Ikka veel leidub üksikuid õpikuid, mille illustratsioonidel on poisid tragid ja ettevõtlikud, kuid tüdrukud passiivsed pealtvaatajad. Ka õpilastel klassis on tugevad soostereotüübid.

Seda tõdeti Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) arutelul Tallinna Ülikoolis. Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Riina Kütt kirjeldas seal eksperimenti, mis kummutas ettekujutuse, et tüdrukud ja naised on passiivsed pealtvaatajad. Eksperimendis küsiti õpetajatelt, mida nad peavad oma suurimaks saavutuseks, ning seejärel uuriti, kuidas nad selleni jõudsid. Kas tänu sellele, et nad olid õrnad, abivalmis ja ilusad, nagu stereotüüp ette näeb? 

Õpetajad muidugi vastasid, et neid aitas eesmärgini ettevõtlikkus, sihikindlus, riskijulgus jne. Nii see ongi, kuid samas kohtab ikka veel arusaama, et pingutavad, riskivad ja saavutavad poisid ja mehed, mitte naised. Justkui selle kinnituseks jooksis hiljuti meediast läbi soostereotüüpne uudis, et viielised tüdrukud töötavad pärast kooli lõpetamist kolmeliste poiste alluvuses. 

Soostereotüüpide arutelul olid peateemana vaatluse all meie õpikute soostereotüüpsed illustratsioonid. Riina Kütt selgitas, et selliseid illustratsioone pole enam massiliselt, kuid hoolikalt otsides neid ikka leiab. Ta demonstreeris töövihiku kaanepilti, kus tragid poisid ronisid dinosauruse kaela mööda üles ja tüdrukud vaatasid poiste tegevust eemalt pealt. Teise õpiku esikaanel lendasid poiss ja tüdruk linnu seljas üle maa. Poiss juhtis lindu ja tüdruk istus ettevaatlikult tema selja taga. Kolmanda õpiku esikaanel ronisid poisid puu otsas ja tüdrukud kastsid samal ajal puu all lilli. Sellised illustratsioonid edastavad oma „mikrosõnumit“, ütles Riina Kütt, mis võib mõjuda tänu sellele, et seda endale ei teadvustata. 

TLÜ õppejõud Tiiu Kuurme kommenteeris, et poisid ei ole nii edukad, nagu soostereotüüpselt arvatakse. Näiteks põhikoolist, gümnaasiumist ja ka ülikoolist langevad välja peamiselt just poisid, mistõttu jäävad paljudele neist juhtivad töökohad kättesaamatuks. 

Riina Kütt uuris ka õpikutes leiduvaid illustratsioone ning sealtki oli võimalik leida stereotüüpe, kus kodu ja pere teema puhul tegeleb ema koduste töödega, kuid isa on aktiivne väljaspool kodu ehk ühiskonnale oluline isik. Kui õpikus on juttu spordist või tehnikast, siis on illustratsioonidel poisid; kus räägitakse kunstist ja muusikast, seal on tüdrukuid. Sellised illustratsioonid kannavad samuti mikrosõnumit, et poisid ja tüdrukud pole võrdsed. Kütt lisas, et enamiku maade õpikutest võib leida soostereotüüpe, tema hinnangul on ainus erand Rootsi, kus õpikupiltidel näeb ka isa kodus süüa tegemas ja ema masinat juhtimas. 

Riina Kütt toonitas, et soolised stereotüübid hariduses näivad süütud, kuid UNESCO dokumentides on need selgelt hukka mõistetud. Seal on öeldud, et sooline võrdsus hariduses tähendab poiste ja tüdrukute võrdset juurdepääsu haridusele, nende võrdsust õppeprotsessi käigus ning ka poiste ja tüdrukute õpitulemustes. Meie kooliga ei ole kaugeltki kõik korras, kui poisid saavad tüdrukutest kehvemaid hindeid ja koolist kergemini välja langevad.

