsub kuulajaid kaasa mõtlema.
Lisa kommentaar