Koolibri toimetaja Airi Kuusk märkis, et enamiku õpikute autorid on naisõpetajad ja illustratsioonide autorid naiskunstnikud. Võib-olla sellepärast ei olegi soostereotüüpseid illustratsioone õpikutes palju. Kui neid aga ikkagi leidub, siis tähendab see, et naised on oma alateadvuses need stereotüübid omaks võtnud. Kui Airi Kuusk õppis ehituskoolis restaureerimist, siis vaatasid just naised sellele kui meeste erialale, mis naistele ei sobi. Soostereotüüpide arutelule oli kutsutud teisigi õpikukirjastuste toimetajaid, kellest enamik osales veebi kaudu.

Miks on inimesed minevikus kinni?

Õpetajate liidu esindaja ja saksa keele õpetaja Astrid Sildnik pakkus üheks põhjuseks „vana head traditsiooni“ hoida naisi tagaplaanil. Näiteks ajalugu pannakse kirja sõdade ajaloona, kus naistel pole justkui kohta, kuigi nad on alati mingil viisil sõdades osalenud. Programmeerimist peetakse poiste ja meeste alaks, hoolimata sellest, et kõige esimene programmeerija Ada Lovelace oli naine.

Üks eelarvamus on, et tüdrukud ja poisid on sünnipäraselt erinevate huvide ja käitumisega, lisas Riina Kütt. Näiteks tüdrukuid peetakse paremateks lugejateks. Uuringutest on aga selgunud, et sel ajal, kui ema loeb tütrega raamatut, paneb isa pojaga konstruktorit kokku või mängib temaga jalgpalli. Laste „sünnipäraseid huvisid“ kujundab ka õpetaja suhtumine Kui õpetaja usub, et poisid on matemaatikas tüdrukutest tugevamad, siis varsti nii ongi. Kui õpetaja on kindel, et tehnikaring tüdrukutele ei sobi, siis varsti ei sobigi. Nii võib õpetaja panna nii tüdrukutel kui ka poistel mitmeid edaspidiseid teid kinni, tõdes Kütt.

TLÜ õppejõud Tiiu Kuurme selgitas, et soostereotüübid kujunevad välja teatud laadi konformismi tulemusena. Tüdrukutelt oodatakse, et nad oleksid abivalmid, õpiksid hoolega ja käituksid korralikult, ning tüdrukud kohanevad nende ootustega, hoolimata sellest, et tunnevad ahistust. Poistelt seevastu oodatakse teatavat üle lubatud piiride minekut, nende lohakust sallitakse rohkem ning poisid vastatavad siis nendele ootustelele. 

Kuurme lisas, et õpilased järgivad omavahelises suhtluses täiskasvanute soostereotüüpe. TLÜ tudengid on uurinud, missugust tüdrukut ja poissi koolis kiusatakse. Selgus, et kiusati hästi õppivat poissi. Teda peeti nohikuks, sest ta oli korralik nagu tüdruk. Kiusati ka roosa särgiga poissi, sest roosa on naiste värv. Tudengid leidsid näiteid sellegi kohta, et poisid ei pea tüdrukuid endaga võrdseks. Nad kirjutavad tüdrukute pealt ülesandeid maha, kuid nimetavad neid samal ajal tuupuriteks ja hallideks kujudeks, kes elus kuhugi ei jõua. 

Riina Kütt märkis, et IEA rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring ICCS 2022 kinnitab TLÜ tudengite tähelepanekuid. Selle uuringu järgi on Eesti poisid soolisuse osas hästi tagurliku mõtteviisiga, sarnased Rumeenia poistega. Meie täiskasvanute arusaamad tungivad paratamatult ka klassiruumi, märkis Kütt. Kui poistele autoriteetsed isikud ütlevad näiteks, et naise koht pole poliitikas, siis võtavad poisid selle hoiaku omaks. 

Kuidas soostereotüüpe muuta?

Inimese- ja ühiskonnaõpetuse ainekavas peaks olema rohkem elu, pakkus Tiiu Kuurme. Kui 40% Eesti naistest on kannatanud lähisuhte vägivalda, siis peab see valus probleem olema ka õppekavas. Valusad probleemid puudutavad õpilasi ja panevad mõtlema.

Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle Marike Papp märkis, et inimese- ja ühiskonnaõpetuses tuleks pöörata rohkem tähelepanu õppijate väärtushoiakutele ja õiglustundele, mitte keskenduda sellele, kes on president ja peaminister – iganenud hoiakud on oht demokraatiale ja kogu meie ühiskonnale. Õppekavas peaks olema selgelt kirjas, missugused pädevused aitavad õpilastel soolist ebavõrdsust märgata ja sellele ka vastu astuda. 

Ülle Marike Papp lisas, et seksuaalõpetuses on meie õppematerjalides väga hästi selgitatud, et mõlemad pooled vastutavad ja on selles mõttes võrdsed. Kuid vaadata tuleb sedagi, kas mees ja naine on võrdsed tööl ja ühiskonnas. Õpilastele tuleb selgitada, et sooline võrdsus aitab saavutada majanduslikku edu, ja mitte keskenduda sellele, kuidas poiss ja tüdruk peavad käituma ja riides olema. Näiteks ei piisa nentimisest, et sooline palgalõhe on olemas, vaid tuleb välja tuua võimalused, kuidas seda ületada.

Tiiu Kuurme pidas vajalikuks selgitada inimestele sotsioloogide tähelepanekut, et palga suurust mõjutab muuhulgas töötajate sooline koosseis. Kus on suures ülekaalus naised, seal on palgad madalamad. Õpetajad on valdavalt naised ja nad on pidanud aastakümneid leppima madala palgaga. Streigiga said nad ka juurde ainult 17 eurot. Kui õpetajad oleks mehed, siis nende palk oleks kõrgem ja streikides ei oleks mehed mingil juhul nõustunud nii väikese palgatõusuga.

Kust leiab soostereotüüpide vastu abi?

Soostereotüüpide arutelule oli kutsutud ka HTM-i sotsiaalainete ainevaldkonna nõunik Mare Oja. Ta soovitas õpetajatel tutvuda õppekavade rakendamise uute juhendmaterjalidega, kus on väärtuskasvatuse tahk tugevalt sees. Seal on otseste soovituste juures ka linke toetavate abimaterjalide juurde (raamatud, videofilmid, mängude kirjeldused jms). 13–19-aastaste noortega saab väärtuskasvatuses kasutada programmi „Suhtetarkus pluss“, mille sisu on peresuhete ülesehitamine. Seda on juba katsetatud Põltsamaa Gümnaasiumis. Korraldatakse ka infopäevi, kus õpetajad räägivad oma kogemustest uute juhendmaterjalidega, toovad näiteid selle kohta, mis on hästi töötanud, jne. Soov ja tahe õpilaste väärtushoiakuid teadlikult kujundada on õpetajatel olemas, ütles Mare Oja. 

Astrid Sildnik tõi soolise võrdõiguslikkuse edendamise heaks näiteks tüdrukute tehnoloogiaringi Unicorn Squad, mille Taavi Kotka asutas põhjusel, et paljud tüdrukud tavalistesse tehnoloogiaringidesse ei mahtunud. Nüüd on Unicorn Squad eeskujuks teistelegi maadele. 

Tiiu Kuurme lisas, et niisamuti tuleks luua poistele humanitaarvaldkonna huviringe, sest praegu on meeste osakaal humanitaarias pea olematu, isegi väiksem kui Nõukogude ajal. 

Kuurme pidas väga vajalikuks, et õpilased saaksid lugeda soolise võrdõiguslikkuse kohta huvitavaid ja kaasa elama panevaid kirjanduslikkelugusid ja vaataksid filme, mis neid puudutavad. Näiteks Astrid Lindgreni raamatud, kus soostereotüüpe pole, võetakse teatud vanuses väga kergesti omaks.

Riina Kütt pakkus, et õpetajatele tuleks kirjutada soolistest eelarvamustest niisugune raamat, mis sobiks kõigi maade õpetajatele. Raamat peaks käsitlema naiste diskrimineerimist, ebavõrdsust, naisliikumist, naiste enesekaitse võimalusi jms. 

---

Vaata ka

Teise klassi inimeseõpetuse juhendmaterjal

Ühiskonnaõpetuse juhendmaterjal